Avaleht / Valdkonnapõhised juhendmaterjalid / Põllumajandus, metsandus ja kalandus / Bioloogilised ohutegurid ja tolm

Bioloogilised ohutegurid ja tolm

Viimati uuendatud: 23.10.2012


Töötades kodulindude, sigade, veiste ja teiste loomadega on oht nakatuda loomadel elutsevate mikroorganismidega, näiteks soolebakteritega. Ka võite saada infektsiooni kandvalt loomalt nakkuse, näiteks ümarussid või haavadesse sattumisel mädapõletikke põhjustavad stafülokokid.

Tolm võib põhjustada hingamisteede vaevusi nagu astma, bronhiit ja heinapalavik ning infektsioone nagu allergiline alveoliit ja orgaanilise tolmu toksiline sündroom. Tavaliselt põhjustavad neid haigusi bakterid ja seened ning nende toodetud mürkained. Samuti võivad need põhjustada kõhulahtisust. 

Kui puutute tööl kokku mikroorganismidega, on oht infektsiooni tagajärjel haigestuda. Enamik haigusi ei ole eriti tõsised, kuigi need võivad põhjustada suuri ebamugavusi. On aga ka üksikuid haigusi, mis võivad olla väga raske kuluga ja põhjustada jäävaid kahjustusi, näiteks linnugripp ja astma.

Nakatumine võib toimuda kolmel viisil:

  • nahahaavade kaudu
  • hingamisteede kaudu, hingates sisse mikroorganisme sisaldavat tolmu ja auru
  • suu kaudu, tavaliselt ebapiisava kätepesu tõttu. Käte ebapiisava pesemise tulemusel võivad haigustekitajad sattuda ka silma.
Selgitage välja võimalikud probleemid

Et hinnata, kas töö tõttu võidakse kokku puutuda haigusi tekitavate bakterite ja seentega, peate pöörama tähelepanu järgmistele aspektidele.

Loomadelt saadavad nakkused
Kontakt sõnnikujääkidega mustadel loomadel põhjustab küüneseent. Sõnnik sisaldab hallituseoseid, mis võivad kanduda küüntele.

Loomadelt saadavad nakkused on ka näiteks Newcastle'i haigus (lindude aasia katk) ja ornitoos.

Kokkupuude näiteks salmonella- ja kampülobakteritega võib tuua kaasa soolenakkusi.

Märjad ja niisked materjalid
Igasugused orgaanilised ained, nagu näiteks vedelsõnnik, põhk ja surnud või haiged loomad sisaldavad baktereid ja seeni. Kui põhk on näiteks märg, hakkavad bakterid ja seened vohama ja tekitavad probleeme.

Vedelikud
Nakatumise oht tekib kokkupuutel vedelsõnniku ja teiste vedelikega, näiteks kui see pritsib või pihustub töötajale peale või suhu.

Tolm
Tolmu tekib kõige rohkem sigalates ja linnufarmides. Tolm võib sisaldada loomakarvu, surnud naharakke, sulgi, allapanu, sööda ning kuivanud sõnniku osakesi. Samuti puutute tolmuga kokku teravilja koristades ja tehes muid heina, põhu ja teraviljaga seotud töid. Tolm võib sisaldada mikroorganisme, hallitusseente eoseid ja nende toodetud mürkaineid, eriti kui nende kasvukeskkond on olnud märg. Tolmu võib lenduda ka mulla harimisel, silo valmistamisel, teravilja koristamisel, karja söötmisel ja sööda valmistamisel.

Probleemide lahendamine

Mikroorganismide kahjulikke mõjusid saate vältida, pöörates tähelepanu järgmistele aspektidele.

Ventilatsioon
Ventilatsioon aitab leevendada aurude, aerosoolide ja tolmuga seotud probleeme. Kindlustage, et kõikides tööruumides oleks korralik ventilatsioon. Kui tolmu ja aerosoolide tekkimist ei ole võimalik vältida, tuleb probleemsed protsessid isoleerida või tagada tõhus sundventilatsioon. Ärge unustage, et väljatõmbeseadmete poolt eemaldatud õhu asemel tuleb ruumi juhtida värske sissepuhkeõhk. Sissepuhkeõhk peab olema sobiva temperatuuriga.

Vältige tolmuga kokkupuutumist mulla harimisel, saagi koristamisel ja viljalõikusel, kasutades suletud juhikabiiniga masinaid, mille venti latsiooniavad on varustatud filtritega.

Saate vähendada tolmu jms osakeste sisaldust laudaõhus, kui kasutate märgsöötmistehnoloogiat, piserdades pindu veega, hoides puhtust, kasutades allapanu ja rajades korraliku ventilatsiooni. Kasutage allapanu peenestamiseks ja laotamiseks tolmukogujaga varustatud masinaid. Korralik ventilatsioon on hädavajalik ka lautade puhastamisel ja desinfitseerimisel, näiteks kui kasutatakse pritsimist, survepesu või kuumgaasitamist.

Põhjalik juhendamine
Töötajaid tuleb põhjalikult juhendada, kuidas täita tööülesandeid nii, et mikroorganismide ja tolmu mõju oleks võimalikult väike. Töötajate juhendamise eest vastutab tööandja. Töötajaid tuleb õpetada isikukaitsevahendeid õigesti kasutama ja hooldama, et need täidaksid oma ülesannet optimaalselt.

Ohutud töömeetodid
Kasutage selliseid töömeetodeid ja protseduure, et töötajad puutuksid tolmuga, vedelsõnnikuga jms kokku võimalikult vähe. Piirake kokkupuutumist mikroorganismidega nii palju kui võimalik, vältides näiteks kokkupuudet haigestunud loomadega.

Hügieen ja koristamine
Mikroorganismide kahjulike mõjude vältimiseks on väga olulised korralik hügieen, regulaarne põhjalik koristamine ja desinfitseerimine. Sellepärast on tähtis, et mõtleksite läbi kõik kohad, kuhu mikroorganismid ja tolm võivad koguneda, näiteks ventilatsioonikanalid. Tagage, et musta pesu käsitsetakse hügieeniliselt ja ohutult.

Isikukaitsevahendid
Kui probleeme ei ole võimalik teisiti lahendada, kasutage kahjulike mõjude vältimiseks tõhusaid isikukaitsevahendeid, näiteks kindaid, maske ja kaitseriietust. Tagage, et isikukaitsevahendeid hooldatakse nõuetekohaselt.

Pidage meeles, et isikukaitsevahendid on personaalsed. Kaitsevahendid peavad olema konkreetsele töötajale parajad, vastasel juhul ei pruugi kaitse olla tõhus.

Teatud juhtudel võite nakatumise ennetamiseks kasutada vaktsineerimist. 

Lisateave bioloogiliste ohutegurite kohta

Valik materjalidest, mis puudutavad mikroorganisme on koondatud Tööelu portaali bioloogiliste ohutegurite teemalehele.

Õigusakt: määrus „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“.

Külastusi 3799, sellel kuul 3799

Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks