Avaleht / Valdkonnapõhised juhendmaterjalid / Plasti-, klaasi- ja betoonitööstus / Psühhosotsiaalne töökeskkond

Psühhosotsiaalne töökeskkond

Viimati uuendatud: 24.10.2012


Halb psühhosotsiaalne töökeskkond põhjustab tööstressi ja läbipõlemissündroomi. Iseloomulikeks kehalisteks sümptomiteks on südamepekslemine, lihaspinged ja peavalu. Lisaks võivad tekkida mäluhäired ja keskendumisraskused, närvilisus, kurvameelsus ja väsimus. Sagenevad ka unehäired ja alkoholi kuritarvitamine.

Kehva psühhosotsiaalse töökeskkonna tagajärjeks on ka sage töötajate haigestumine, vähene tootlikkus, omavahelised konfliktid ja personali voolavus.

Pikema aja jooksul võib halb psühhosotsiaalne töökeskkond viia depressioonini ja südame- veresoonkonna haigusteni.

Selgitage välja võimalikud probleemid

Psühhosotsiaalse töökeskkonna hindamisel tuleb kindlasti vaadata tööd ja organisatsiooni kui tervikut. Suur töökoormus on eriti kurnav, kui töötaja enda otsustusõigus on väike ja tal puudub tööl sotsiaalne toetus. Hinnates psühhosotsiaalse töökeskkonnaga seotud probleeme, peab pöörama erilist tähelepanu järgmistele aspektidele.

Suur töökoormus ja ajapuudus
Probleemid suure töökoormuse ja ajapuudusega võivad väljenduda näiteks selles, et on raske leida aega puhkepauside tegemiseks, peab sageli töötama väga kiiresti või peab tegema palju ületunde. Ajapuudus võib tekkida näiteks seoses masinjuhitavate tööülesannetega plasti- ja kummitööstuses, kus töötajad tegutsevad töödeketi lülina.

Monotoonne töö
Vähese või puuduva füüsilise aktiivsusega tööd on sageli seotud jälgimis-, sorteerimis- ja kontrollimistööga. Asfalditööstuses toimub suur osa tööst suurte tootmisrajatiste juhtimiskabiinides. Plasti- ja kummitööstuses esineb väiksemate protsessiliinide jälgimist. Pidevat tähelepanu ja täpsust nõudev töö on ka psüühiliselt kurnav, näiteks portselanimaaliga seotud täppistöö, kvaliteedikontroll ja sortimistöö.

Üksluine töö võib viia vaimse kurnatuseni, mille puhul töötaja tunneb, et töö väsitab ja teeb tuimaks. Sellises seisundis inimene töötab aeglasemalt ja teeb rohkem vigu.

Vähene otsustusõigus omaenda töö suhtes
Probleemid vähese otsustusõigusega omaenda töö suhtes võivad tekkida, kui saab harva ise mõjutada töö mahtu, puhkepauside pidamist, töömeetodeid ja töö kvaliteeti. Sama oht on siis, kui tööd juhib masin. Võib ka olla, et töötaja saab liiga vähe mõjutada töö tempot ja võimalust täita vaheldumisi erinevat tüüpi ülesandeid.

Sotsiaalse toetuse ja tunnustuse puudumine
Sotsiaalse toetuse ja tunnustuse puudumine võib väljenduda näiteks selles, et saab harva abi oma tööülesannete prioriteetsuse määramisel ega saa juhtkonnalt tagasisidet oma töö kvaliteedi kohta.

Konfliktid, kiusamine ja ahistamine
Peate pöörama tähelepanu sellele, kas ettevõttes esineb konflikte, mis on arenenud isiklikeks rünnakuteks, ja kas on töötajaid, kes reeglipäraselt ja pikema aja jooksul on sunnitud taluma alandavaid olukordi, mille eest neil on end raske kaitsta. Pöörake tähelepanu ka sellele, kas tuleb ette seksuaalse iseloomuga soovimatuid, solvavaid olukordi.

Vahetustega töö või töö väljaspool tavapärast tööaega
Muutlikud tööajad või töö väljaspool tavapärast tööaega on alati füüsiliselt ja psüühiliselt koormav. Eriti probleemne on see siis, kui vahet used on planeeritud nii, et öövahetusele järgneb õhtune vahetus ja õhtusele vahetusele päevane vahetus. Samuti siis, kui konkreetne töötaja on järjest mitu korda öises vahetuses või kui tööaeg on planeeritud lühikese etteteatamisajaga.

Puudulikud arenguvõimalused
Probleemid arenguvõimaluste puudumisega võivad tekkida, kui töötajad täidavad peamiselt rutiinseid ülesandeid, neil ei ole võimalust midagi uut õppida ja neile ei pakuta sobivaid koolitusvõimalusi.

Probleemide lahendamine

Hea psühhosotsiaalse töökeskkonna loomisel on oluline,

  • et keskenduksite nendele probleemidele, mida on võimalik lahendada
  • et töö hea psühhosotsiaalse töökeskkonna nimel oleks iseenesestmõistetav osa ettevõtte argipäevast
  • et oleksite teadlik, millist mõju avaldavad psühhosotsiaalsele töökeskkonnale olulised muudatused, nt tööülesannetes ja -korralduses
  • et teeksite ettevõttesiseselt tihedat koostööd, nt töökeskkonnanõukoguga
  • et pööraksite tähelepanu ka asjaoludele, mis aitavad luua positiivset psühhosotsiaalset töökeskkonda, sest see suurendab tööindu ja teeb võimalikuks heade suhete säilimise.

Sageli on psühhosotsiaalsete probleemide ennetamiseks vaja kombineerida erinevaid lahendusi olenevalt probleemide iseloomust. Plasti-, klaasi- ja betoonitööstuses tuleks hea psühhosotsiaalse töökeskkonna loomisel pöörata tähelepanu järgmistele aspektidele.

Traumaatilised sündmused
Kõikidele töötajatele tuleb anda selged ja konkreetsed juhtnöörid, mida teha suuremate avariide ja tööõnnetuste korral. Muu hulgas tuleb kindlustada juhtkonna toetus, psühholoogiline esmaabi ja kriisiabi pakkumine.

Liiga suure töökoormuse ja ajapuuduse ennetamine
Kohandage töö maht sobivaks töötajate arvuga. Tagage, et vajalikud erialased ja tehnoloogilised ressursid oleksid kättesaadavad. Vältige pikemaid liigse kiirustamise perioode ja sellist palgasüsteemi, mis soosib pikemaajalist kiirustavat töötempot.

Monotoonne töö
Muutke töö võimalikult aktiivseks, et ennetada väsimuse ja loiduse tekkimist.

Otsustusõigus omaenda töö suhtes ja monotoonse töö vältimine
Saate tagada, et töötajatel oleks töö juures otsustusõigus, andes neile võimaluse mõjutada töö mahtu, puhkepause, tööaegu, -tempot ja -meetodeid. Näiteks võib pakkuda võimalust teha vaheldumisi tempokat ja rahulikumat tööd ning täita vaheldumisi eri tüüpi tööülesandeid. Võib ka luua enesejuhtimisel põhinevad töörühmad, mille ülesandeks on ka omaenda töö planeerimine ja kontrollimine. Kui loote enesejuhtimisel põhinevad töörühmad, tuleb muutus tootmises korralikult ette valmistada. Näiteks peab kaasama ettevalmistustesse kõik asjassepuutuvad isikud ettevõttes ja tagama vajaliku täiendkoolituse.

Sotsiaalne toetus ja tunnustus
Sotsiaalset toetust saab pakkuda, pidades juhtkonna ja töötajate vahel tööalast dialoogi, sagedaid nõupidamisi (näiteks personalinõupidamisi) ja ühiseid puhkepause ning suheldes tihedalt kolleegidega. Töötajaid tuleb aidata tööülesannete prioriteetsuse määramisel ja neile peab olema selge, milliseid on ootused nende töö suhtes. Head psühhosotsiaalset töökeskkonda aitab luua ka hästi tehtud töö tunnustamine.

Konfliktid, kiusamine ja ahistamine
Tagage, et personalipoliitika soosiks avatust ja sallivust ning ennetaks kiusamist ja seksuaalset ahistamist. Kui tööta ja tunneb, et teda koheldakse halvasti, tuleb asja kindlasti tõsiselt võtta ja vältida probleemi isikustamist. Soovitame konfliktilahendamise või lepitamise kasutamist.

Töö vahetustega või väljaspool tavapärast tööaega
Vältige öötööd niipalju kui võimalik ja vähendage  töötaja järjestikuste  öövahetuste arvu (kõige rohkem kolm) ning hoolitsege selle eest, et rotatsioon toimuks päripäeva, nii et päevasele vahetusele järgneks õhtune ja õhtusele öine. Kaasake töötajad, nii palju kui võimalik,  töögraafiku koostamisse, et nad saaksid oma tööaegu ise mõjutada. Töötajad peaksid teadma  oma tööaegu pikalt ette, et neil oleks vajaduse korral võimalik aegu ümber vahetada.

Arenguvõimalused
Saate luua töötajatele arenguvõimalusi, pakkudes uute tööülesannetega seonduvaid koolitusi, näiteks täiendkoolitust kutsehariduseta töötajatele või koolitusi seoses uute tehnoloogiate kasutuselevõtmisega. Võite ka töötajatele üle anda rohkem funktsioone, näiteks omaenda töö planeerimine, administreerimine ja kontrollimine.

Lisateave psühhosotsiaalse töökeskkonna kohta

Valik materjalidest, mis puudutavad stressi ja muid psühhosotsiaalseid ohutegureid on koondatud tööelu portaali psühhosotsiaalse töökeskkonna teemalehele.

Külastusi 3267, sellel kuul 3267

Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks