Avaleht / Valdkonnapõhised juhendmaterjalid / Plasti-, klaasi- ja betoonitööstus / Kemikaalid

Kemikaalid

Viimati uuendatud: 30.06.2017

Ohtlikud kemikaalid, millega tööl kokku puututakse, võivad kahjustada hingamisteid, tekitada vähki, kahjustada reproduktiivorganeid, tekitada allergiat või kahjustada närvisüsteemi. Paljud haigussümptomid ilmnevad alles aastate pärast. Seepärast on oluline kahjusid ennetada, vältides või vähendades töötaja kokkupuudet ohtlike kemikaalidega.

Selgitage välja võimalikud probleemid

Keemilised ohutegurid, millega kokku puututakse, on eeskätt nende ainete tolm ja aurud, millega töötatakse. Hinnates oma töökeskkonda kemikaalide suhtes, tuleb pöörata erilist tähelepanu järgmistele aspektidele.

Tolm
Tolmavad toorained, näiteks värvid, glasuurid ja lisaained, võivad kahjustada hingamisteid. Tolm ärritab hingamisteid näiteks siis kui kaalutakse, valatakse või segatakse tolmavaid aineid. Ärritust võib põhjustada ka mineraalvilla-, betooni- ja tsemenditolm. Tuleb teada, et kokkupuutel niiske naha ja limaskestadega on tsemenditolm söövitav. Ka tööruumide koristamine võib kaasa tuua tarbetut tolmutamist, kui  põrandaid puhastatakse kuivalt.

Orgaanilised lahustid
Orgaaniliste lahustitega võib kokku puutuda näiteks proove võttes, rafineerimistehases destillaati ja remanentsi käsitsedes. Plastitööstuses võib lahustitega kokku puutuda, kui liimitakse  plastesemeid. Lahustitega võib kokku puutuda ka  materjalide puhastamisel.

Lahustid kuivatavad nahka ja tungivad hingamisteede kaudu kergesti organismi. Osa neist võib organismi tungida ka läbi naha.

Vähkitekitavad ained
Mitmesugustes tööprotsessides kasutatakse vähkitekitavaid aineid, samuti võivad need tekkida protsesside käigus.

Töötajad võivad  kokku puutuda stüreeni, akrülonitriili ja butadieeniga, mis võivad tekkida jääkmonomeeridena või lagunemisproduktidena plasti ja kummi kuumutamisel. Plastisisaldavate ainete jääkmonomeer võib olla vinüülkloriid. Teatud tüüpi plastide töötlemisel vabaneb formaldehüüd, mis võib tekitada ka allergiat.

Diklorometaani kasutatakse plastitööstuses mõnede  töövahendite, näiteks düüside puhastamiseks tahkunud polümeeridest.

Kui kasutatakse liivapritsitöödeks kvartsliiva või lihvitakse betooni, eraldub  ränitolmu, mis võib põhjustada silikoosi ja  vähki haigestumist. Kui käsitsetakse mineraalvilla, mille sideaine ei ole veel tahkunud, näiteks toruisolatsiooni tootmisel, võib kokku puutuda  formaldehüüdiga. Formaldehüüdi peetakse vähkitekitavaks aineks ja see võib tekitada ka allergiat.

Happed ja alused
Kui betooni järeltöötlemiseks kasutatakse happeid, eralduvad tervistkahjustavad aurud. Ka puhastusvahendid võivad sisaldada happeid või aluseid, mis ärritavad nahka.

Puhastusvahendeid kasutades võib naha kaitsev rasvakiht kaduda. Kui see juhtub, on ainetel, mis võivad tekitada allergiat, lihtsam läbi naha tungida ja suureneb  nahaärrituse ja ekseemi tekkimise oht.

Vormiõlid
Vormiõlisid kasutatakse valuvormide, raketiste jms pinna töötlemiseks eraldusvahendina betoonitööstuses. Kui vormiõlisid kantakse peale pritsides, tekivad aurud ja õliudu, mis võib ärritada hingamisteid. Mineraalõlidel baseeruvad vormiõlid võivad põhjustada ka kopsupõletikku.

Kui vormiõli puutub klaasitööstuses kokk u kuumade vormidega, tekib tihe suits, mis ärritab hingamisteid.

Rafineerimistehaste jääkained
Väävelvesinik, vääveldioksiid ja teised orgaanilised väävliühendid tekivad destilleerimise kõrvalproduktidena. Nende ainete sissehingamisel võib saada ägedaid  ja pikaajalisi kroonilisi kahjustusi.

Õhureostus
Plasti, kummi, asfaldi jms kuumutamisel vabanevad keskkonda mitmesugused ained. Plastesemete valmistamisel võib tegemist olla näiteks aldehüüdide ja orgaaniliste hapetega. Kui masinad ei tööta õigel temperatuuril, võib tekkida suits.

Akrüülplasti valmistamisel võib kokku puutuda akrülaatmonomeeridega nagu näiteks metüülmetakrülaat, mis võib kahjustada närvisüsteemi ja tekitada allergiat.

Polüuretaanplasti tootmisel võib kokku puutuda isotsüanaatidega, mis tekitavad allergiat.

Kasutage ohumärgistust ja ohutuskaarti
Teavet kemikaalide ja toodete kohta leiate pakendi ohumärgistuselt ja ohutuskaardilt (turustaja kasutusjuhendis).

Ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad tooted on märgistatud erinevate ohutüüpide kaupa, vt piktogramme. Riskilaused etiketil räägivad, millise ohuga on tegemist, nt „võib põhjustada vähktõbe”, „võib sissehingamisel põhjustada allergiat”, „kahjulik kokkupuutel nahaga” jne.

GHS01 – Plahvatusohtlik;
GHS02 – Tuleohtlik;
GHS03 – Oksüdeeriv;
GHS04 – Rõhu all olev gaas;
GHS05 – Söövitav;
GHS06 – Surmav/Mürgine;
GHS07 – Kahjulik/Ärritav;
GHS08 – Terviseoht;
GHS09 – Keskkonnaoht

Probleemide lahendamine

Hankige teavet ainete ja toodete kohta
Kokkupuute vältimiseks ohtlike kemikaalide  ja neid sisaldavate materjalidega on hea teada:

• millised ained on töökohal kasutusel ja millised tolmud või aurud võivad tööprotsesside käigus tekkida, näiteks ained, mis vabanevad plasti valamisel seoses kuumutamisega, kummitootmises seoses vulkaniseerimisprotsessiga või häiriv suits, mis tekib vormiõli kandmisel kuumadele vormidele. Otsige kemikaali pakendi märgistusest ja ohutuskaardilt teavet aine ohtlikkuse kohta (NB! enne ohtlike kemikaalide või neid sisaldavate materjalide kasutamist on vaja uurida    nende märgistust – ohusümboleid,  riskilauseid (R-lauseid)  ja ohutuslauseid (S-lauseid)  ning teavet kasutamisnõuete kohta)
• tehke kindlaks, mil viisil kemikaalidega kokku puututakse, näiteks kas tegemist on aurude võimaliku sissehingamisega, nahakontaktiga vms.
• hinnake, kui kaua tööpäevane kokkupuude kestab ja kui sageli nende ainetega kokku puututakse
• koostage töökohaspetsiifiline ohutusjuhend vastavalt kemikaalide kasutamisele ja ohutuskaardile.

Asendamine
Asendage ohtlikud kemikaalid  ja nende kasutamisega seotud tööprotsessid ohutumatega. Kasutage alati kõige vähem ohtlikku töömeetodit. Uurides, kas oleks võimalik ohtlikke tooteid asendada, tuleb vaadata ohumärgistust, riski- ja ohutuslauseid..

Isoleerimine ja väljatõmme
Kui ohtlike kemikaalide  ja tööprotsesside  kasutamine on möödapääsmatu või kui ohtlikud ained tekivad tööprotsessi käigus, tuleb protsess võimalikult suurel määral isoleerida. Kui see pole võimalik, tuleb ruume ventileerida. Tööde korraldamisel tuleb saastav töö eraldada nii, et teised töötajad ei peaks sellega kokku puutuma. Kasutage põrandate kuivpühkimise asemel tolmuimejat või peske põrandad.

Isikukaitsevahendid
Kui ei ole võimalik probleeme muul viisil kõrvaldada, tuleb töötajatele anda  isikukaitsevahendid.

Lisateave keemiliste ohutegurite kohta

Õigusaktid: sotsiaalministri määrus „Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord“.

Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist.

Valik materjalide ohtlike kemikaalide kasutamise kohta on koondatud tööelu portaali keemiliste ohutegurite teemalehele.

Külastusi 3577, sellel kuul 3577