Avaleht / Valdkonnapõhised juhendmaterjalid / Metalli- ja masinatööstus / Kemikaalid

Kemikaalid

Viimati uuendatud: 30.06.2017


Ohtlikud kemikaalid, millega tööl kokku puututakse, võivad kahjustada hingamisteid, tekitada vähki, kahjustada reproduktiivorganeid, tekitada allergiat või kahjustada närvisüsteemi. Paljud haigussümptomid ilmnevad alles aastate pärast. Seepärast on oluline kahjusid ennetada, vältides või vähendades töötaja kokkupuudet kemikaalidega ja tolmuga.

Selgitage välja võimalikud probleemid

Hinnates töökeskkonda kemikaalide seisukohast tuleb pöörata erilist tähelepanu järgmistele riskiteguritele.

Tolm, keevitussuits ja lihvimistolm
Tolmuga puututakse kokku, kui käsitsetakse mitmesuguseid , tooraineid, näiteks savi, kivisütt,  liiva. . Eemaldades induktsioon- ja kuppelahjude ning transpordikoppade tulekindlat voodrit tekib suures koguses tolmu, mis sisaldab muu hulgas räni ja alumiiniumsilikaati. Valatud elementide väljalöömisel ja järgneval puhastamisel tekib suures koguses mineraalset tolmu ja ränitolmu.

Liivapritsiga puhastamisel  rebitakse esemete pinnalt lahti värvi, roostetõrjevahendite ja saasteainete jääke. Tekkiv tolm ja jääkained võivad kahjustada hingamisteid.

Teras ja alumiiniumsulamid sisaldavad mitmesuguseid lisaaineid. Need vabanevad keevitamisel ja lõikamisel suitsuna või lihvimisel tolmuna. Vabanenud ainete hulk oleneb keevituse ja elektroodi tüübist, kaitsegaasidest, voolutugevusest ja kasutatavast materjalist. Kui materjali pinda on töödeldud näiteks õli, krundi või värviga, see on galvaniseeritud või kui see sisaldab rasvaärastusvahendite jääke, on suits ja aurud veelgi ohtlikumad.  

Keevitamisel ja metalli termilisel lõikamisel ning sellega seotud lihvimisel tekkivat suitsu peetakse vähkitekitavaks. Enne selliste tööde tegemist peab töötaja läbima väljaõppe.

Metallid
Valukodades tekib suits, mis sisaldab erinevaid metalliühendeid, mille koostisse kuuluvad alumiinium, vask, tsink ja tina. Kui sulatatakse metallimurdu ja valmistatakse sulameid,  võib kokku puutuda  plii- ja mangaaniaurudega. Kokkupuutumine pliiga võib  kahjustada närvisüsteemi, tekitada kehvveresust, seedehäireid ja neerupuudulikkust. Mangaan võib tekitada närvikahjustusi.

Orgaanilised lahustid
Värvid ja lakid võivad sisaldada orgaanilisi lahusteid. Need võivad põhjustada aju- ja närvikahjustusi ning hingamisteede vaevusi.

Rulli, pintsli või pritsi abil värvides ja lakkides võivad ohtlikud kemikaalid siseneda organismi naha ja hingamisteede kaudu. Lahustid ja muud kergesti lenduvad ained võivad mõjuda kahjulikult ka kuivamise ja tahkumise ajal.

Vähkitekitavad ained
Teatud remonditöödel kasutatavad värvid sisaldavad pliikromaati, mida peetakse vähkitekitavaks ja reproduktiivtoksiliseks.
TIG-keevitusel kasutatavad elektroodid (volframelektroodid) võivad sisaldada tooriumi, mis põhjustab terviseriski elektroodide lihvimisel.

Galvaanikas võib  kroomimisvannide (kroom IV) ja nikeldamisvannide kasutamine põhjustada vähiriski.

Triklooreteen, mida kasutatakse mõnikord rasvaärastusvahendina, on vähkitekitava toimega.

Vormiliiva sideainetena kasutatavad kemikaalid võivad eraldada mitmesuguseid aure, olenevalt sideaine liigist.

Formaldehüüd on vähkitekitav ja allergiat esilekutsuv aine.

Ränitolm võib sissehingamisel tekitada vähki.

Söövitavad tooted
Roostevaba terase keevitusõmbluse viimistlemiseks kasutatavad pinnatöötlusvahendid võivad muu hulgas sisaldada söövitavat vesinikfluoriidhapet ja lämmastikhapet.

Söövitavad tooted võivad põhjustada raskeid nahakahjustusi. Söövitava udu sissehingamine võib raskelt kahjustada hingamisteid.

Allergiat tekitavad ained
Kui kasutatakse külmkõvenevatest segudest kärnide valmistamisel isotsüanaate sisaldavaid sideaineid, peab olema eriti ettevaatlik. Need materjalid  võivad tekitada allergiat. Isotsüanaadid võivad põhjustada naha ja limaskestade ärritust, allergilist ekseemi ja astmat. Isotsüanaatidega töötamiseks tuleb läbida asjakohane  väljaõpe.

Isotsüanaatidega võib kokku puutuda ka töödeldes tooteid, mis on viimistletud isotsüanaate sisaldava lakiga.

Naha pikaajaline kokkupuude mineraalõliga võib tekitada ekseemi.

Kasutage ohumärgistust ja ohutuskaarti
Teave keemilise aine omaduste kohta on esitatud pakendi ohumärgistusel ja ohutuskaardil (turustaja kasutusjuhendis).

Ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad tooted on märgistatud erinevate ohutüüpide kaupa, vt piktogramme. Riskilaused etiketil räägivad, millise ohuga on tegemist, nt „võib põhjustada vähktõbe”, „võib sissehingamisel põhjustada allergiat”, „kahjulik kokkupuutel nahaga” jne.

ohusymbolid2_filmajakirjandusjaraamatud.JPG

GHS01 – Plahvatusohtlik;
GHS02 – Tuleohtlik;
GHS03 – Oksüdeeriv;
GHS04 – Rõhu all olev gaas;
GHS05 – Söövitav;
GHS06 – Surmav/Mürgine;
GHS07 – Kahjulik/Ärritav;
GHS08 – Terviseoht;
GHS09 – Keskkonnaoht

Probleemide lahendamine

Ohtlike kemikaalidega kokkupuutumist tuleb võimalusel vältida. Tegutseda tuleb järgmiselt. 

Hankige teavet ainete ja toodete kohta
Kokkupuute vältimiseks ohtlike ainete ja neid sisaldavate materjalidega on hea teada:

  • millised ained on töökohal kasutusel ja millised tolmud või aurud võivad tööprotsesside käigus tekkida, näiteks keevitussuits ja lihvimistolm. Otsige kemikaali märgistusest ja ohutuskaardilt teavet aine ohtlikkuse kohta (NB! enne ohtlike kemikaalide või neid sisaldavate materjalide kasutamist on vaja uurida    nende märgistust – ohusümboleid,  riskilauseid (R-lauseid)  ja ohutuslauseid (S-lauseid)  ning teavet kasutamisnõuete kohta)
  • tehke kindlaks, mil viisil kemikaalidega kokku puututakse, näiteks kas tegemist on aurude sissehingamisega, nahakontaktiga vms
  • hinnake, kui kaua tööpäevane kokkupuude kestab ja kui sageli nende ainetega kokku puututakse
  • koostage töökohaspetsiifiline ohutusjuhend vastavalt kemikaalide kasutamisele ja ohutuskaardile.

Ohtlike ainete asendamine
Asendage ohtlikud kemikaalid ohutumatega. Kasutage alati kõige vähem ohtlikku töömeetodit. Uurides, kas oleks võimalik ohtlikke tooteid asendada, tuleb alati uurida kemikaali ohumärgistust, riski- ja ohutuslaus eid. 

Isoleerimine ja väljatõmme
Kui ohtlike kemikaalide  ja neid sisaldavate tööprotsesside  kasutamine on vajalik, peab tööprotsessi võimalikult suurel määral muust töökeskkonnast isoleerima. Kui see pole võimalik,  tuleb tolmu tekitavatele masinatele paigaldada tolmueemaldusseadmed ning juhtida keevitus- ja jootmissuits ning heitgaasid ära väljatõmbeventilatsiooni abil. Töökohtadel, kus keevitatakse, tuleb kasutada madalsurveventilatsiooni. Ruumis peab olema tõhus mehaaniline ventilatsioon, mis eemaldaks laialikandunud saaste. 

Tööde planeerimisel  eraldage eriti saastav töö nii, et selle tööga mitte seotud inimesed ei peaks sellega kokku puutuma.

Vältige kokkupuudet tolmuga
Korraldage töö nii, et tolmuga puututaks kokku võimalikult vähe. Kasutage põranda pühkimise või suruõhuga puhastamise asemel tolmuimejat.

Isikukaitsevahendid
Kui probleeme ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada, tuleb kasutada isikukaitsevahendeid. Näiteks tuleb suuremate konstruktsioonide keevitamisel  kasutada õhu juurdevooluga  hingamiskaitsevahendeid.

Lisateave keemiliste ohutegurite kohta

Õigusaktid: sotsiaalministri määrus „Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord“.

Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist.

Valik materjalide ohtlike kemikaalide kasutamise kohta on koondatud tööelu portaali keemiliste ohutegurite teemalehele.

Külastusi 2868, sellel kuul 2868

Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks