Avaleht / Valdkonnapõhised juhendmaterjalid / Metalli- ja masinatööstus / Ergonoomiline töökeskkond

Ergonoomiline töökeskkond

Viimati uuendatud: 24.10.2012


Ergonoomiline töökeskkond aitab vältida luu-lihaskonnavaevuste tekkimist.

Kui tõstetakse, veetakse või lükatakse raskeid esemeid või töötatakse ebasobivas asendis, riskitakse pikema aja jooksul liigesehaiguste, nagu näiteks osteoartroosi väljakujunemisega. Samuti võib tekkida akuutse ülekoormussündroomi risk, näiteks ägedate alaseljavalude näol. Kui töötatakse ühetaoliste liigutustega ja ebasobivas asendis pikemat aega, riskitakse liigesehaiguste tekkimisega. Ohtu võib suurendada pikaajaline töö külmas ja tuuletõmbes.

Selgitage välja võimalikud probleemid

Et kindlustada ergonoomiline töökeskkond tuleb pöörata tähelepanu järgmistele aspektidele.

Raskuste tõstmine
Tõstmine võib olla raske või ebamugav näiteks seoses detailide paigutamisega masinasse ja nende väljavõtmisega või seoses masinate remondiga. Raskuste tõstmine on koormavam, kui seda tehakse väljasirutatud kätega, kui tõstetakse kõrgemale kui õlgade kõrgus, kui selg on tõste ajal painutatud või pööratud või kui tõstetav ese on raskesti haaratav, näiteks libe või suur. Olukorda võib raskendada see, kui ei saa ruumipuuduse tõttu tõsta sobivas asendis. Terviseprobleeme võib põhjustada ka korduv tõstmine või suur hulk päeva jooksul tõstetud kilosid, näiteks toodete pakkimisel.

Raskuste teisaldamine (tõmbamine ja lükkamine)
Raskuste tõmbamist või lükkamist võib ette tulla näiteks transportides raske koormaga kärusid tootmisruumidesse ja sealt välja. Tõmmates ja lükates on koormus suurem ebatasasel pinnal, kui kärul on väga väikesed rattad või kui käepide on ebamugavas asendis. Koormust võib suurendada see, kui kaupade sisetranspordil on vaja pidevalt peatuda ja jälle paigalt liikuda, näiteks kui liikumistee on kitsas ja takistusi täis.

Koormavad tööasendid ja -liigutused
Eri tööülesanded koormavad kehapiirkondi erinevalt. Valude tekkimise oht kasvab sedamööda, mida kauem ja intensiivsemalt tehakse tööd ebasobivas tööasendis. Näiteks võivad tööasendid olla ebasobivad keevitades või töötamisel mittereguleeritavate töölaudade taga.

Õlgadele ja kaelale langeb eriti suur koormus, kui töötatakse väljasirutatud või õlgadest kõrgemale tõstetud kätega.

Seljavaevuste tekkimise oht on suur, kui peab keha  ettepoole või küljele painutama või pöörama, eriti kui seda tuleb teha sageli või kui sellises asendis tuleb püsida kaua, näiteks kui töölaud ei ole reguleeritud vastavalt töötaja pikkusele.

Koormav võib olla töö kitsastes või piiratud liikumisvabadusega ruumitingimustes. Käed on koormatud, kui peab hoidma tööriistu või esemeid käes või kui pööratakse ja painutatakse sageli randmeliigest. See on eriti koormav siis, kui kasutatakse töö tegemisel ka jõudu, näiteks tootmisseadmeid monteerides.

Ühekülgne ja koormav ning ühekülgne ja korduv töö
Kui töötatakse suurema osa päevast sundasendis, näiteks töötades sellistel masinatel, nagu stantsid  või puurpingid, on töö ühekülgne ja koormav. Kui töötatakse sama tööriistaga ja ühetaoliste liigutustega, mis korduvad rohkem kui poole tööpäeva jooksul, on töö ühekülgne ja korduv. Selline võib olla näiteks töö konveierlindi taga.

Probleemide lahendamine

Ergonoomilise töökeskkonna saab luua, kui järgitakse järgmisi põhitõdesid:

  • raske töö tegemiseks kasutatakse sobivaid tehnilisi abivahendeid, näiteks rulltransp ortööre ja käsikärusid
  • töö on korraldatud nii, et oleks võimalik abivahendeid kasutada
  • töö tegemiseks on piisavalt ruumi, stabiilne tasane aluspind ja korralik valgustus
  • ühekülgne ja koormav töö vaheldub tööpäeva jooksul muu töö või puhkepausidega töökoht on kujundatud ja kohandatud konkreetsele töötajale
  • kõik töötajad, ka uued ja asendustöötajad on juhendatud ja nad on läbinud  abivahendite ja õigete töömeetodite kasutamise väljaõppe.

Raskuste tõstmine, tõmbamine ja lükkamine
Kasutage raskuste tõstmiseks, lükkamiseks ja tõmbamiseks sobivaid tehnilisi abivahendeid. Tagage, et kõiki töötajaid juhendataks põhjalikult, kuidas abivahendeid –  kraanasid, elektrilisi kahvelkärusid või vaakumtõsteseadmeid tuleb kasutada. Töö tuleb kindlasti kavandada ja korraldada nii, et esemeid ei oleks vaja rohkem r tõsta kui hädavajalik.

Veenduge, et liikumisteed oleksid puhtad ja ühetasased ning neis ei oleks takistusi ega auke.

Koormavad tööasendid ja -liigutused
Ebasobivaid tööasendeid ja -liigutusi saab vältida, töö tegemiseks on piisavalt ruumi ja kui kasutatakse sobivaid töövahendeid. Inimesed on kasvult erinevad ja seepärast võib olla tarvis kohandada seadmeid konkreetsele kasutajale. Näiteks võib hankida reguleeritava kõrgusega lauad monteerimistööde tegemiseks või reguleeritava juhiistmega kahveltõstukid. Enne uute seadmete ja inventari ostmist tuleb välja selgitada, millised on vajadused.
Tuleb piirata sundasendis ja ühekülgsete liigutustega töötamist, täites vaheldumisi erinevaid ülesandeid.

Ühekülgne ja koormav või ühekülgne ja korduv töö
Probleeme ühekülgse ja koormava ning ühekülgse ja korduva tööga saab lahendada nii, et ülesanded päeva jooksul vahelduksid ja  tehakse puhkepause. Töötada peab saama sobivas tööasendis. Seda, kui raskeks töötaja oma tööd peab, mõjutab ka psühhosotsiaalne töökeskkond.

Lisateave ergonoomilise töökeskkonna kohta

Valik materjalidest, mis käsitlevad raskuste käsitsi teisaldamist,  tööasendeid ja –liigutusi, on koondatud tööelu portaali ergonoomilise töökeskkonna teemalehele.

Õigusakt: määrus „Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“.

Külastusi 2979, sellel kuul 2979

Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks