Avaleht / Valdkonnapõhised juhendmaterjalid / Masinate ja seadmete paigaldamine ning remont / Kemikaalid

Kemikaalid

Viimati uuendatud: 30.06.2017


Ohtlikud kemikaalid, millega tööl kokku puututakse, võivad kahjustada hingamisteid, tekitada vähki, kahjustada reproduktiivorganeid, tekitada allergiat või kahjustada närvisüsteemi. Paljud haigussümptomid ilmnevad alles aastate pärast. Seepärast on oluline kahjusid ennetada, vältides või vähendades töötaja kokkupuudet kemikaalidega.

Selgitage välja võimalikud probleemid

Hinnates töökeskkonda kemikaalide seisukohast tuleb pöörata erilist tähelepanu järgmistele ohuteguritele.

Tolm, keevitussuits ja lihvimistolm
Liiva- ja klaaskuulpritsimisel rebitakse esemete pinnalt lahti värvi, roostetõrjevahendite ja saasteainete jäägid. Saasteained ja lihvimisvahendid võivad kahjustada hingamisteid.

Teras ja alumiinium sisaldavad mitmesuguseid lisaaineid. Need vabanevad keevitamisel, jootmisel ja lõikamisel suitsuna või lihvimisel tolmuna. Vabanenud ainete hulk oleneb keevituse ja elektroodi tüübist, kaitsegaasidest, voolutugevusest ja kasutatavast materjalist. Kui materjali pinda on töödeldud näiteks õli, krundi või värviga, kui seda on galvaniseeritud või see sisaldab rasvaärastusvahendite jääke, on suits ja aurud veelgi tervistkahjustavamad.

Keevitamisel ja metalli termilisel lõikamisel ning sellega seotud lihvimisel tekkivat suitsu peetakse vähkitekitavaks.

Metallid
Galvaniseerimisel võivad tekkida aurud, mis sisaldavad raskemetalle nagu kroom, nikkel, vask, tsink, tina, hõbe, kuld ja mangaan. Pliianoodide tootmisel kroomimiseks on oht kokku puutuda pliiaurudega. Pliiga kokkupuutumine võib muu hulgas kahjustada närvisüsteemi, tekitada kehvveresust, seedehäireid ja neerupuudulikkust. Mangaan võib tekitada närvikahjustusi.

Orgaanilised lahustid
Värvid ja lakid võivad sisaldada orgaanilisi lahusteid. Need võivad põhjustada aju- ja närvikahjustusi ning hingamisteede vaevusi.

Rulli, pintsli või pritsi abil värvides ja lakkides võivad ohtlikud kemikaalid siseneda organismi naha ja hingamisteede kaudu. Lahustid ja muud kergesti lenduvad ained võivad mõjuda kahjulikult ka järgneva kuivamise ja tahkumise ajal. Ained võivad vabaneda õhku ja on oht neid sisse hingata.

Tuleb olla tähelepanelik, et detailide puhastamisel, mida hakatakse keevitama, värvima või liimima, kasutatakse sageli orgaanilisi lahusteid või tugevaid söövitavaid leelisi sisaldavaid tooteid.

Vähkitekitavad ained
Teatud remonditöödel kasutatavad värvid sisaldavad pliikromaati, mida peetakse vähkitekitavaks ja reproduktiivtoksiliseks. Pliiga võite kokku puutuda lihvides või värvides.

TIG-keevitusel kasutatavad elektroodid (volframelektroodid) võivad sisaldada tooriumi, mis põhjustab  elektroodide lihvimisel terviseriski.

Galvaanikas võib teatud kroomimis- ja nikeldamisvannide kasutamine põhjustada vähiriski.

Triklooretüleen ja triklooretaan, mida kasutatakse mõnikord rasvaärastusvahenditena, on vähkitekitava toimega.

Liivapritsitöödel tekkiv ränitolm võib sissehingamisel tekitada vähki.

Ka teatud naftatoodetel baseeruvad puhastusvahendid võivad olla vähkitekitava toimega.

Söövitavad tooted
Roostevaba terase keevitusõmbluse viimistlemiseks kasutatavad pinnatöötlusvahendid võivad muu hulgas sisaldada söövitavat vesinikfluoriidhapet ja lämmastikhapet.

Ettevalmistusel galvaniseerimisprotsessideks kasutatakse tavaliselt happeid, näiteks väävelhapet, ja kange leelise, näiteks naatriumhüdroksiidi ja naatriumkarbonaadi sisaldusega vanne. Nende protsesside käigus tekivad söövitavad aurud, mistõttu tuleb neid teostades kasutada tõhusat väljatõmmet.

Söövitavad tooted võivad põhjustada raskeid nahakahjustusi. Söövitava udu sissehingamine võib raskelt kahjustada hingamisteid.

Allergiat tekitavad ained
Nikkel on allergiat tekitav aine, millega võib kokku puutuda nikeldamisel ning roostevaba terase või teiste niklit sisaldavate sulamite töötlemisel.

Naha pikaajaline kokkupuude mineraalõliga võib tekitada ekseemi.

Kasutage ohumärgistust ja ohutuskaarti
Teave keemilise aine omaduste kohta on esitatud pakendi ohumärgistusel ja ohutuskaardil (turustaja kasutusjuhendis).

Ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad tooted on märgistatud erinevate ohutüüpide kaupa, vt piktogramme. Riskilaused etiketil räägivad, millise ohuga on tegemist, nt „võib põhjustada vähktõbe”, „võib sissehingamisel põhjustada allergiat”, „kahjulik kokkupuutel nahaga” jne.

ohusymbolid2_filmajakirjandusjaraamatud.JPG

GHS01 – Plahvatusohtlik;
GHS02 – Tuleohtlik;
GHS03 – Oksüdeeriv;
GHS04 – Rõhu all olev gaas;
GHS05 – Söövitav;
GHS06 – Surmav/Mürgine;
GHS07 – Kahjulik/Ärritav;
GHS08 – Terviseoht;
GHS09 – Keskkonnaoht

Probleemide lahendamine

Ohtlike kemikaalidega kokkupuutumist tuleb võimalusel vältida. Tegutseda tuleb järgmiselt.
 
Hankige teavet ainete ja toodete kohta
Kokkupuute vältimiseks ohtlike ainete ja neid sisaldavate materjalidega on hea teada:

  • millised ained on töökohal kasutusel ja millised tolmud või aurud võivad tööprotsesside käigus tekkida, näiteks keevitussuits ja lihvimistolm. Otsige kemikaali märgistusest ja ohutuskaardilt teavet aine ohtlikkuse kohta (NB! enne ohtlike kemikaalide või neid sisaldavate materjalide kasutamist on vaja uurida    nende märgistust – ohusümboleid,  riskilauseid (R-lauseid)  ja ohutuslauseid (S-lauseid)  ning teavet kasutamisnõuete kohta)
  • tehke kindlaks, mil viisil kemikaalidega kokku puututakse, näiteks kas tegemist on aurude sissehingamisega, nahakontaktiga vms
  • hinnake, kui kaua tööpäevane kokkupuude kestab ja kui sageli nende ainetega kokku puututakse
  • koostage töökohaspetsiifiline ohutusjuhend vastavalt kemikaalide kasutamisele ja ohutuskaardile.

Asendage ohtlikud kemikaalid
Asendage ohtlikud kemikaalid ohututega. Kasutage alati võimalikult ohutut töömeetodit. Et uurida, kas oleks võimalik ohtlikke tooteid asendada, tuleb muu hulgas vaadata ohumärgistust, riski- ja ohutuslauseid , samuti võrrelda toodete (segude) koode.

Isoleerimine ja väljatõmme
Kui ohtlike kemikaalide  kasutamine on vajalik, peab tööprotsessi võimalikult suurel määral muust töökeskkonnast isoleerima. Tolmu tekitavatele masinatele tuleb paigaldada tolmueemaldusseadmed ning juhtida keevitus- ja jootmissuits ning heitgaasid ära väljatõmbeven tilatsiooni abil. Näiteks tuleb töökohtadel, kus keevitatakse, kasutada madalsurveventilatsiooni. Ruumis peab olema tõhus mehaaniline ventilatsioon, mis eemaldaks laialikandunud saaste.
Tööde korraldamisel eraldage eriti saastav töö nii, et selle tööga mitte seotud inimesed ei peaks sellega kokku puutuma.

Vältige tolmu
Korraldage töö nii, et tolmuga puututaks kokku võimalikult vähe. Kasutage põranda pühkimise või suruõhuga puhastamise asemel tolmuimejat.

Isikukaitsevahendid
Kui probleeme ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada, tuleb kasutada isikukaitsevahendeid. Suurte konstruktsioonide keevitamisel, kus tekib palju keevitussuitsu, tuleb kasutada õhutoitega hingamiskaitsevahendeid.

Lisateave keemiliste ohutegurite kohta

Õigusaktid: sotsiaalministri määrus „Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord“.

Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist.

Valik materjalide ohtlike kemikaalide kasutamise kohta on  koondatud tööelu portaali keemiliste ohutegurite teemalehele.

Külastusi 2436, sellel kuul 2436

Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks