Avaleht / Valdkonnapõhised juhendmaterjalid / Lasteaiad ja päevakeskused / Psühhosotsiaalne töökeskkond

Psühhosotsiaalne töökeskkond

Viimati uuendatud: 22.10.2012


Halb psühhosotsiaalne töökeskkond põhjustab stressi ja läbipõlemissündroomi. Iseloomulikeks kehalisteks sümptomiteks on südamepekslemine, lihaspinged ja peavalu. Lisaks võivad tekkida mäluhäired ja keskendumisraskused, närvilisus, kurvameelsus ja väsimus. Sagenevad ka unehäired ja alkoholi kuritarvitamine.

Kehva psühhosotsiaalse töökeskkonna tagajärjeks on ka sage töötajate haigestumine, vähene tootlikkus, omavahelised konfliktid ja personali voolavus.

Pikema aja jooksul võib halb psühhosotsiaalne töökeskkond viia depressioonini ja südame- veresoonkonnahaigusteni.

Selgitage välja võimalikud probleemid

Psühhosotsiaalse töökeskkonna hindamisel tuleb kindlasti vaadata psühhosotsiaalse töökeskkonna erinevaid elemente koos. Suur töökoormus on eriti koormav, kui töötaja enda otsustusõigus on väike ja tal puudub tööde tegemisel sotsiaalne toetus. Hinnates psüühilise töökeskkonnaga seotud probleeme, tuleb arvestada järgnevaid aspekte.

Suur töökoormus ja vastuolulised nõudmised
Probleemid suure töökoormusega võivad väljenduda näiteks selles, et on raske leida aega puhkepauside tegemiseks, peate sageli töötama väga kiiresti, tegema palju ületunde ja on raske täita oma tööülesandeid soovitud kvaliteediga. Olukorda võib raskendada see, kui peate korraga täitma mitmesuguseid erinevaid ülesandeid, näiteks kui peate samal ajal pedagoogiliste ülesannete täitmisega tegema paberitööd või abistama kolleege. Probleeme võib tekitada ka see, kui lapsevanemad või pereliikmed esitavad ebarealistlikke nõudmisi.

Vähene otsustusõigus omaenda töö suhtes
Probleemid vähese otsustusõigusega omaenda töö suhtes võivad tekkida, kui saate harva ise mõjutada oma töökoormust, puhkepauside pidamist, töömeetodeid ja töö kvaliteeti.

Emotsionaalsed nõudmised
Emotsionaalset pinget võib põhjustada vajadus hooldusalustele kaasa tunda või oma tundeid valitseda, näiteks töötades erilist abi ja toetust vajavate laste ja noortega. Erilist toetust võivad vajada psüühilise või füüsilise arenguhäirega või sotsiaalsete või terviseprobleemidega lapsed ja noored.

Puuduv sotsiaalne toetus
Toetuse puudumine võib seisneda selles, et töötajal puudub  tööülesannete prioriteetsuse määramiseks vajalik info. Samuti võib see tähendada, et juhtkonnaga pole võimalik rääkida ootustest töö suhtes ning töö kvaliteedist. Kolleegide ja juhtkonna toetus on eriti oluline, kui täidate raskeid või keerulisi ülesandeid, näiteks töötate lastega, kellel on tõsised tervislikud, sotsiaalsed või isiklikud probleemid. Abi ja toetust võib olla vaja ka seoses keelebarjääri ja kultuurierinevustega, kui töötate teistsuguse kultuuritaustaga inimestega.
 
Konfliktid, kiusamine ja seksuaalne ahistamine
Peate pöörama tähelepanu sellele, kas ettevõttes esineb konflikte, mis on arenenud isiklikeks rünnakuteks, ja kas on töötajaid, kes korduvalt ja pikema aja jooksul on sunnitud taluma alandavaid olukordi, mille eest neil on end raske kaitsta. Pöörake tähelepanu ka sellele, kas tuleb ette seksuaalse iseloomuga soovimatuid, solvavaid olukordi.

Vägivald, ähvardused ja traumaatilised juhtumid
Võib juhtuda, et puutute kokku füüsilise vägivallaga, vägivallaähvardustega või verbaalse ahistamisega. Vägivalda ja ähvardusi esineb eriti palju töös psüühilise või füüsilise arenguhäirega laste ja noortega või tõsiste sotsiaalsete, isiklike või terviseprobleemidega laste ja noortega. Samuti võib ette tulla vägivalda ja ähvar dusi lapsevanemate poolt. Traumaatilised võivad olla surmajuhtumid või enesetapukatsed laste ja noorte seas.

Probleemide lahendamine

Hea psühhosotsiaalse töökeskkonna loomisel on väga oluline,

  • et keskenduksite nendele probleemidele, mida on võimalik lahendada
  • et töö hea psühhosotsiaalse töökeskkonna nimel oleks iseenesestmõistetav osa ettevõtte argipäevast
  • et oleksite teadlik, millist mõju avaldavad psühhosotsiaalsele töökeskkonnale olulised muudatused, näiteks tööülesannetes ja -korralduses
  • et juhtkond ja töötajad teeksid omavahel tihedat koostööd, näiteks töökeskkonnanõukogu kaudu
  • et pööraksite tähelepanu ka asjaoludele, mis aitavad luua positiivset psühhosotsiaalset töökeskkonda, sest see suurendab tööindu ja teeb võimalikuks heade suhete säilimise.

Sageli on psühhosotsiaalsete probleemide ennetamiseks vaja kombineerida erinevaid lahendusi. Lasteasutustes tuleks hea psühhosotsiaalse töökeskkonna saavutamiseks tähelepanu pöörata järgmistele aspektidele.

Töökoormuse kohandamine
Kavandage töö maht ja teeninduse tase selliselt, et soovitud kvaliteet oleks võimalik saavutada olemasoleva personaliga. Muutuste korral kohandage töökoormuse ja teeninduskvaliteedi suhet ja kasutage vajaduse korral asendajate abi. Pange paika tööülesannete prioriteetsus ja vältige ebaselgeid või vastuolulisi nõudmisi ning pikemaid kiirustamise perioode. Tagage hea üldine töökorraldus ja -koordineerimine, et tööülesandeid oleks võimalik täita mõistlikus järjekorras ja nii, et ei oleks töötajaid, kes pidevalt on sunnitud taluma eriti suurt töökoormust. Kindlustage, et kliendid teaksid täpselt, millise kvaliteediga teenust asutuselt võib oodata.

Otsustusõigus omaenda töö suhtes
Tagage, et töötajatel oleks otsustusõigus omaenda töö osas, pakkudes neile võimalust mõjutada üksikute tööülesannete täitmise viisi ja järjekorda. Töötajate ja juhtkonna vahel peab olema pidev teabevahetus tööülesannete täitmise osas, töötajad peavad saama ka tagasisidet oma töö kvaliteedi kohta. Pidage regulaarseid koosolekuid, kus arutate konstruktiivselt töötulemusi ja tööalaseid vajadusi.

Sotsiaalne toetus
Sotsiaalset toetust on võimalik pakkuda, pidades juhtkonna ja töötajate vahel tööalast dialoogi, korraldades sageli nõupidamisi (näiteks töötajate koosolekuid) ning suheldes kolleegidega igapäevaselt (näiteks pidades ühiseid puhkepause). Toetavalt mõjub ka tööaegade kattumine vahetuste üleandmisel. Töötajad peavad saama abi tööülesannete prioriteetsuse määramisel ja neid peab olema teavitatud ootustest töö suhtes. Raskete ülesannete puhul peab olema kindlustatud nõu saamine kolleegidelt ja juhtkonnalt. Töötajaid tuleb ka tunnustada hästi tehtud töö eest.

Konfliktid, kiusamine ja seksuaalne ahistamine
Kindlustage, et teie personalipoliitika toetaks avatust ja sallivust ning hoiaks ära kiusamise ja seksuaalse ahistamise. Kui töötaja tunneb, et teda koheldakse halvasti, tuleb asja kindlasti tõsiselt võtta ja vältida probleemi isikustamist. Soovitav on kasutada ka konfliktilahendamist või lepitamist.

Vägivald, ähvardused ja traumaatilised juhtumid
Kõikidele töötajatele tuleb anda selged ja konkreetsed juhtnöörid, kuidas vägivalda ja ähvardusi ära hoida või kuidas toimida siis, kui see ei õnnestu. Juhtnöörid peavad puudutama ka üksinda töötamist. Kirjeldage näiteks, kuidas käituda olukorras, kui lapsed, noored või lapsevanemad ähvardavad või vägivallatsevad ning mida teha enesetapukatsete korral. Sellise juhtumi järel võib olla abi näiteks psühholoogi konsultatsioonist, kriisiabist või supervisioonist. Pakkuge töötajatele ka konfliktide ennetamise ja konfliktilahendamise alast täiendkoolitust.  

Lisateave psühhosotsiaalse töökeskkonna kohta

Valik materjalidest, mis puudutavad stressi ja muid  psühhosotsiaalseid ohutegureid on koondatud tööelu portaali psühhosotsiaalsete ohutegurite teemalehele.

Külastusi 3041, sellel kuul 3041

Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks