Avaleht / Valdkonnapõhised juhendmaterjalid / Kultuur ja sport / Psühhosotsiaalne töökeskkond

Psühhosotsiaalne töökeskkond

Viimati uuendatud: 22.10.2012


Halb psühhosotsiaalne töökeskkond põhjustab tööstressi ja läbipõlemissündroomi. Iseloomulikeks kehalisteks sümptomiteks on südamepekslemine, lihaspinged ja peavalu. Lisaks võivad tekkida mäluhäired ja keskendumisraskused, närvilisus, kurvameelsus ja väsimus. Sagenevad ka unehäired ja alkoholi kuritarvitamine.

Kehva psühhosotsiaalse töökeskkonna tagajärjeks on ka sage töötajate haigestumine, vähene tootlikkus, omavahelised konfliktid ja personali voolavus.

Pikema aja jooksul võib halb psühhosotsiaalne töökeskkond viia depressioonini ja südame- veresoonkonna haigusteni.

Selgitage välja võimalikud probleemid

Psühhosotsiaalse töökeskkonna hindamisel tuleb kindlasti vaadata tööd ja organisatsiooni kui tervikut. Suur töökoormus on eriti kurnav, kui töötaja enda otsustusõigus on väike ja tal puudub tööl sotsiaalne toetus. Hinnates psühhosotsiaalse töökeskkonnaga seotud probleeme, tuleb arvestada järgnevaid aspekte.

Suur töökoormus ja ajapuudus

Probleemid suure töökoormuse ja ajapuudusega võivad seisneda näiteks selles, et töötaja peab tegema palju ületunde, ilma et seda hiljem vaba ajaga hüvitataks, tal on raske leida aega puhkepauside tegemiseks või peab lühikeste tähtaegade tõttu töötama väga kiiresti, näiteks televisioonis, teatris, raadios ja filmide tootmisel. Võib olla raske jõuda oma tööd õigeks ajaks ära teha, kui peab alatasa lahendama ettenägematuid ülesandeid. Oluline on pöörata tähelepanu ka sellele, kas mõnele töötajale langeb teistest suurem koormus, näiteks kuna ta peab klientidega rohkem suhtlema.

Vähene otsustusõigus omaenda töö suhtes

Probleemid vähese otsustusõigusega omaenda töö suhtes võivad tekkida siis, kui töötaja saab harva ise mõjutada oma töökoormust, puhkepauside pidamist, töömeetodeid ja töö kvaliteeti. Ka võib probleeme tekkida siis, kui töötaja saab vähe mõjutada töö korraldust ning üksikute tööülesannete täitmise viisi ja järjekorda. Tähtis on ka see, et töötaja saaks mõjutada oma töö tempot ja tal oleks võimalus täita vaheldumisi erinevat tüüpi ülesandeid.

Puuduv sotsiaalne toetus

Toetuse puudumine võib seisneda selles, et töötaja saab harva abi oma tööülesannete tähtsusjärjekorra määramisel, temani ei jõua vajalik teave ja töölt eemal olles ei täida tööülesandeid asendaja. Samuti võib see tähendada, et pole võimalik rääkida juhtkonnaga oma töö kvaliteedist ja juhtkonna ootustest töö kohta ning ei toetata piiri tõmbamisel töö ja eraelu vahele. Kolleegide ja juhtkonna toetus on eriti oluline, kui töötajal on raske üksi oma ülesandeid täita või kui ta tunneb end ise vastutades ebakindlalt.

Konfliktid, kiusamine ja ahistamine

Peate pöörama tähelepanu sellele, kas ettevõttes esineb konflikte, mis on arenenud isiklikeks rünnakuteks ja kas on töötajaid, kes korduvalt ja pikema aja jooksul on sunnitud taluma alandavaid olukordi. Pöörake tähelepanu ka sellele, kas tuleb ette seksuaalse iseloomuga soovimatuid, solvavaid olukordi.

Vägivald, ähvardused ja traumaatilised juhtumid

Vägivalla, ähvarduste ja teiste traumaatiliste juhtumitega võite kokku puutuda näiteks siis, kui kliendid või pealtvaatajad käitu vad vägivaldselt või ähvardavad. Seda võib juhtuda näiteks siis, kui kliendile ei saa lubada midagi, mida ta soovib või peab paluma kliendilt teatud laadi käitumist. Raskusi võib tekitada ka see, kui pole võimalik lahendada selliseid ülesandeid, mida kliendid ootavad.

Probleeme võivad suurendada arusaamatused, mida võib põhjustada näiteks erinev kultuuritaust. Traumaatiline võib olla ka vägivaldse juhtumi tunnistajaks olemine, näiteks kui jalgpallimatši või kontserdi ajal puhkevad kaklused või kui näiteks mängusaali röövitakse.

Muutlikud tööajad ja öötöö

Töö väljaspool harilikku tööaega on füüsiliselt ja psüühiliselt koormav näiteks siis, kui tööpäev on pikka aega harilikust pikem, kui puhkepause ei ole võimalik teha või kui neid on väga vähe. Koormav võib olla ka see, kui tööaeg planeeritakse lühikese etteteatamistähtajaga.

Probleemide lahendamine

Hea psühhosotsiaalse töökeskkonna loomisel on oluline,

  • et keskenduksite nendele probleemidele, mida on võimalik lahendada
  • et töö hea psühhosotsiaalse töökeskkonna nimel oleks iseenesestmõistetav osa ettevõtte argipäevast
  • et oleksite teadlik, millist mõju avaldavad psühhosotsiaalsele töökeskkonnale olulised muudatused, nt tööülesannetes ja -korralduses
  • et teeksite ettevõttesiseselt tihedat koostööd, nt töökeskkonnanõukoguga
  • et pööraksite tähelepanu ka asjaoludele, mis aitavad luua positiivset psühhosotsiaalset töökeskkonda, sest see suurendab tööindu ja teeb võimalikuks heade suhete säilimise.

Sageli on psühhosotsiaalsete probleemide ennetamiseks vaja kombineerida erinevaid lahendusi olenevalt probleemide iseloomust. Kultuuri, meelelahutuse jms alal tuleks hea psühhosotsiaalse töökeskkonna loomisel pöörata tähelepanu järgmistele aspektidele.

Töökoormuse kohandamine

Kavandage töö maht selliselt, et soovitud kvaliteet ja teeninduse tase oleks võimalik saavutada selle personaliga, mis olemas on. Hoidke töökoormus ja töötajate arv omavahel tasakaalus. Pange paika tööülesannete tähtsusjärjekord ja vältige ebaselgeid või vastuolulisi nõudmisi ning pikka aega kestvat kiirustamist. Tagage hea üldplaneerimine ja -koordineerimine, et tööülesandeid oleks võimalik täita mõistlikus järjekorras ja nii, et ei oleks töötajaid, kes on pidevalt sunnitud töötama eriti suure koormusega või kiirustades. Hoolitsege selle eest, et kliendid teaksid täpselt, milliseid teenuseid nad võivad oodata.

Otsustusõigus omaenda töö suhtes

Tagage, et töötajatel oleks otsustusõigus omaenda töö suhtes, pakkudes neile võimalust mõjutada üksikute tööülesannete täitmise viisi ja järjekorda. Töötajate ja juhtkonna vahel peab olema pidev teabevahetus tööülesannete täitmise küsimustes, töötajad peavad ka oma töö kvaliteedi kohta tagasisidet saama. Töötajate mõjuvõimu on võimalik suurendada meeskonnapõhise töö ja regulaarsete koosolekutega, millel konstruktiivselt arutate tööülesannetega seotud tulemusi ja vajadusi.

Sotsiaalne toetus

Sotsiaalset toetust on võimalik pakkuda, pidades juhtkonna ja töötajate vahel tööalast dialoogi, sagedaid nõupidamisi (nt töötajate koosolekuid), ühiseid puhkepause ja suheldes tihedalt kolleegidega. Töötajad peavad saama abi tööülesannete tähtsusjärjekorra määramisel ja neile peab olema selge, milliseid on ootused nende töö suhtes. Töötajatele tuleb pakkuda tööülesannete täitmiseks vajalikku täiendkoolitust. Head psühhosotsiaalset töökeskkonda aitab luua ka olulistest muudatustest teavitamine, tunnustus hästi tehtud töö eest ning abi töö ja vaba aja lahushoidmisel.

Konfliktid, kiusamine ja ahistamine

Kindlustage, et personalipoliitika toetaks avatust ja sal livust ning hoiaks ära kiusamise ja seksuaalse ahistamise. Kui töötaja tunneb, et teda koheldakse halvasti, tuleb asja kindlasti tõsiselt võtta ja vältida probleemi isikustamist. Kasutage ka konfliktilahendamist või lepitamist.

Vägivald ja ähvardused

Kindlustage, et kõigile oleksid jagatud selged, konkreetsed juhtnöörid, mida teha, kui kliendid, publik või teised inimesed töötajat ähvardavad või muutuvad vägivaldseks. Juhised tuleb anda ka selle kohta, mida teha siis, kui töötaja viibib töökohal üksi. Töötage välja valmisolekuplaan vägivalla ja ähvarduste ennetamiseks ning juhtnöörid, kuidas käituda, kui neid peaks siiski esinema. Kujundage töökoht nii, et saaksite vajaduse korral vägivaldsete klientide eest põgeneda. Kõikidele töötajatele näiteks raamatukogudes, kontserdisaalides ja ujulates tuleb anda selged ja konkreetsed juhtnöörid, milline peab olema teeninduse tase ja kuidas tuleb klientidega käituda.

Muutlikud tööajad ja öötöö

Kaasake töötajad võimalikult suurel määral töögraafikute koostamisse, et nad saaksid oma tööaegu ise mõjutada. Kindlustage, et töötajad teaksid oma vahetusi pikalt ette ja neil poleks keeruline neid ümber vahetada. Vajaduse korral kasutage õhtuti ja nädalavahetustel asendajaid ja lisapersonali.

Täienduskoolitus

Tagage põhjaliku täienduskoolitusega, et töötajate erialased ja isiklikud oskused vastaksid alati ülesannetele, mida nad peavad täitma. Kui võtate kasutusele uusi töömeetodeid, võib olla vaja pakkuda töötajatele täienduskoolitust – näiteks kui hakkate teenindama erilisi kliendigruppe, näiteks kodanikke, kes sageli satuvad konfliktidesse. Eriväljaõpet on vaja ka siis, kui töötajal on oht kokku puutuda vägivalla või ähvardustega. Täienduskoolitust tuleb pakkuda ka siis, kui kasutusele võetakse uusi seadmeid.

Lisateave psühhosotsiaalse töökeskkonna kohta

Valik materjalidest, mis puudutavad stressi ja muid psühhosotsiaalseid ohutegureid on koondatud tööelu portaali psühhosotsiaalse töökeskkonna teemalehele.

Külastusi 2937, sellel kuul 2937

Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks