Avaleht / Valdkonnapõhised juhendmaterjalid / Kontoritöö / Psühhosotsiaalne töökeskkond

Psühhosotsiaalne töökeskkond

Viimati uuendatud: 22.10.2012


Halb psühhosotsiaalne töökeskkond võib põhjustada stressi ja läbipõlemissündroomi. Iseloomulikeks kehalisteks sümptomiteks on südamepekslemine, lihaspinged ja peavalu. Lisaks võivad tekkida mäluhäired ja keskendumisraskused, närvilisus, kurvameelsus ja väsimus. Sagenevad ka unehäired ja alkoholi kuritarvitamine.
 
Kehva psühhosotsiaalse töökeskkonna tagajärjeks on ka sage töötajate haigestumine, vähene tootlikkus, omavahelised konfliktid ja personali voolavus.

Pikema aja jooksul võib halb psühhosotsiaalne töökeskkond viia depressioonini ja südame-veresoonkonnahaigusteni.

Selgitage välja võimalikud probleemid

Psühhosotsiaalse töökeskkonna hindamisel tuleb kindlasti vaadata psühhosotsiaalse töökeskkonna erinevaid elemente kui tervikut. Suur töökoormus on eriti kurnav, kui töötaja enda otsustusõigus on väike ja tal puudub tööl sotsiaalne toetus. Hinnates psühhosotsiaalse töökeskkonnaga seotud probleeme, peate pöörama erilist tähelepanu järgmistele aspektidele.

Suur töökoormus
Probleemid suure töökoormuse ja ajapuudusega võivad seisneda näiteks selles, et peate tegema palju ületunde, ilma et seda hiljem vaba ajaga hüvitataks, on raske leida aega puhkepauside tegemiseks või peate lühikeste tähtaegade tõttu töötama väga kiiresti. Tööülesannete õigeaegne täitmine võib olla eriti keeruline, kui tööd häirivad näiteks sagedased telefonikõned, kliendid või kontori taustamüra. Oluline on pöörata tähelepanu ka sellele, kas mõnele töötajale langeb teistest suurem koormus.

Monotoonne töö ja vahelduse puudumine
Probleemid monotoonse töö ja vahelduse puudumisega võivad tekkida näiteks andmete sisestamisel, kui puudub võimalus vahelduseks täita muid tööülesandeid.

Vähene otsustusõigus omaenda töö suhtes
Probleemid vähese otsustusõigusega omaenda töö suhtes võivad tekkida, kui saate harva ise mõjutada töö mahtu, puhkepauside pidamist, töömeetodeid, abivahendeid ja töö kvaliteeti.

Probleemid arvutikasutusega
Arvutitöö muudavad pingeliseks ebastabiilsed, aeglased või ülesande täitmiseks ebasobivad tarkvaraprogrammid. Probleeme võib tekitada ka puudulik väljaõpe või nõustamine programmide kasutamisel.

Puuduv toetus
Toetuse puudumine võib seisneda selles, et tööalaste otsuste tegemiseks vajalik info on puudulik või on ei ole täidetud vajadust asendustöötaja määramiseks. Samuti võib see tähendada, et pole võimalik rääkida juhtkonnaga oma töö kvaliteedist ja juhtkonna ootustest töö suhtes ning et ei toetata piiri tõmbamisel töö ja eraelu vahele. Eriti tähelepanelik tuleb toetuse puuduse suhtes olla nende töötajate puhul, kes teevad kaugtööd oma kodus.

Konfliktid, kiusamine ja seksuaalne ahistamine
Peate pöörama tähelepanu sellele, kas ettevõttes esineb konflikte, mis on arenenud isiklikeks rünnakuteks, ja kas on töötajaid, kes korduvalt ja pikema aja jooksul on sunnitud taluma alandavaid olukordi. Pöörake tähelepanu ka sellele, kas tuleb ette seksuaalse iseloomuga soovimatuid, solvavaid olukordi.

Klientidega suhtlemine
Kui pole võimalik pakkuda abi ja toetust, mida kliendid soovivad või vajavad, võib see olla psüühiliselt väga koormav. Koormus on eriti suur probleemsete klientidega töötamisel või kui teie võimuses on oluliste otsuste tegemine, näiteks abirahade jagamisel.

Vägivald ja ähvardused
Suureks probleemiks võib olla kokkupuutumine vägivalla, ähvarduste, röövimise või muude kuritegudega, eriti kui viibite töö kohal üksi.

Ebakindlus tööl
Ebakindlust võib tekitada näiteks ümberstruktureerimine, koondamisoht või renditööjõu kasutuselevõtt.

Puudulikud arenguvõimalused
Probleemid arenguvõimaluste puudumisega võivad tekkida näiteks siis, kui täidate palju rutiinseid ülesandeid, ei peeta regulaarseid arenguvestlusi ega pakuta sobivaid täiendkoolitusvõimalusi.

Probleemide lahendamine

Hea psühhosotsiaalse töökeskkonna loomisel on väga oluline,

  • et psühhosotsiaalne töökeskkond kaardistataks ettevõtte riskianalüüsis
  • et keskenduksite nendele probleemidele, mida on võimalik lahendada
  • et töö hea psühhosotsiaalse töökeskkonna nimel oleks iseenesestmõistetav osa ettevõtte argipäevast
  • et oleksite teadlik, millist mõju avaldavad psühhosotsiaalsele töökeskkonnale olulised muudatused, näiteks tööülesannetes ja -korralduses
  • et teeksite ettevõttesiseselt tihedat koostööd, näiteks töökeskkonnanõukoguga
  • et pööraksite tähelepanu ka asjaoludele, mis aitavad luua positiivset psühhosotsiaalset töökeskkonda, sest see suurendab tööindu ja teeb võimalikuks heade suhete säilimise.

Sageli on psühhosotsiaalsete probleemide ennetamiseks vaja kombineerida erinevaid lahendusi olenevalt probleemide iseloomust. Seoses kontoritööga tuleks hea psühhosotsiaalse töökeskkonna saavutamiseks tähelepanu pöörata järgmistele aspektidele.

Töökoormuse kohandamine
Töö mahtu kohandades tuleb arvestada olemasolevate erialaste, isiklike ja sotsiaalsete ressurssidega ning soovitud teeninduse tasemega. Määrake tööülesannete prioriteetsus ja vältige ebaselgeid või vastuolulisi nõudmisi, näiteks kui tööülesandeks ettenähtud aeg ei ühti kliendi ootustega. Seadke tööle selged eesmärgid ning määrake selgelt iga töötaja vastutusala ja ülesanded. Vältige pikemaid liigse kiirustamise perioode, kasutades näiteks töötajate puudumise korral asendajaid või võttes tarvitusele muud abinõud. Hoolitsege selle eest, et kliendid teaksid täpselt, milliseid teenuseid nad võivad teilt oodata. Pöörake tähelepanu ka kodus või mujal kaugtööd tegevatele töötajatele ja nende töökoormusele.

Töö sisu ja vaheldus
Looge võimalus täita vaheldumisi erinevaid tööülesandeid või laiendage muul viisil tööülesannete sisu, et vähendada monotoonset tööd tegevate või klienditeenindajate koormust. Samuti kindlustage, et tööülesannete muutumisega kaasneks vajalik väljaõpe.

Otsustusõigus omaenda töö suhtes
Töötajatel peab olema võimalus mõjutada oma tööülesannete lahendamise viisi ja järjekorda, samuti peavad nad saama suhelda juhtkonnaga oma tööülesannete täitmise, sh ka töö kvaliteedi osas. Töötajate motivatsiooni on võimalik suurendada ka meeskonnapõhise tööga ja regulaarsete koosolekutega, kus arutatakse konstruktiivselt tööülesannetega seotud probleeme ja vajadusi.

Sotsiaalne toetus
Kolleegide ja juhtkonna toetus on eriti oluline, kui töötajal on raske üksi oma ülesandeid täita, kui tal puuduvad selleks vajalikud eeldused või kui ta tunneb end ise vastutades ebakindlalt. Hoolitsege, et ühised puhkepausid annaksid töötajatele võimaluse üksteist ära kuulata ja energiat koguda. Samuti on oluline pöörata tähelepanu kodus või mujal kaugtööd tegevatele töötajatele.

Toetust saab pakkuda ka töö kvaliteeti jälgides ja selle kohta konstruktiivset tagasisidet andes.

Konfliktid, kiusamine ja ahistamine
Tagage, et personalipoliitika toetaks avatust ja sallivust ning ennetaks kiusamist ja  ahistamist. Kui töötaja tunneb, et teda koheldakse halvasti, tuleb asja kindlasti tõsiselt võtta ja vältida probleemi isikustamist. Kasutada võiks ka konfliktilahendamist või lepitamist.

Täiendkoolitus
Põhjalik täiendkoolitus tagab, et töötajate erialased ja isiklikud oskused vastavad alati ülesannetele, mida nad peavad täitma. Sihipärast täiendkoolitust võib oll a vaja näiteks seoses IT-programmide kasutamisega või juhul, kui töötaja peab tegelema erivajadustega kliendigruppidega, näiteks inimestega teistest kultuuridest, uimasti- ja alkoholisõltlaste või psüühikahäiretega inimestega. Eriväljaõpet on vaja ka siis, kui töötajal on oht kokku puutuda vägivalla või ähvardustega.

Vägivald ja ähvardused
Kõikidele töötajatele tuleb anda selged, konkreetsed juhtnöörid, mida teha, kui kliendid neid ähvardavad või muutuvad vägivaldseks. Töötage välja ka sellisteks olukordadeks valmisoleku plaan. Korraldage töö nii, et ooteajad oleksid lühikesed, inimestega tegeleksid kindlad kliendihaldurid, leppige ühiselt kokku, kuidas tagada klientide võrdne kohtlemine. Kehtestage selged reeglid kodukülastuste ja üksi töötamise kohta. Seadke töökoht sisse nii, et vajadusel oleks võimalus põgeneda ja abi kutsuda.

Ebakindlus tööl
Et vähendada tööga seotud ebakindlust, on tähtis kaasata töötajad töö planeerimisse ja teavitada neid olulistest muutustest võimalikult varakult, näiteks ümberstruktureerimistest, teenuste sisseostmisest või poliitilistest suunamuutustest. Kindlustage ka, et töötajad saaksid oma võimeid pidevalt arendada ning teavitage neid arengu- ja karjäärivõimalustest.

Lisateave psühhosotsiaalse töökeskkonna kohta

Valik materjalidest, mis puudutavad stressi ja muid psühhosotsiaalseid ohutegureid on koondatud tööelu portaali psühhosotsiaalsete ohutegurite teemalehele.

Külastusi 2784, sellel kuul 2784

Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks