Avaleht / Valdkonnapõhised juhendmaterjalid / Kaubandus / Psühhosotsiaalne töökeskkond

Psühhosotsiaalne töökeskkond

Viimati uuendatud: 19.10.2012


Halb psühhosotsiaalne töökeskkond põhjustab tööstressi ja läbipõlemissündroomi. Iseloomulikeks kehalisteks sümptomiteks on südamepekslemine, lihaspinged ja peavalu. Lisaks võivad tekkida mäluhäired ja keskendumisraskused, närvilisus, kurvameelsus ja väsimus. Sagenevad ka unehäired ja alkoholi kuritarvitamine.

Kehva psühhosotsiaalse töökeskkonna tagajärjeks on ka sage töötajate haigestumine, vähene tootlikkus, omavahelised konfliktid ja personali voolavus.

Pikema aja jooksul võib halb psühhosotsiaalne töökeskkond viia depressioonini ja südame- veresoonkonna haigusteni.

Selgitage välja võimalikud probleemid

Psühhosotsiaalse töökeskkonna hindamisel tuleb kindlasti vaadata tööd ja organisatsiooni kui tervikut. Suur töökoormus on eriti kurnav, kui töötaja enda otsustusõigus on väike ja tal puudub tööl sotsiaalne toetus. Hinnates psüühilise töökeskkonnaga seotud probleeme, tuleb arvestada järgnevaid aspekte.

Suur töökoormus ja ajapuudus
Suur töökoormus ja ajapuudus tekib kiirematel tööperioodidel, kui kaupluses on palju kliente, pikad järjekorrad või kaupade kättetoimetamise ajad on lühikesed. Võimalikuks tagajärjeks on ületundide tekkimine ning puhkepauside puudumine. Ajapuudus klientide teenindamisel võib viia konfliktideni klientidega suhtlemisel (vt allpool).

Monotoonne töö
Töö vähene mõtestatus ja vahelduse puudumine võivad saada probleemiks, kui täidate üksluiseid tööülesandeid, näiteks kui ainult paigutate kaupa riiulitele või töötate kassas. Kui vahelduseks ei ole võimalik teist tüüpi tööülesandeid täita, võib see olla psüühiliselt koormav.

Vähene otsustusõigus omaenda töö suhtes
Probleemid vähese otsustusõigusega omaenda töö suhtes võivad tekkida, kui ei ole võimalik mõjutada oma tööülesandeid, töö mahtu, tempot, pidada puhkepause.

Klientidega suhtlemine
Mõnikord võib klientidega suhtlemine olla psüühiliselt koormav. Näiteks siis, kui peate alati käituma viisakalt, naeratama ja kliendile õiguse jätma, kuigi klient käitub ebameeldivalt. Koormust võivad veelgi suurendada klientide sagedased kaebused kauba ja töötajate kohta.

Konfliktid, kiusamine ja ahistamine
Oluline on teha kindlaks, kas on töötajaid, kes on olnud või on praegu kolleegide või juhtide kiusamise või seksuaalse ahistamise ohvriks. Näiteks, kas mõni tööalane konflikt on arenenud edasi isiklikuks konfliktiks? Pöörake tähelepanu ka sellele, et mõned töötajad võivad pidada alandavaks „lõõpivat” kõnetooni.
 
Röövimine ja vargused (vägivald, ähvardused ja traumaatilised sündmused)
Röövimise ja varguste oht puudutab kõige enam ööpäevaringselt avatud kioskite, teenindusjaamade, kella- ja kullassepaäride, odavmüügikaupluste ja supermarketite töötajaid. Kui üritate röövlit või poevarast peatada, tekib suur oht, et teie vastu kasutatakse vägivalda või ähvardatakse. Probleemiks võivad olla ka klientide ähvardused, kui ei olda rahul kaupluse või supermarketi teenindusega, nt pikkade järjekordade või ooteaegadega. Oluline on teada, et üksi töötamine võib olla eriti koormav, kui see toimub sellistel kellaaegadel, millal röövimise oht on tavalisest suurem.
 
Muutlikud tööajad, töö väljaspool tavapärast tööaega ja nädalavahetustel
Tööaegade muutlikkus, töö väljaspool tavapärast tööaega ja nädalavahetustel võib mõjuda psüühiliselt koormavalt. Näiteks võib olla raske ühendada töö- ja eraelu, kui teil on vaja järjest laupäeviti või pühapäevi ti tööl olla või kui töötate sageli hilisõhtuni. Eriti keeruline võib see olla siis, kui tööaega ei saa pikalt ette planeerida.

Ebastabiilsus tööl
Muudatused ja ümberstruktureerimised, nagu näiteks töö ümberkorraldamine, ettevõtte kolimine või teisega liitumine võivad olla psühholoogiliselt koormavad. Eriti problemaatiline võib see olla siis, kui töötajaid ei kaasata planeerimisse või neid ei teavitata piisavalt ja küllalt varakult.

Vähesed arenguvõimalused
Arenguvõimaluste puudumine võib olla probleemiks, kui töötajad täidavad peamiselt rutiinseid ülesandeid, nendega ei peeta perioodilisi arenguvestlusi ega pakuta sobivaid koolitusvõimalusi.

Probleemide lahendamine

Hea psühhosotsiaalse töökeskkonna loomisel on oluline,

  • et keskenduksite nendele probleemidele, mida on võimalik lahendada
  • et töö hea psühhosotsiaalse töökeskkonna nimel oleks iseenesestmõistetav osa ettevõtte argipäevast
  • et oleksite teadlik, millist mõju avaldavad psühhosotsiaalsele töökeskkonnale olulised muudatused, nt tööülesannetes ja -korralduses
  • et teeksite ettevõttesiseselt tihedat koostööd, nt töökeskkonnanõukoguga
  • et pööraksite tähelepanu ka asjaoludele, mis aitavad luua positiivset psühhosotsiaalset töökeskkonda, sest see suurendab tööindu ja teeb võimalikuks heade suhete säilimise.

Sageli on psühhosotsiaalsete probleemide ennetamiseks vaja kombineerida erinevaid lahendusi olenevalt probleemide iseloomust. Kauplustes tuleks hea psühhosotsiaalse töökeskkonna loomisel pöörata tähelepanu järgmistele aspektidele.

Vältige pidevat kiirustamist
Vältige pikemaid liigse kiirustamise perioode, kasutades näiteks töötajate puudumise korral asendajaid ja tipptundidel lisapersonali. Andke töötajatele kindlad juhtnöörid selle kohta, mida neilt oodatakse, ja juhendage neid ülesannete järjestamisel olulisuse alusel. Kindlustage, et järjekordade tekkides oleks võimalik avada lisakassa ja tagage töötajatele võimalus pidada regulaarseid puhkepause.
 
Vältige pikaajalist monotoonset tööd
Üksluist tööd on võimalik vältida, andes töötajale võimaluse täita vaheldumisi erinevat tüüpi tööülesandeid.

Otsustusõigus omaenda töö suhtes
Andke töötajatele võimalus kaasa rääkida teemadel, mis on seotud nende töömahu, puhkepauside ja tööaegadega, samuti otsustamisel, kes kellega koos tööülesandeid täidab. Töötajatel peab olema ka võimalus mõjutada üksikute tööülesannete täitmise viisi ja järjekorda. Samuti on töötajate otsustusõigust võimalik suurendada meeskonnapõhise tööga, ülesannete edasidelegeerimisega ning regulaarsete koosolekutega, millel konstruktiivselt arutate tööülesannetega seotud tulemusi ja vajadusi.
 
Sotsiaalne toetus
Ühised puhkepausid ja regulaarsed koosolekud annavad võimaluse olla ühenduses kolleegide ja juhtkonnaga, rääkida tööalastest probleemidest ja saada häid ideid, kuidas tööd paremini teha. Toetust võib pakkuda ka töö kohta konstruktiivset tagasisidet andes. Klientidega suhtlemisel on tähtis, et juhtkond kehtestaks selged juhtnöörid, kuidas käsitleda kaebusi ja suhelda ebameeldivate klientidega. Oluline on teadvustada, et väikeettevõtetes on hea läbisaamine töötajate ja juhtkonna vahel otsustava tähtsusega.

Kindlustage, et üksi töökohal viibivatel töötajatel oleks vajaduse korral võimalik võtta ühendust juhtkonna või kolleegidega, nt kui tööga seoses on vaja kiiret nõu või juhendamist või kui tekib vajadus rääkida rasketest klientidest ja ebameeldivatest juhtumistest.

Konfliktid, kiusamine ja ahistamine
Kindlustage, et teie personalipoliitika soosiks avatust ja sallivust ning hoiaks ära kiusamise ja ahistamise. Kui töötaja tunneb, et teda koheldakse halvasti, tuleb asja kindlasti tõsiselt võtta ja vältida probleemi isikustamist. Kasutage ka konfliktilahendamist või lepita mist.

Vägivald, ähvardused ja traumaatilised juhtumid
Kõikidele töötajatele tuleb anda selged, konkreetsed juhtnöörid, mida teha röövi või varguse korral või kui kliendid ähvardavad ja vägivallatsevad. Juhtnöörid peaksid andma soovitusi selliste olukordade ennetamiseks ning tuginema võimalikele sellealastele kogemustele. Jõudke ühisele kokkuleppele, millist klientide käitumist te olete valmis taluma. Vajaduse korral korraldage psühholoogilise esmaabi, konfliktide lahendamise ja suhtlemise alane koolitus.
 
Töökoha kujundus peaks tagama, et ümbruskond oleks teenindaja asukohast hästi nähtav. Samuti võib olla vajalik paigaldada videovalve, sellest teada andvad hoiatussildid ning töökindel alarm. Kassa sisu ei tohiks olla klientidele nähtav ja seal hoitav rahasumma peaks olema võimalikult väike. Kaaluge, kas ohuolukordade tarbeks tuleks luua ka tagavaraväljapääs.

Vähendage ebamugavusi, mida põhjustavad muutlikud tööajad, töötamine väljaspool tavalist tööaega ja nädalavahetusel.
Kaasake töötajad võimalikult suurel määral oma töögraafiku koostamisse, et neil oleks võimalik tööaegu ise mõjutada. Kindlustage, et töötajad teaksid oma töövahetusi pikalt ette ja et neil poleks keeruline neid ümber vahetada. Vajaduse korral kasutage õhtuti ja nädalavahetustel asendajaid.

Olulistest muutustest teavitamine
Kindlustunde suurendamiseks tuleks töötajad kaasata töö planeerimisse ja teavitada neid olulistest muutustest (ümberstruktureerimised, ühinemis- või sulgemisplaanid) võimalikult varakult.

Arenguvõimalused

Arenguvõimalusi saate luua, andes töötajaile konstruktiivset tagasisidet ja pakkudes neile sihipärast täiendkoolitust. Täiendkoolitus võib olla vajalik nt seoses arvutiprogrammide kasutamisega või vastutusalade edasidelegeerimisega. Arenguvõimalusi suurendab ka mitmekesine ja nõudlikke ülesandeid sisaldav töö.

Lisateave psühhosotsiaalse töökeskkonna kohta

Valik materjalidest, mis puudutavad stressi ja muid psühhosotsiaalseid ohutegureid on koondatud tööelu portaali psühhosotsiaalsete ohutegurite teemalehele.

Külastusi 4608, sellel kuul 4608

Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks