Avaleht / Valdkonnapõhised juhendmaterjalid / Infotehnoloogia ja telekommunikatsioon / Psühhosotsiaalne töökeskkond

Psühhosotsiaalne töökeskkond

Viimati uuendatud: 16.10.2012


Halb psühhosotsiaalne töökeskkond võib põhjustada stressi ja läbipõlemissündroomi. Iseloomulikeks kehalisteks sümptomiteks on südamepekslemine, lihaspinged ja peavalu. Lisaks võivad tekkida mäluhäired ja keskendumisraskused, närvilisus, kurvameelsus ja väsimus. Sagenevad ka unehäired ja alkoholi kuritarvitamine.

Kehva psühhosotsiaalse töökeskkonna tagajärjeks on ka sage töötajate haigestumine, vähene tootlikkus, omavahelised konfliktid ja personali voolavus.

Pikema aja jooksul võib halb psühhosotsiaalne töökeskkond viia depressioonini ja südame-veresoonkonnahaigusteni.

Selgitage välja võimalikud probleemid

Psühhosotsiaalse töökeskkonna hindamisel tuleb kindlasti vaadata tööd ja organisatsiooni kui tervikut. Suur töökoormus on eriti kurnav, kui töötaja enda otsustusõigus on väike ja tal puudub tööl sotsiaalne toetus. Hinnates psühhosotsiaalse töökeskkonnaga seotud probleeme, peate pöörama erilist tähelepanu järgmistele aspektidele.

Suur töökoormus ja ajapuudus
Probleemid suure töökoormuse ja ajapuudusega võivad seisneda näiteks selles, et peate tegema palju ületunde, ilma et seda hiljem vaba ajaga hüvitataks, on raske leida aega puhkepauside tegemiseks või peate lühikeste tähtaegade tõttu töötama väga kiiresti. Kui esitatakse vastuolulisi nõudmisi, võib tööülesannete täitmine nõutud tähtajaks olla võimatu. Tööülesannete õigeaegne täitmine võib olla eriti keeruline, kui tööd häirivad telefonid, kliendid või kontori taustamüra, samal ajal, kui peate pakkuma kõrgetasemelist teenindust, vältima vigade tegemist ja olema klientidega suheldes rahulik ja tähelepanelik. Oluline on pöörata tähelepanu ka sellele, kas töötajatelt nõutakse ebarealistlikult suure infohulga haldamist või kas mõnele töötajale langeb teistest suurem koormus.

Psüühiliselt on koormav ka pidevat tähelepanu ja täpsust nõudev töö, näiteks klientide teenindamine infotelefonil.

Vähene otsustusõigus omaenda töö suhtes
Probleemid vähese otsustusõigusega omaenda töö suhtes võivad tekkida siis, kui saate harva ise mõjutada töö mahtu, puhkepauside pidamist, töömeetodeid, abivahendite kasutamist ja töö kvaliteeti.

Puuduv toetus
Toetuse puudumine võib seisneda selles, et tööalaste otsuste tegemiseks vajalik info on puudulik või on ei ole täidetud vajadust asendustöötaja määramiseks. Samuti võib see tähendada, et pole võimalik rääkida juhtkonnaga oma töö kvaliteedist ja juhtkonna ootustest töö suhtes ning et ei toetata piiri tõmbamisel töö ja eraelu vahele. Eriti tähelepanelik tuleb toetuse puuduse suhtes olla nende töötajate puhul, kes teevad kaugtööd oma kodus.

Konfliktid, kiusamine ja seksuaalne ahistamine
Peate pöörama tähelepanu sellele, kas ettevõttes esineb konflikte, mis on arenenud isiklikeks rünnakuteks, ja kas on töötajaid, kes korduvalt ja pikema aja jooksul on sunnitud taluma alandavaid olukordi. Näiteks võivad mõned töötajad pidada alandavaks „lõõpivat” tooni. Pöörake tähelepanu ka sellele, kas tuleb ette seksuaalse iseloomuga soovimatuid, solvavaid olukordi.

Töövahetused ja töö väljaspool tavapärast tööaega
Töö väljaspool tavapärast tööaega on füüsiliselt ja psüühiliselt koormav näiteks siis, kui tööpäev on pikka aega tavapärasest pikem, kui puhkepause ei ole võimalik teha või kui neid on väga vähe. Raske võib olla ka see, kui töövahetused planeeritakse lühikese etteteatamisajaga.

Klientidega suhtlemine
Kui pole võimalik pakkuda abi, mida kliendid soovivad või vajavad, võib see olla psüühiliselt koormav.

Halvasti funktsioneeriv IT-riistvara või tarkvara
Probleeme võib tekkida, kui IT-riistvara või tarkvaraprogrammid on ebastabiilsed, aeglased või ei ole ülesande lahendamiseks sobivad. Probleeme võib põhjustada ka puudulik väljaõpe või nõustamine programmide kasutamisel.

Probleemide lahendamine

Hea psühhosotsiaalse töökeskkonna loomisel on väga oluline,

  • et psühhosotsiaalne töökeskkond kaardistataks ettevõtte riskianalüüsis
  • et keskenduksite nendele probleemidele, mida on võimalik lahendada
  • et töö hea psühhosotsiaalse töökeskkonna nimel oleks iseenesestmõistetav osa ettevõtte argipäevast
  • et oleksite teadlik, millist mõju avaldavad psühhosotsiaalsele töökeskkonnale olulised muudatused, näiteks tööülesannetes ja -korralduses
  • et teeksite ettevõttesiseselt tihedat koostööd, näiteks töökeskkonnanõukoguga
  • et pööraksite tähelepanu ka asjaoludele, mis aitavad luua positiivset psühhosotsiaalset töökeskkonda, sest see suurendab tööindu ja teeb võimalikuks heade suhete säilimise.

Sageli on psühhosotsiaalsete probleemide ennetamiseks vaja kombineerida erinevaid lahendusi olenevalt probleemide iseloomust. IT ja telekommunikatsiooni alal tuleks hea psühhosotsiaalse töökeskkonna loomiseks pöörata tähelepanu järgmistele aspektidele.

Töökoormuse kohandamine
Töökoormust kohandades tuleb arvestada olemasolevate erialaste, isiklike ja sotsiaalsete ressurssidega ning soovitud teeninduse tasemega. Määrake tööülesannete prioriteetsus ja vältige ebaselgeid või vastuolulisi nõudmisi, näiteks kui tööülesandeks ettenähtud aeg ei ühti kliendi ootustega. Seadke tööle selged eesmärgid ning määrake selgelt iga töötaja vastutusala ja ülesanded. Vältige pikemaid liigse kiirustamise perioode, kasutades näiteks töötajate puudumise korral asendajaid või võttes tarvitusele muud abinõud. Hoolitsege selle eest, et kliendid teaksid täpselt, milliseid teenuseid nad võivad oodata.

Otsustusõigus omaenda töö suhtes
Saate tagada, et töötajatel oleks otsustusõigus omaenda töö suhtes, kui annate neile võimaluse mõjutada oma tööülesannete lahendamise viisi ja järjekorda, samuti võimaldades teha vaheldumisi tempokat ja rahulikumat tööd. Teabevahetus töötajate ja juhtkonna vahel peab olema pidev nii tööülesannete täitmise kui ka töö kvaliteedi osas.

Töötajate mõjuvõimu on võimalik suurendada meeskonnapõhise töö ja regulaarsete koosolekutega, millel arutate konstruktiivselt tööülesannetega seotud tulemusi ja vajadusi.

Sotsiaalne toetus
Sotsiaalset toetust on võimalik pakkuda, pidades juhtkonna ja töötajate vahel tööalast dialoogi, sagedaid nõupidamisi (näiteks töötajate koosolekuid), ühiseid puhkepause ja suheldes tihedalt kolleegidega. Töötajad peavad saama abi tööülesannete prioriteetsuse määramisel ja neile peab olema selge, millised on ootused nende töö suhtes. Töötajatele tuleb pakkuda tööülesannete täitmiseks vajalikku täiendkoolitust. Head psühhosotsiaalset töökeskkonda aitab luua ka olulistest muudatustest teavitamine, tunnustus hästi tehtud tö ö eest ning toetus töö ja vaba aja lahushoidmisel.

Konfliktid, kiusamine ja ahistamine
Tagage, et personalipoliitika toetaks avatust ja sallivust ning ennetaks kiusamist ja seksuaalset ahistamist. Kui töötaja tunneb, et teda koheldakse halvasti, tuleb asja kindlasti tõsiselt võtta ja vältida probleemi isikustamist. Kasutage ka konfliktilahendamist või lepitamist.

Vähendage väljaspool tavapärast tööaega ja nädalavahetustel töötamisest tingitud ebamugavusi
Kaasake töötajad töögraafikute koostamisse, et nad saaksid mõjutada oma tööaegu. Kindlustage, et töötajad teaksid oma vahetusi pikalt ette ja neil poleks keeruline töövahetusi ümber vahetada.

Sobiv IT-riistvara ja tarkvara
Kindlustage, et IT-riistvara ja tarkvara sobiksid tööülesannete täitmiseks.

Täiendkoolitus
Põhjalik täiendkoolitus tagab, et töötajate erialased ja isiklikud oskused vastavad alati ülesannetele, mida nad peavad täitma. Sihipärast täiendkoolitust võib olla vaja näiteks seoses IT-programmide kasutamisega ja IT-alaste probleemide lahendamisega või klienditeenindusega seotud tööde puhul.

Lisateave psühhosotsiaalse töökeskkonna kohta

Valik materjalidest, mis puudutavad stressi ja muid psühhosotsiaalseid ohutegureid on koondatud Tööelu portaali psühhosotsiaalse töökeskkonna valdkonnalehele.

Külastusi 2974, sellel kuul 2974

Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks