Avaleht / Valdkonnapõhised juhendmaterjalid / Hulgimüük / Psühhosotsiaalne töökeskkond

Psühhosotsiaalne töökeskkond

Viimati uuendatud: 16.10.2012


Halb psühhosotsiaalne töökeskkond põhjustab tööstressi ja läbipõlemissündroomi. Iseloomulikeks kehalisteks sümptomiteks on südamepekslemine, lihaspinged ja peavalu. Lisaks võivad tekkida mäluhäired ja keskendumisraskused, närvilisus, kurvameelsus ja väsimus. Sagenevad ka unehäired ja alkoholi kuritarvitamine.

Kehva psühhosotsiaalse töökeskkonna tagajärjeks on ka sage töötajate haigestumine, vähene tootlikkus, omavahelised konfliktid ja personali voolavus.

Pikema aja jooksul võib halb psühhosotsiaalne töökeskkond viia depressioonini ja südame- veresoonkonna haigusteni.

Selgitage välja võimalikud probleemid

Psühhosotsiaalse töökeskkonna hindamisel tuleb kindlasti vaadata tööd ja organisatsiooni kui tervikut. Suur töökoormus on eriti kurnav, kui töötaja  otsustusõigus on väike või tal puudub tööl sotsiaalne toetus. Hinnates psüühilise töökeskkonnaga seotud probleeme, tuleb  pöörata tähelepanu järgmistele aspektidele:

Suur töökoormus ja ajapuudus

Probleemid suure töökoormuse või  ajapuudusega võivad seisneda näiteks selles, et peate tegema palju ületunde, teil on raske leida aega puhkepauside tegemiseks või peate lühikeste tähtaegade tõttu töötama väga kiiresti. Psüühiliselt on koormav ka pidevat tähelepanu või täpsust nõudev töö, näiteks kaupade sorteerimine. Oluline on pöörata tähelepanu ka sellele, kas mõnele töötajale langeb teistest suurem koormus.

Puuduv teave oluliste muutuste kohta ja ebakindlus tööl

Infopuudus võib olla probleem, kui töötajani ei jõua teave oluliste otsuste, muutuste ja tulevikuplaanide kohta. Ebakindlust võivad tekitada ka kõikumised tellimuste mahus , ruumide ümberstruktureerimine või töö ratsionaliseerimine.

Monotoonne töö

Töö vähene mõtestatus ja vahelduse puudumine võib muutuda psüühiliselt koormavaks kui täidate üksluiseid tööülesandeid, näiteks laote kaupa kaubaalustele, kogute, pakite, sorteerite või sildistate kaupu. 

Vähene otsustusõigus omaenda töö suhtes

Probleemid töö osas võivad tekkida, kui saate vähe  ise mõjutada oma töö  tempot, puhkepauside pidamist, tööaega või töömeetodeid.

Puuduv sotsiaalne toetus

Sotsiaalse toetuse puudumine võib seisneda näiteks selles, et teil pole võimalik rääkida juhtkonna või töödejuhatajaga oma tööga seonduvatest probleemidest.

Konfliktid, kiusamine ja ahistamine

Peate pöörama tähelepanu sellele, kas kollektiivis esineb konflikte, ja kas on töötajaid, kes korduvalt ja pikema aja jooksul on sunnitud taluma alandavaid olukordi, mille eest neil on end raske kaitsta. Pöörake tähelepanu ka sellele, kas tuleb ette seksuaalse iseloomuga soovimatuid, solvavaid olukordi.

Probleemide lahendamine

Hea psühhosotsiaalse töökeskkonna loomisel on oluline,

  • et keskenduksite nendele probleemidele, mida on võimalik lahendada
  • et töö hea psühhosotsiaalse töökeskkonna nimel oleks iseenesestmõistetav osa ettevõtte argipäevast
  • et oleksite teadlik, millist mõ ju avaldavad töötajaskonnale muudatused tööülesannetes ja töökorralduses
  • et ettevõttes tehakse  tihedat koostööd, nt töökeskkonnanõukogu kaudu
  • et pööraksite tähelepanu  asjaoludele, mis aitavad luua positiivset psühhosotsiaalset töökeskkonda. See suurendab töötajate tööindu ja teeb võimalikuks heade suhete säilimise.

Sageli on psühhosotsiaalsete probleemide ennetamiseks vaja kombineerida erinevaid lahendusi. Hea psühhosotsiaalse töökeskkonna loomisel tuleks pöörata tähelepanu järgmistele aspektidele.

Töökoormuse kohandamine

Töökoormust kohandades tuleb arvestada töötaja  erialase, isikliku ja sotsiaalse suutlikkusega. Vältida tuleb pikemaajalist vajadust kiirustada. Automatiseerige võimalusel ühekülgne ja korduv töö.

Otsustusõigus oma töö suhtes

Tagage, et töötajatel oleks otsustusõigus omaenda töö suhtes,  andes neile võimaluse teha vaheldumisi tempokat ja rahulikumat tööd. Töötajatel peaks olema  võimalus mõjutada üksikute tööülesannete täitmise viisi ja järjekorda. Töötajad tuleb kaasata töö kavandamisse. Võimalusel viige sisse tööde rotatsiooni kord või looge töögrupid, milles töötajas saavad ise  oma tööülesandeid kavandada ja jaotada.

Sotsiaalne toetus

Kolleegide ja juhtkonna toetus on eriti oluline, kui töötajal puuduvad oma tööülesannete täitmiseks vajalikud eeldused või kui ta tunneb end ise ülesannete eest vastutades ebakindlalt. Ühised puhkepausid ja regulaarsed koosolekud annavad võimaluse olla ühenduses kolleegide ja juhtkonnaga, rääkida tööalastest probleemidest ja saada häid ideid, kuidas tööd paremini teha. Toetust võib pakkuda ka töö kohta konstruktiivset tagasisidet andes ning lugupidava dialoogi kaudu. Töötajate koosolekutel saab juhtkond jagada töötajatele vajalikku teavet ja konstruktiivset tagasisidet tehtud töö kohta.

Konfliktid, kiusamine ja ahistamine

Kindlustage, et personalipoliitika toetaks avatust ja sallivust ning hoiaks ära kiusamise ja seksuaalse ahistamise. Kui töötaja tunneb, et teda koheldakse halvasti, tuleb probleemiga kindlasti tõsiselt tegeleda ja vältida probleemi isikustamist. Kasutage ka konfliktilahendamist või lepitamist.

Teave oluliste muutuste kohta

Kindlustunde suurendamiseks ja tööga seotud ebakindluse vähendamiseks tuleks töötajad kaasata töö planeerimisse ja teavitada neid olulistest muutustest (ümberstruktureerimised, ühinemis- või sulgemisplaanid) võimalikult varakult. 

Lisateavet psühhosotsiaalse töökeskkonna kohta

leiate tööelu portaali psühhosotsiaalse töökeskkonna valdkonnalehelt.

Külastusi 2586, sellel kuul 2586

Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks