Avaleht / Valdkonnapõhised juhendmaterjalid / Hoonete ehitamine ja lammutamine / Kemikaalid ja tolm

Kemikaalid ja tolm

Viimati uuendatud: 30.06.2017


Ohtlikud kemikaalid ja igasugune tolm, millega tööl kokku puututakse, võivad põhjustada vähki, kahjustada reproduktiivorganeid, tekitada allergiat või kahjustada hingamisteid ja närvisüsteemi. Haigus võib ilmneda alles paljude aastate pärast. Seetõttu  on oluline tervisekahjustusi  ennetada, asendades ohtlikud ained ohututega või piirates töötaja kokkupuudet ohtlike kemikaalidega.

Selgitage välja võimalikud probleemid

Hinnates töökeskkonda ohtlike kemikaalide kasutamise  või  tolmu tekke suhtes, tuleb pöörata tähelepanu järgmistele aspektidele.

Puidutolm
Paljude puussepatööga seotud tööprotsesside käigus tekib puidutolm. Männipuidus esinevad  kemikaalid, mis sealt lendudes võivad limaskesti ärritada. Puidutolm võib ärritada silmi ja hingamisteid ning põhjustada astmat ja kroonilist bronhiiti. Suurtes kogustes puidutolmu sissehingamine võib pikemaajalisel kokkupuutel tekitada ninaõõne vähki. Eriti kahjulik on nn kõva puidu tolm (pöök, tamm jt). Immutatud puidu tolm sisaldab  tervistkahjustavaid (kantserogeenseid) immutusvahendeid.
 
Ränitolm
Müüritisi, krohvi ja betooni töödeldes või lammutades tekib suures koguses räni sisaldavat tolmu. Kui hingate sisse ränitolmu, võib see tekitada silikoosi ja halvimal juhul ka kopsuvähki.

Asbest
Asbesti leidub vanades asbestkatustes,  põrandates ja torude ja  soojendusseadmete isolatsioonis.  Seda on kasutatud ka plaadiliimides, pahtlites, värvides jne. Kui võetakse maha asbesttsemendist katuse- või seinakatteplaate või tihendatakse asbesti sisaldavaid katuseplaate, on  väga oluline vältida asbestikiudude levimist keskkonda. Asbestitolm tekitab sissehingamisel  kopsuvähki haigestumise ohtu.

Vaatat asbesti kohta ka tegevusala avalehehelt.

Tsement, mört ja happed
Tsement, mört ja soolhape võivad eemaldada nahka kaitsva rasvakihi ning nahka ärritada või söövitada. Kui nahale langeb liiga suur koormus,  muutub see kuivaks ja nahk ei jõua enam  ennast taastada. See võib tuua kaasa nahaärrituse või ekseemi. Ärritust ja naha kuivamist võib põhjustada ka krohvi- ja betoonitolm.

Liimid, vahud ja vuugisegud
Kui kasutatakse liime, vuugivahtusid ja -segusid, võib kokku puutuda lahustitest lenduvate tervistkahjustavate aurudega ja allergeenidega, näiteks epoksiide sisaldavad tooted ning isotsüanaati sisaldavad polüuretaantooted.

Uurige kemikaali pakendi märgistust ja ohutuskaarti
Ohutusteavet kasutatavate kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kohta leiate pakendi ohumärgistuselt ja ohutuskaardilt. Sellekohane info peab sisalduma ka turustaja kasutusjuhendis.

Ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad tooted on märgistatud erinevate ohutüüpide kaupa, vt piktogramme. Riskilaused etiketil räägivad, millise ohuga on tegemist, nt „võib põhjustada vähktõbe”, „võib sissehingamisel põhjustada allergiat”, „kahjulik kokkupuutel nahaga” jne.

ohusymbolid2_filmajakirjandusjaraamatud.JPG

GHS01 – Plahvatusohtlik;
GHS02 – Tuleohtlik;
GHS03 – Oksüdeeriv;
GHS04 – Rõhu all olev gaas;
GHS05 – Söövitav;
GHS06 – Surmav/Mürgine;
GHS07 – Kahjulik/Ärritav;
GHS08 – Terviseoht;
GHS09 – Keskkonnaoht

Probleemide lahendamine

Ohtlike kemikaalide ja tolmuga kokkupuutumist tuleb võimalikult vältida, tegutsedes järgmiselt.

Hankige teavet kasutatavate kemikaalide  ja materjalide ohtlikkuse kohta
Seda saate teha nii:

  • uurige, millised ained on töökohal kasutusel  või  millised tolmud või aurud võivad tööprotsessi käigus eralduda, otsides kemikaali märgistusest ja ohutuskaardilt teavet aine ohtlikkuse kohta (NB! enne ohtlike kemikaalide või neid sisaldavate materjalide kasutamist on vaja uurida    nende märgistust – ohusümboleid,  riskilauseid (R-lauseid)  ja ohutuslauseid (S-lauseid)  ning teavet kasutamisnõuete kohta)
  • tehke kindlaks , mis viisil  kemikaalide ja tolmuga kokku puututakse, näiteks kas tegemist on aurude sissehingamisega, nahakontaktiga vms;
  • hinnake, kui kaua tööpäevane  kokkupuude kestab ja kui sageli nende ainetega kokku puututakse
  • koostage töökohaspetsiifiline ohutusjuhend ohtlike kemikaalide kasutamiseks.

Asendage ohtlikud  kemikaalid
Asendage ohtlikud ained ja töömeetodid ohututega. Kasutage alati  vähem ohtlikku töömeetodit. Ostke näiteks valmissegatud soolhapet ja ärge ületage tsemendi pakendil  toodud säilivustähtaega.

Isoleerimine ja väljatõmme
Kui ohtlike kemikaalide  kasutamine on vajalik, tuleb protsess võimalikult suurel määral muust töökeskkonnast isoleerida. Kui ehitusplatsil töödeldakse  ehitusmaterjale,  tuleb kasutada kohtäratõmmet või masinale monteeritud tolmukogujat.
Tööde korraldamisel tuleb  eriti saastav töö  töökeskkonna muust osast eraldada nii, et kahjustava toimega keskkonnas viibiks võimalikult vähe inimesi.


Vältige kokkupuudet tolmuga
Töö tuleb korraldada nii, et töötajad puutuvad tolmuga kokku võimalikult vähe.  Ruumide puhastamisel  kasutada harjaga pühkimise asemel tolmuimejat.

Isikukaitsevahendid
Kui ohtlike kemikaalidega kokkupuudet ei ole  muul viisil võimalik vältida ja ohtu vähendada, tuleb kasutada  sobivaid isikukaitsevahendeid (hingamiskaitsevahendid, kaitsekindad, -prillid jne).

Lisateave keemiliste ohutegurite kohta

Õigusaktid: sotsiaalministri määrus „Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord“.

Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist.

Valik materjalide ohtlike kemikaalide kasutamise kohta on  koondatud tööelu portaali keemiliste ohutegurite teemalehele.

Külastusi 3348, sellel kuul 3348

Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks