Avaleht / Valdkonnapõhised juhendmaterjalid / Hoonete ehitamine ja lammutamine / Ergonoomiline töökeskkond

Ergonoomiline töökeskkond

Viimati uuendatud: 19.09.2016


Ergonoomiline töökeskkond aitab vältida luu- ja lihaskonna vaevuste tekkimist.
 
Kui tõstate, tõmbate või lükkate raskeid esemeid või töötate ebasobivas asendis, riskite valude tekkimisega kätes, kaelas, õlgades, seljas ja põlvedes. Kui te töötate ühetaoliste liigutustega ja ebasobivas asendis pikemat aega, riskite liigesehaiguste väljakujunemisega. Liigesehaiguste väljakujunemise riski suurendab ka töö käsitööriistadega, eriti kui töötate ebasobivas asendis, pikaajaliselt või kui töö põhjustab  käte või keha vibratsiooni.

Selgitage välja võimalikud probleemid

Et saada teada, kas töökeskkond on ergonoomiline, peate pöörama tähelepanu järgmistele aspektidele.

Raskuste tõstmine
Tõstmine võib olla raske või ebamugav, kui teisaldate või tõstate ehitusmaterjale, näiteks tsemendikotte, gaasbetoonpaneele või tehnilisi abivahendeid nagu tellinguelemendid, paigaldate uksi ja aknaid või töötate kipsplaatidega.

Raskuste tõstmine on koormavam, kui seda tehakse väljasirutatud kätega, kui tõstetakse üle õlakõrguse või madalamale kui põlvekõrgus või kui selg on tõste ajal painutatud või kallutatud ja kui tõstetav ese on raskesti haaratav, libe või suur. Kui ruumipuuduse tõttu ei saa tõsta sobivas asendis, võib ka see olukorda halvendada. Terviseprobleeme  põhjustab ka korduv tõstmine ja  suur hulk päeva jooksul tõstetud kilosid, näiteks kipsplaatide paigaldamisel.

Raskuste tõmbamine ja lükkamine
Raskuste tõmbamist või lükkamist võib ette tulla näiteks transportides mörti, telliseid, kärusid tellinguelementide või gaasbetoonpaneelidega ning aknaid ja uksi. Tõmmates ja lükates on koormus suurem ebatasasel pinnal ja siis, kui kasutatakse liiga väikeste ratastega või ebaotstarbekalt paigutatud käepidemega töövahendeid.

Koormavad tööasendid ja -liigutused
Eri tööülesanded koormavad keha piirkondi erinevalt. Valude tekkimise risk kasvab võrdeliselt ebaõige tööasendi kasutamise intensiivsuse ja ajaga.

Kui töötatakse ülestõstetud kätega või asendis, kus käed on kehast  eemale sirutatud, langeb koormus õlgadele. Põhjuseks võib olla töö ebasobival kõrgusel või see, kui  ei saa olla tööpinnale piisavalt lähedal, näiteks isolatsiooni paigaldades, lagesid monteerides, müüri ladudes, krohvides  või plaate paigaldades.
 
Seljale või kaelale langeb suur koormus, kui kummardutakse või pööratakse selga palju kordi järjest või pikema aja jooksul, näiteks müüri ladudes.
 
Käed on koormatud, kui tööriistu või esemeid hoitakse käes või kui pööratakse ja painutatakse randmeliigest, näiteks töötades naelapüstoli või nurklihvijaga. Töö on eriti koormav, kui selleks tuleb samal ajal kasutada jõudu või kui tööriistad, näiteks vuugifreesid või lööktrellid tekitavad vibratsiooni. Töötades kitsastes ruumides,  madalates keldrites ja kaevandites, on liikumisvabadus piiratud. Eriti koormav on töö peast kõrgemal, näiteks ehitades kaldseinu ja lagesid, ning  töö jalgade kõrgusel.

Füüsiliselt koormav töö
Füüsiliselt koormavat tööd tehes tõuseb pulss ja kiireneb hingamine. Kui see kestab lühikest aega, on see tervisele kasulik, kuid kui nii möödub suurem osa  igapäevatööst, tekivad tervisehäired. Füüsiliselt pingutav töö on näiteks pidev materjalide teisaldamine, käsitsi kaevamine, tellingute püstitamine ja lammutamine.

Probleemide lahendamine

Ergonoomilise töökeskkonna saab luua, kui pöörate tähelepa nu järgmistele aspektidele:

  • kasutate raske töö puhul tehnilisi abivahendeid
  • planeerite ja korraldate töö nii, et oleks võimalik abivahendeid kasutada
  • tagate, et töö tegemiseks oleks piisavalt ruumi, stabiilne tasane aluspind ja korralik valgustus
  • tagate, et ühekülgne ja koormav töö vahelduks tööpäeva jooksul muu tööga või puhkepausidega
  • kohandate töökoha konkreetsele töötajale
  • tagate, et kõiki töötajaid juhendatakse ja õpetatakse õigeid abivahendeid ja töömeetodeid kasutama
  • tagate, et töö teostamiseks on planeeritud piisavalt aega.

Tõstmine, tõmbamine ja lükkamine
Kasutage tõstmiseks, tõmbamiseks ja lükkamiseks sobivaid tehnilisi abivahendeid. Need võivad näiteks olla kraanad, liftid, elektrilised talid, tõstukkärud ja kahvelkärud. Kasutage näiteks ehitusmasinatele monteeritud vaakumtõsteseadmeid või motoriseeritud seadmeid nagu linttransportööri. Kasutage kõigi raskete esemete tõstmiseks sobivaid abivahendeid. Töö peab olema planeeritud ja korraldatud nii, et ei tekiks vajadust esemeid pidevalt ümber tõsta.

Veenduge, et liikumisteed oleksid puhtad ja ühetasased ning neis ei oleks auke ega astmeid.

Koormavad tööasendid ja -liigutused
Ebasobivaid tööasendeid saate vältida, kui kindlustate, et töö tegemiseks on piisavalt ruumi ja kasutate sobivaid töövahendeid. Vältige juhuslikke oste, selgitage enne uute seadmete ja inventari soetamist  välja, millised on  ettevõtte vajadused ja koostage neist nimekiri. Seadke sisse  protseduur, mis kindlustab, et seadmed ja töövahendid on alati hooldatud ja korras.
 
Kasutage tööriistu ja vahendeid, mis aitavad võimalikult palju piirata allpool põlvekõrgust ja ülalpool õlakõrgust tehtavat tööd. Tööasendi seisukohalt on oluline ka hea valgustus ja nähtavus.
 
Füüsiliselt koormav töö
Planeerige töö nii, et füüsiliselt koormav töö vahelduks kergemate ülesannetega või puhkepausidega. Füüsilist koormust vähendavad ka tehnilised abivahendid ja töömeetodite vaheldumine.

Lisateave ergonoomilise töökeskkonna kohta

Valik materjale, mis käsitlevad tõstmist, vedamist, lükkamist, ühekülgset ja koormavat, ühekülgset ja korduvat tööd ning tööasendeid ja –liigutusi on koondatud tööelu portaali ergonoomia teemalehele.

Õigusakt: määrus „Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“.

Külastusi 2763, sellel kuul 2763

Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks