Avaleht / Valdkonnapõhised juhendmaterjalid / Hoolekandeasutused ja koduhooldus / Psühhosotsiaalne töökeskkond

Psühhosotsiaalne töökeskkond

Viimati uuendatud: 22.10.2012


Halb psühhosotsiaalne töökeskkond põhjustab tööstressi ja läbipõlemissündroomi. Iseloomulikeks kehalisteks sümptomiteks on südamepekslemine, lihaspinged ja peavalu. Lisaks võivad tekkida mäluhäired ja keskendumisraskused, närvilisus, kurvameelsus ja väsimus. Sagenevad ka unehäired ja alkoholi kuritarvitamine.

Kehva psühhosotsiaalse töökeskkonna tagajärjeks on ka sage töötajate haigestumine,  omavahelised konfliktid ja personali voolavus.

Pikema aja jooksul võib halb psühhosotsiaalne töökeskkond viia depressioonini ja südame- veresoonkonna haigusteni.

Selgitage välja võimalikud probleemid

Psühhosotsiaalse töökeskkonna hindamisel tuleb kindlasti vaadata tööd ja organisatsiooni kui tervikut. Suur töökoormus on eriti kurnav, kui töötaja enda otsustusõigus on väike ja tal puudub tööl sotsiaalne toetus. Hinnates psüühilise töökeskkonnaga seotud probleeme, peate pöörama erilist tähelepanu järgmistele aspektidele.

Suur töökoormus, ajapuudus ja vastuolulised nõudmised
Probleemid suure töökoormuse ja ajapuudusega võivad väljenduda näiteks selles, et on raske leida aega puhkepauside tegemiseks, peate sageli töötama väga kiiresti, tegema palju ületunde ja on raske täita oma tööülesandeid soovitud kvaliteediga. Töötaja võib olla sunnitud pidevalt kiirustama näiteks siis, kui tööülesannete täitmiseks on antud ebarealistlikult vähe aega. Vastuolulised nõudmised võivad tähendada seda, et kliendid või nende lähedased ootavad väga kõrgetasemelist teenindust või kohustus teha paberitööd võtab ära klientidega töötamiseks mõeldud aja.

Vähene otsustusõigus omaenda töö suhtes
Probleemid vähese otsustusõigusega omaenda töö suhtes võivad tekkida siis, kui töötaja saab harva ise mõjutada oma töö koormust, puhkepauside pidamist, töömeetodeid ja töö kvaliteeti. Mõnikord saab töötaja liiga vähe mõjutada oma töö tempot ja tal puudub võimalus täita vaheldumisi erinevat tüüpi ülesandeid.

Sotsiaalse toetuse puudumine
Toetuse puudumine võib seisneda selles, et töötajat aidatakse harva tööülesannete tähtsusjärjekorra määramisel ja ülesannete omavahelisel jagamisel. Samuti võib see tähendada, et pole võimalik rääkida juhtkonnaga ootustest tööle ega töö kvaliteedist. Kolleegide ja juhtkonna toetus on eriti oluline, kui täidetakse raskeid ja erioskusi nõudvaid ülesandeid, näiteks kui peab lahendama konflikte ja toime tulema klientide tundepuhangutega. Abi ja toetust võib olla vaja ka seoses keelebarjääri ja kultuurierinevustega, kui töötatakse teistsuguse kultuuritaustaga klientidega.

Konfliktid, kiusamine ja ahistamine
Peate pöörama tähelepanu sellele, kas ettevõttes esineb konflikte, mis on arenenud isiklikeks rünnakuteks ja kas on töötajaid, kes korduvalt ja pikema aja jooksul on sunnitud taluma alandavaid olukordi, mille eest neil on end raske kaitsta. Pöörake tähelepanu ka sellele, kas tuleb ette seksuaalse iseloomuga olukordi.

Emotsionaalsed nõudmised
Suuri emotsionaalseid nõudmisi võib esitada vajadus kaasa tunda või oma tundeid valitseda, näiteks töötades erilist abi ja toetust vajavate kliendi- või patsiendigruppidega, nagu psüühikahäiretega või kriisisituatsioonis inimesed, arenguhäiretega, sotsiaalsete või isiklike probleemidega lapsed, täiskasvanud ja nende lähedased.

Vägivald, ähvardused ja traumaatilised juhtumid
Võib juhtuda, et töötajat rünnatakse või kasutatakse muud füüsilist vägivalda (lüüakse, sülitatakse jms), ähvardatakse vägivallaga, solvatakse või diskrimineeritakse. Traumaatilised või vad olla klientide ootamatud surmajuhtumid või enesetapukatsed.

Muutlikud tööajad ja töö väljaspool harilikku tööaega
Tööaegade muutlikkus või töö väljaspool harilikku tööaega on füüsiliselt ja psüühiliselt koormav. Eriti probleemne on see siis, kui vahetused on planeeritud nii, et öövahetusele järgneb õhtune vahetus ja õhtusele vahetusele järgneb päevane vahetus ning olukord, kui on järjest palju öövahetusi. Pöörake tähelepanu ka sellele, kas mõni töötaja peab pikemat aega töötama eriti pikkades vahetustes.

Arenguvõimalused
Probleemid arenguvõimaluste puudumisega võivad tekkida näiteks siis, kui ei ole võimalust midagi uut õppida ega pakuta sobivaid koolitusvõimalusi.

Probleemide lahendamine

Hea psühhosotsiaalse töökeskkonna loomisel on oluline,

  • et keskenduksite nendele probleemidele, mida on võimalik lahendada
  • et töö hea psühhosotsiaalse töökeskkonna nimel oleks iseenesestmõistetav osa ettevõtte argipäevast
  • et oleksite teadlik, millist mõju avaldavad psühhosotsiaalsele töökeskkonnale olulised muudatused, nt tööülesannetes ja -korralduses
  • et teeksite ettevõttesiseselt tihedat koostööd, nt töökeskkonnanõukoguga
  • et pööraksite tähelepanu ka asjaoludele, mis aitavad luua positiivset psühhosotsiaalset töökeskkonda, sest see suurendab tööindu ja teeb võimalikuks heade suhete säilimise.

Sageli on psühhosotsiaalsete probleemide ennetamiseks vaja kombineerida erinevaid lahendusi olenevalt probleemide iseloomust. Hoolekandeasutustes ja koduhoolduses tuleks hea psühhosotsiaalse töökeskkonna saavutamiseks pöörata tähelepanu järgmistele aspektidele.

Töökoormuse kohandamine
Kavandage töö maht selliselt, et soovitud kvaliteet oleks võimalik saavutada olemasoleva personaliga. Tuleb panna paika tööülesannete täitmise tähtsusjärjekord ja vältida ebaselgeid või vastuolulisi nõudmisi ning pikemaajalist kiirustamist. Tagage hea üldplaneerimine ja ‑koordineerimine, et tööülesandeid oleks võimalik täita mõistlikus järjekorras ja nii, et ei oleks töötajaid, kes on pidevalt sunnitud taluma eriti suurt koormust või töötama kiirustades. Andke klientidele ja nende lähedastele teada, millist teeninduse taset nad võivad oodata.

Otsustusõigus omaenda töö suhtes
Tagage, et töötajatel oleks otsustusõigus omaenda töös, pakkudes neile võimalust mõjutada üksikute tööülesannete täitmise viisi, järjekorda, jagamist ja läbiviimist. Töötajad ja juhtkond peavad tööga seotud küsimusi omavahel jooksvalt arutama, töötajad peavad saama ka tagasisidet oma töö kvaliteedi kohta. Pidage regulaarseid koosolekuid, kus arutate konstruktiivselt töö kvaliteeti ning tööülesannetega seotud tulemusi ja vajadusi.

Sotsiaalne toetus
Sotsiaalset toetust on võimalik pakkuda, pidades juhtkonna ja töötajate vahel tööalast dialoogi, korraldades sageli nõupidamisi (näiteks töötajate koosolekuid) ning kolleegidega suheldes (näiteks pidades ühiseid puhkepause). Töötajaid tuleb aidata tööülesannete tähtsusjärjekorra määramisel ning eriti raskete ülesannete täitmisel. Töötajaile peab olema selge, mida neilt nende töös oodatakse. Ärge unustage tunnustada töötajaid hästi tehtud töö eest. Ka tuleb töötajaid olulistest muudatustest teavitada. Korraldage töö nii, et töötajatele, ka nendele, kes töötavad väljaspool harilikku tööaega, oleks kolleegide ja lähima juhtkonna toetus kättesaadav.

Konfliktid, kiusamine ja ahistamine
Kindlustage, et personalipoliitika toetaks avatust ja sallivust ning hoiaks ära kiusamise ja seksuaalse ahistamise. Kui töötaja tunneb, et teda koheldakse halvasti, tuleb asja kindlasti tõsiselt võtta ja vältida probleemi isikustamist. Kasutage konfliktilahendamist või lepitamist.

Vägivald, ähvardused ja traumaatilised juhtumid
Kõikidele töötajatele tuleb anda selged ja konkreetsed juhtnöörid, kuidas vägivalda ja ähvardusi ära hoida või kuidas toimid a siis, kui see ei õnnestu. Juhtnöörid peavad puudutama ka üksinda töötamist. Kirjeldage näiteks, kuidas käituda olukorras, kui kliendid või nende lähedased ähvardavad või vägivalda kasutavad ning mida teha enesetapukatsete korral. Sellise juhtumi järel võib olla vaja näiteks psühholoogi konsultatsiooni, kriisiabi või supervisiooni. Pakkuge töötajatele ka konfliktide ennetamise ja konfliktilahendamise alast täienduskoolitust.

Muutlikud tööajad ja töö väljaspool harilikku tööaega
Kaasake töötajad töögraafikute koostamisse, et nad saaksid oma tööaegu ise mõjutada. Kindlustage, et töötajad teaksid oma vahetusi pikalt ette ja neid poleks keeruline ümber vahetada. Igal töötajal peaks olema võimalikult vähe öövalveid järjest ja üldse nii vähe öövalveid kui võimalik. Kindlustage, et rotatsioon toimuks päripäeva, nii et päevasele vahetusele järgneks õhtune ja õhtusele öine. Pöörake tähelepanu sellele, kas töö pikkades vahetustes põhjustab töötajatele füüsilisi või psüühilisi vaevusi.

Arenguvõimalused
Põhjalik täienduskoolitus peab tagama, et töötajate erialased ja isiklikud oskused vastaksid alati ülesannetele, mida nad peavad täitma. Täienduskoolitust võib olla vaja näiteks seoses uute töömeetodite kasutuselevõtmisega, seoses teatud patsiendigruppide diagnooside, ravimeetodite ja ravimitega, suhtlemisoskuste ja raskete vestluste pidamise oskuste arendamiseks ning seoses uute arvutisüsteemide kasutuselevõtuga. Samuti võivad koolitust vajada töötajad, kelle ülesandeks on hooldada ja ravida teistsuguse kultuuritaustaga kliente.

Lisateave psühhosotsiaalse töökeskkonna kohta

Valik materjalidest, mis puudutavad stressi ja muid psühhosotsiaalseid ohutegureid on koondatud tööelu portaali psühhosotsiaalsete ohutegurite teemalehele.

Külastusi 1949, sellel kuul 1949

Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks