Avaleht / Valdkonnapõhised juhendmaterjalid / Elektroonikatööstus / Psühhosotsiaalne töökeskkond

Psühhosotsiaalne töökeskkond

Viimati uuendatud: 24.10.2012


Halb psühhosotsiaalne töökeskkond põhjustab tööstressi ja läbipõlemissündroomi. Iseloomulikeks kehalisteks sümptomiteks on südamepekslemine, lihaspinged ja peavalu. Lisaks võivad tekkida mäluhäired ja keskendumisraskused, närvilisus, kurvameelsus ja väsimus. Sagenevad ka unehäired ja alkoholi kuritarvitamine.

Kehva psühhosotsiaalse töökeskkonna tagajärjeks on ka sage töötajate haigestumine, vähene tootlikkus, omavahelised konfliktid ja personali voolavus.

Pikema aja jooksul võib halb psühhosotsiaalne töökeskkond viia depressioonini ja südame- veresoonkonna haigusteni.

Selgitage välja võimalikud probleemid

Psühhosotsiaalse töökeskkonna hindamisel tuleb kindlasti vaadata tööd ja organisatsiooni kui tervikut. Suur töökoormus on eriti kurnav, kui töötaja enda otsustusõigus on väike ja tal puudub tööl sotsiaalne toetus. Hinnates psühhosotsiaalse töökeskkonnaga seotud probleeme peab pöörama erilist tähelepanu järgmistele aspektidele.

Suur töökoormus ja ajapuudus
Probleemid suure töökoormuse ja ajapuudusega võivad seisneda näiteks selles, et peab tegema palju ületunde, ilma et seda hiljem vaba ajaga hüvitataks, on raske leida aega puhkepauside tegemiseks või peab sageli töötama lühikeste tähtaegade tõttu väga kiiresti. Olukord võib olla veelgi raskem, kui töötempo sõltub masinast.

Keskendumist ja tähelepanu nõudev töö
Töö, mis nõuab suurt keskendumist ja tähelepanu, on koormav, kui töötajal on harva võimalik pidada puhkepause või teha vahelduseks teist, vähem tähelepanu nõudvat tööd. Pidevat tähelepanu ja täpsust võib nõuda näiteks töö mikroskoobiga, trükkplaatide valmistamine ja neile detailide monteerimine.

Monotoonne töö
Monotoonsed võivad olla näiteks rutiinsed, korduvad tööprotsessid. Monotoonne töö on kõige enam levinud tööstuslikus tootmises ja pooltoodete monteerimisel, näiteks sellistes tööprotsessides nagu elementide paigutamine masinatesse ja sealt väljavõtmine, monteerimine ja pakkimine.

Vähene otsustusõigus omaenda töö suhtes
Probleemid vähese otsustusõigusega omaenda töö suhtes võivad tekkida, kui saab harva ise mõjutada töö mahtu, puhkepauside pidamist ja töömeetodeid. Nii võib see olla näiteks siis, kui lühikesed tähtajad ei luba valida sellised töömeetodeid, mida töötaja eelistaks, kui töötaja on lüliks tootmisketis, kus ta peab järgima teiste tempot, kui töötempot määravad teatud ajalised raamid või kui tuleb täita normi. Ka on töötaja otsustusõigus väike siis, kui ta ei saa mõjutada võimalust täita vaheldumisi erinevaid ülesandeid.

Sotsiaalse toetuse ja tunnustuse puudumine
Sotsiaalse toetuse ja tunnustuse puudumine võib seisneda näiteks selles, et pole võimalik juhtkonnaga arutada nende ootusi tööle ning töö kvaliteeti.

Toetuse puudumine võib olla eriti suur probleem, kui töötaja saab harva abi oma tööülesannete prioriteetsuse määramisel ja tööülesannete jagamisel, temani ei jõua vajalik teave ja töölt eemal olles ei täida ülesandeid asendaja.

Konfliktid ja kiusamine
Peate pöörama tähelepanu sellele, kas ettevõttes esineb konflikte, mis on arenenud isiklikeks rünnakuteks, ja kas on töötajaid, kes korduvalt ja pikema aja jooksul on sunnitud taluma alandavaid olukordi. Pöörake tähelepanu ka sellele, kas tuleb ette seksuaalse iseloomuga soovimatuid, solvavaid olukordi.

Puudulikud aren guvõimalused
Probleemid arenguvõimaluste puudumisega võivad tekkida näiteks siis, kui täidetakse palju rutiinseid või aeganõudvaid, ühetaolisi tööülesandeid. Arenguvõimalused on puudulikud ka siis, kui ei ole võimalust kasutada oma teadmisi, õppida midagi uut ja ei pakuta sobivaid täienduskoolitusvõimalusi.

Vahetustega töö või töö väljaspool harilikku tööaega
Tööaegade muutlikkus või töö väljaspool harilikku tööaega on füüsiliselt ja psüühiliselt koormav. Eriti probleemne on see siis, kui vahetused on planeeritud nii, et öövahetusele järgneb õhtune vahetus ja õhtusele järgneb päevane vahetus. Koormav võib olla ka puhkepauside puudumine või vähesus ning töövahetuste planeerimine lühikese etteteatamisajaga.

Probleemide lahendamine

Hea psühhosotsiaalse töökeskkonna loomisel on oluline,

  • et keskenduksite nendele probleemidele, mida on võimalik lahendada
  • et töö hea psühhosotsiaalse töökeskkonna nimel oleks iseenesestmõistetav osa ettevõtte argipäevast
  • et oleksite teadlik, millist mõju avaldavad psühhosotsiaalsele töökeskkonnale olulised muudatused, nt tööülesannetes ja -korralduses
  • et teeksite ettevõttesiseselt tihedat koostööd, nt töökeskkonnanõukoguga
  • et pööraksite tähelepanu ka asjaoludele, mis aitavad luua positiivset psühhosotsiaalset töökeskkonda, sest see suurendab tööindu ja teeb võimalikuks heade suhete säilimise.

Sageli on psühhosotsiaalsete probleemide ennetamiseks vaja kombineerida erinevaid lahendusi olenevalt probleemide iseloomust. Hea psühhosotsiaalse töökeskkonna saavutamiseks elektroonikatööstuses tuleb tähelepanu pöörata järgmistele aspektidele.
 
Liiga suure töökoormuse ja ajapuuduse ennetamine
Kohandage töö maht vastavaks töötajate arvule ja soovitud kvaliteedile. Tagage, et olemas oleksid vajalikud erialased ja tehnoloogilised ressursid. Ärge nõudke töötajatelt ühekorraga töö kõrget kvaliteeti ja kiiret tempot. Vältige ka pikemaajalist kiirustamist ja sellist palgasüsteemi, mis soosib pikalt kestvat kiirustamist.

Otsustusõigus omaenda töö suhtes, monotoonse ja keskendumist nõudva töö ennetamine
Saate tagada, et töötajatel oleks omaenda töö suhtes otsustusõigus ning vältida monotoonset ja keskendumist nõudvat tööd, kui annate töötajatele võimaluse mõjutada töö mahtu, puhkepause, tööaegu, -tempot ja -meetodeid. Näiteks võib pakkuda võimalust teha vaheldumisi tempokat ja rahulikumat tööd ning täita vaheldumisi eri tüüpi tööülesandeid, näiteks tegeleda vaheldumisi komponentide pakkimise ja seadmete jälgimisega.
 
Võite ka luua enesejuhtimisel põhinevad töörühmad, mille ülesannete hulgas on omaenda töö planeerimine ja kontrollimine. Enesejuhtimisel põhinevate töörühmade loomisel tuleb muutused korralikult ette valmistada. Näiteks peate ettevalmistustesse kaasama kõik asjassepuutuvad isikud ettevõttes ja tagama neile vajaliku täienduskoolituse. Meditsiiniseadmeid valmistavates ettevõtetes on tootmisgruppide loomist saatnud suur edu. Pöörake tähelepanu sellele, et töö rikastamisel on tegelik efekt ainult siis, kui töötajatele antakse võimalus kasutada senisest suuremat osa oma oskustest ning samal ajal oma oskusi edasi arendada.

Töötajad ja juhtkond peavad omavahel pidevalt suhtlema töötingimuste ja tööülesannete täitmise, sealhulgas ka töö kvaliteedi teemal.

Sotsiaalne toetus ja tunnustus
Sotsiaalse toetuse pakkumiseks saate pidada sagedasi nõupidamisi (näiteks töötajate koosolekuid), ühiseid puhkepause ja kolleegidega tihedalt suhelda. Töötajaid tuleb tööülesannete täitmisel juhendada. Tunnustust jagatakse juhi ja töötaja vahelise tööalase dialoogi käigus. Head psühhosotsiaalset töökeskkonda aitab luua ka tunnustamine hästi tehtud töö eest.

Konfliktid, kiusamine ja ahistamine
Kindlustage, et personalipoliitika toetaks avatust ja sallivust ning hoiaks ära kiusamise ja seksuaalse ahistam ise. Kui töötaja tunneb, et teda koheldakse halvasti, tuleb probleemiga kindlasti tõsiselt tegeleda ja vältida probleemi isikustamist. Kasutage ka konfliktilahendamist või lepitamist.

Vähendage väljaspool harilikku tööaega ja nädalavahetustel töötamisest tingitud ebamugavusi
Vähendage öötöö esinemist ja järjest tööl oldud öiste vahetuste arvu ning hoolitsege selle eest, et vahetuste rotatsioon toimuks päripäeva, nii et päevasele vahetusele järgneks õhtune ja õhtusele öine. Kaasake töötajad oma töögraafiku koostamisse nii palju kui võimalik, et nad saaksid oma tööaegu ise mõjutada. Kindlustage, et töötajad teaksid oma vahetusi pikalt ette ja neil poleks keeruline neid ümber vahetada.

Arenguvõimalused
Põhjalik täienduskoolitus peab tagama, et töötajate erialased ja isiklikud oskused vastaksid alati ülesannetele, mida nad peavad täitma. Uute töömeetodite kasutuselevõtmisel võib vajalik olla täienduskoolitus.

Lisateave psühhosotsiaalse töökeskkonna kohta

Valik materjalidest, mis puudutavad stressi ja muid psühhosotsiaalseid ohutegureid on koondatud tööelu portaali psühhosotsiaalsete ohutegurite teemalehele.

Külastusi 3612, sellel kuul 3612

Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks