Avaleht / Valdkonnapõhised juhendmaterjalid / Ehitustööd / Psühhosotsiaalne töökeskkond

Psühhosotsiaalne töökeskkond

Viimati uuendatud: 19.09.2016


Halb psühhosotsiaalne töökeskkond põhjustab stressi ja läbipõlemissündroomi. Iseloomulikeks kehalisteks sümptomiteks on südamepekslemine, lihaspinged ja peavalu. Lisaks võivad tekkida mäluhäired ja keskendumisraskused, närvilisus, kurvameelsus ja väsimus. Sagenevad ka unehäired ja alkoholi kuritarvitamine.

Kehva psühhosotsiaalse töökeskkonna tagajärjeks on ka sage töötajate haigestumine, vähene tootlikkus, konfliktid ja personali voolavus.

Pikema aja jooksul võib halb psühhosotsiaalne töökeskkond viia töötaja depressioonini ja südame- veresoonkonna haigusteni.

Selgitage välja võimalikud probleemid

Psühhosotsiaalse töökeskkonna hindamisel tuleb kindlasti vaadata tööd ja organisatsiooni kui tervikut. Hinnata tuleb, kas nõudmised töötajaile on tasakaalus töötajate otsustusõiguse ja sotsiaalse toetusega. Hinnates psühhosotsiaalse töökeskkonnaga seotud probleeme, peate pöörama erilist tähelepanu järgmistele aspektidele.

Suur töökoormus, ajapuudus ja kiirustamine
Probleemid suure töökoormuse ja ajapuudusega võivad tekkida näiteks siis, kui olete sõlminud lepinguid nii lühikeste tähtaegadega, et ettenägematute ülesannete jaoks ei jää aega. Näiteks on maalrid tööde viimase lülina sageli sunnitud töötama kiirustades, kuna teised töölised ei ole tähtaegadest kinni pidanud või on tööd tehtud lohakalt.

Ajapuudus võib tekkida ka seoses ootamatute lisatööde vaheletulekuga.

Kui aega napib, siis esitatakse tööle sageli vastuolulisi nõudmisi, näiteks oodatakse head kvaliteeti, kuid samal ajal peab töötempo olema väga kiire, et lepingutähtajast kinni pidada. Vastuolulisi nõudmisi esitab ka olukord, kus töö teostamist rahuldava kvaliteediga takistab teiste töötajate tegevus või ehitusprojekt.

Suur töökoormus ja ajapuudus võivad tuua kaasa pikemaid perioode, millal tuleb teha palju ületunde, töötada õhtuti ja nädalavahetustel, et tööd tähtajaks lõpetada.

Vähene otsustusõigus omaenda töö suhtes
Probleemid vähese otsustusõigusega oma töös võivad tekkida, kui saate harva ise mõjutada töö mahtu, puhkepauside pidamist ja töö meetodeid. See võib olla nii näiteks siis, kui peate tööülesannete täitmist koordineerima teiste firmadega või kui lühikesed tähtajad ei võimalda valida parimaid ja ohutumaid töövõtteid.

Puuduv sotsiaalne toetus
Sotsiaalse toetuse puudumine võib seisneda näiteks selles, et töötate üksi või väikeste rühmadena ning puudub võimalus meistri või töödejuhatajaga tööga seonduvatest probleemidest  rääkida. Ka võivad koostööd teiste tööliste, meistri või juhtkonnaga häirida lahendamata konfliktid.

Kiusamine ja ahistamine
Tähelepanu tuleb  pöörata tähelepanu sellele, kas ettevõttes esineb konflikte, mis on arenenud isiklikeks rünnakuteks ja kas on töötajaid, kes korduvalt ja pikema aja jooksul on sunnitud taluma alandavaid olukordi, mille eest neil on end raske kaitsta. Pöörake tähelepanu ka sellele, kas tuleb ette seksuaalse iseloomuga või muid soovimatuid, solvavaid olukordi.

Puuduv teave oluliste muutuste kohta
Teabe puudumine võib olla probleem, kui teieni ei jõua teave oluliste otsuste, muutuste ja tulevikuplaanide kohta, näiteks seoses suurte planeeritud kaeve- või ehitustöödega, tööhulga hooajalise kõikumisega või probleemidega materjalide tarnimisel.

Traumaatilised juhtumid
Probleemid võivad tekkida pärast raskeid õnnetusi või traumaatilisi juhtumeid, kui õnnetusega seotud või seda pealt näinud inimesed ei saa vajalikku abi. Käsitlemata traumaatilised läbielamised võivad tekitada tõsise id psüühilisi probleeme.

Probleemide lahendamine

Hea psühhosotsiaalse töökeskkonna loomisel on oluline:

  •  keskenduda sellistele probleemidele, mida on võimalik lahendada
  •  hea psühhosotsiaalse töökeskkonna tagamine  on iseenesestmõistetav osa asutuse argipäevast
  •  olla teadlik, millist mõju avaldavad psühhosotsiaalsele töökeskkonnale positiivsed muudatused tööülesannetes ja -korralduses
  •  juhtkonna ja töötajate  omavaheline  koostöö, näiteks töökeskkonnanõukogu kaudu
  •  pöörata tähelepanu ka asjaoludele, mis aitavad luua positiivset psühhosotsiaalset töökeskkonda, sest see suurendab tööindu ja teeb võimalikuks heade suhete säilimise.

Ehituses tuleks hea psühhosotsiaalse töökeskkonna saavutamiseks tähelepanu pöörata järgmistele aspektidele:

Töökoormuse kohandamine
Pidage enne lepingu allkirjastamist nõu töötajatega, et seada töödele realistlikud tähtajad. Kavandage töö maht selliselt, et soovitud kvaliteet oleks võimalik saavutada selle meeskonnaga, mis olemas on. Pange paika tööülesannete prioriteetsus ja vältige ebaselgeid või vastuolulisi nõudmisi ning pikemaid kiirustamise perioode. Tagage hea üldplaneerimine ja -koordineerimine, et tööülesandeid oleks võimalik täita mõistlikus järjekorras. Tagada tuleb, et tööülesannete täitmiseks vajalikud vahendid ja materjalid oleksid töötajatele kättesaadavad õigel ajal. Hoolitsege selle eest, et kliendid ja tellijad teaksid, millal nad võivad tööde valmimist oodata ja kindlustage, et lepingus oleksid kirjas ka lepingu tingimused. Vältige palgasüsteemi, mis soosib pikaajalist kiirustamist.

Otsustusõigus omaenda töö suhtes
Tagage, et töötajatel oleks otsustusõigus omaenda töö suhtes, andes neile võimaluse teha vaheldumisi tempokat ja rahulikumat tööd. Samuti peaksid töötajad vajadusel  saama mõjutada üksikute tööülesannete lahendamisviisi ja järjestust.

Erialane ja sotsiaalne toetus
Erialane ja sotsiaalne toetus, mida pakuvad kolleegid, meister ja töödejuhataja, on eriti oluline üksinda töötavatele töötajatele. Pakkuge töötajatele võimalust pidada ühiseid puhkepause ja kindlustage, et töö teostamisel oleks võimalik saada abi, näiteks kui neil tekib kahtlus, kuidas konkreetset tööülesannet tuleks lahendada või kui ülesanne on üksi tegemiseks liiga raske või keeruline.


Kiusamine ja ahistamine
Kindlustage, et personalipoliitika toetaks avatust ja sallivust ning hoiaks ära kiusamise ja seksuaalse ahistamise. Kui töötaja tunneb ja annab teada, et teda koheldakse halvasti, tuleb asja kindlasti tõsiselt võtta ja leida probleemile lahendus. Näiteks on oluline, et meister selgelt tauniks tegevusi, mida võib seostada kiusamisega.

Teave oluliste muutuste kohta
Et suurendada kindlustunnet, tuleb töötajaid võimalikult varakult teavitada olulistest tööga seotud muutustest, näiteks meeskonna suuruses, suurematest kõikumistest eesseisvate tellimuste mahus või materjalide tarnes.

Valmisolek kriisiolukordadeks
Vajalik võib olla koostada valmisolekuplaan, mis selgitaks ettevõtte juhtidele ja töötajatele, kuidas suuremate õnnetuste või surmajuhtumite korral toimida. Teadmine, kuidas sellises olukorras käituda ja mis edasi saab, lisab töötajatele kindlustunnet.

Lisateave psühhosotsiaalse töökeskkonna kohta

Valik materjalidest, mis puudutavad stressi ja muid psühhosotsiaalseid ohutegureid on koondatud psühhosotsiaalsete ohutegurite teemalehele.

Külastusi 2729, sellel kuul 2729

Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks