Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Liigu edasi põhisisu juurde

Haigusetekitajad

Viimati uuendatud: 20.03.2024
  • Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.
  • Tööandja peab kindlaks määrama nakatumisohu laadi, suuruse ja kestuse, hindama riske ja võtma tarvitusele vajalikud ennetusabinõud.
  • Kasutusele tuleb võtta ühiskaitsemeetmed või isikukaitsevahendid, kui kokkupuudet bioloogilise ohuteguriga ei ole muul viisil võimalik vältida.

Bioloogilised ohutegurid

Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, parasiidid, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.

Mikroorganismid suudavad inimkehasse siseneda kahjustatud naha või limaskesta kaudu, aga ka loomahammustuse või süstlatorke kaudu. Bioloogiliseks ohuteguriks võib pidada ka kõiki kehaeritisi, sh veri, lümf, koekultuurid, hormoonid ja ensüümid.

Bioloogilised ohutegurid võivad põhjustada kolme liiki haigusi:

  • parasiitide, viiruste või bakterite põhjustatud nakkused;
  • allergiad, millele on põhjustanud kokkupuude orgaaniliste tolmudega, nagu jahutolm ja loomne kõõm, ensüümid ja lestad;
  • mürgistused.

Mõned bioloogilised ohutegurid, mis põhjustavad punetisi või toksoplasmoosi, võivad kahjustada loodet. Bioloogilised ohutegurid jagatakse nelja ohurühma vastavalt nende nakatamisvõimele:

Esimese ohurühma ohutegurid teadaolevalt ei põhjusta inimese haigestumist.

Teise ohurühma ohutegurid võivad põhjustada inimese haigestumist ning seetõttu ohustavad töötaja tervist, kuid ei põhjusta nakkusohtu elanikkonnale; nende vastu on olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid.

Terviseameti, Põllumajandus- ja Toiduameti ning Tööinspektsiooni soovitused seoses linnugripiviiruse levikuga.

Gripi tekitajaks on ortomüksoviiruste (Orthomyxoviridae) sugukonda kuuluvad viirused. Grippi põhjustavad A-, B- ja C-gripiviirused. Osad A-gripiviirused, näiteks linnugripi viirus, kuuluvad kolmandasse ohurühma, B- ja C- gripiviirused kuuluvad teise ohurühma.

Viirus levib tavaliselt piisknakkusena aevastamisel või köhimisel. Viirused võivad levida ka erinevatel pindadel olevate pritsmete kaudu, aga ka pesemata kätega enda või kellegi teise suud või nina puudutades.

Gripiviirus säilib väliskeskkonnas kõvadel pindadel (lauad, seinad, käepidemed) 24-48 tundi, poorsetel materjalidel (riided, paber) 8-12 tundi, niisketel ja märgadel pindadel kuni 72 tundi, kätel massiivse saastumise korral kuni 3 tundi.

Nakkusallikaks on haige inimene.  Haige ohustab teisi päev enne sümptomite ilmumist, nakkavuse periood kestab kuni 7 päeva, väikelastel kuni 21 päeva. Lindude grippi haigestutakse kokkupuutel haigestunud linnuga.

Haiguse tundemärkideks on kiirelt tõusev kõrge palavik, peavalu, kuiv köha ja/või nohu, väsimus ja nõrkus, lihase- ja liigesevalu. Gripiga võivad kaasneda rasked tüsistused nagu kopsupõletik ja krooniliste kopsu- ning südamevereringehaiguste ägenemine.

Surmaga lõppevatest gripitüsistusest on levinuim viiruse põhjustatud interstitsiaalne pneumoonia, sekundaarne pneumoonia ja krooniliste pulmonaalsete ning kardiovaskulaarsete haiguste ägenemine.

Viirusnakkuste põdejatel on soovitatav:

  • jääda koju ja ennast terveks ravida, kuna haigestunu võib teisi nakatada kuni seitse päeva. Haigena tööl/koolis/lasteaias käimine kurnab ka organismi,
  • köhides ja aevastades katta nina ja suu salvrätiga,
  • vältida silmade puudutamist,
  • pesta tihti käsi.

 Nakatumisest hoidumiseks on soovitatav:

  • vältida rahvarohkeid kohti või kogunemisi,
  • pesta tihti käsi,
  • haigega lähikontaktis olles katta nina ja suu maskiga.

 

Legionella levib aerosoolina niiskes keskkonnas, põhjustades raskekujulist kopsupõletikku. Levikut soodustab seisev vesi, veetemperatuur +25 kuni +45 °C, katlakivi ja sette olemasolu.

Vältimine: kuumaveesüsteemides peab vee temperatuur olema üle +50°C, ventilatsioonisüsteemidel peavad olema kõrge efektiivsusega filtrid, algloomade kasvu pärssivate vahendite kasutamine veesüsteemides.

Staphylococcus-bakter levib pesemata käte kaudu, nakatunud voodipesuga, õhu kaudu aerosoolide ja nahakettudega.

Vältimine: käte hügieen, desinfitseerivad ained, kaitsekindad

Haigust põhjustab bakter Borrelia burgdorferi. Inimesele kandub võsa- ja laanepuugilt. Vaktsiin puudub. Haiguse kulg võib olla raske ja väga aeglane, kuna bakter muudab oma vormi, mistõttu pole antibiootikumiravist alati abi.

Toksoplasmoos on haigus, mida põhjustab peamiselt kasside organismis paljunev ja elav ainurakne parasiit Toxoplasma gondii. Parasiiti võib leiduda ka nende väljaheidetes, mullas, ulukilihas ja ka pesemata juurviljadel ja reostunud joogivees.

Nakatunud inimesel võib parasiit põhjustada gripilaadseid haigusnähte, entsefaliiti ja neuroloogilisi probleeme. Lisaks võib see negatiivselt mõjutada ka nt südant, maksa, sisekõrva ja silmi. Ohustatud on eelkõige nõrga immuunsüsteemiga inimesed (lapsed, vanurid, rasedad).

Vältimine: väldi kontakte hulkuvate kassidega väldi toore liha söömist, eriti sea- ja lambaliha (väldi hakkliha maitsmist) pärast toore liha valmistamist pese käed puhtaks pese köögi- ja puuvilju, pese käsi pärast mullaga kokkupuutumist.

3. ohurühma ohutegurid võivad põhjustada inimese rasket haigestumist, seetõttu ohustavad tõsiselt töötaja tervist; võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale, kuid nende vastu on olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid.

COVID-19 on ägeda raskekujulise respiratoorse sündroomiga koroonaviiruse (SARS-CoV-2) poolt põhjustatud nakkushaigus. Enamikul juhtudest kulgeb haigus kergemate külmetushaigusele iseloomulike sümptomitega, kuid viirus võib põhjustada ka hingamisraskuseid ja kopsupõletikku.

Viirus levib nakatunud inimeselt piisknakkusena köhimisel, aevastamisel või väljahingamisel. Samuti võib nakkuse saada, kui saastunud pindade katsumise järel mustade kätega suud, silmi või nina puudutada.

Enamasti tekivad külmetusele ja gripile sarnased sümptomid. Peamisteks sümptomiteks on peavalu, haistmismeelte kadu, ninakinnisus, köha, väsimus ja nõrkustunne, lihasvalu, nohu, maitsemeelte kadu, kurguvalu, palavik. Raskematel juhtudel võivad tekkida hingamisraskused, rindkere valud, häired kõnes ja liigutustes.

Viirust aitab vältida korralik käte hügieen. Oluline on pesta käsi sooja vee ning seebiga, iga kord enne söömist, või silmade, suu ja nina katsumist. Aevastades või köhides tuleb järgida head hingamisteede hügieeni – see tähendab, et aevastamise ja köhimise korral tuleb nina või suu katta salvrätikuga ja see koheselt minema visata ning seejärel pesta käed. Kui salvrätikut pole, kasutada varrukat (küünarvarre osa), kindlasti mitte paljast kätt. Haigustunnustega inimestest tuleb hoida mõistlikku distantsi ja vältida lähikontakti (>2m ja <15min).

Haigus avaldub kõige tõsisemalt eelkõige vanemaealistel inimestel, kellel on tõsised kaasuvad kroonilised haigused: näiteks diabeet, südamepuudulikkus, kõrge vererõhk, kasvajad, kroonilised neeru- ja maksahaigused, immuunpuudulikkus, astma ja kroonilised kopsuhaigused, mis muudavad inimeste organismi ja immuunsuse nõrgemaks.

Kui oled COVID-19 haige või kahtlustad haigestumist, siis:

  • Võta ühendust oma perearsti või perearsti nõuandeliiniga 1220. Haigustunnuste ilmnemisel palume mitte minna haigla erakorralise meditsiini osakonda ega perearsti vastuvõtule, vaid esmalt küsida ravisoovitusi ning juhiseid telefoni teel. Patsiendi koduse ravi juhise leiad siit (PDF).
  • Püsi kodus vähemalt 5 päeva (ka siis kui sul ei ole sümptomeid). Töövõimetuslehe/hoolduslehe jaoks pöördu oma perearsti poole!
  • Väldi kontakte teiste inimestega.
  • Teavita oma lähikontaktseid võimalikust nakatumise riskist.

Lähikontaktsetel soovitatakse 5 päeva:

  • Viibida eneseisolatsioonis, võimalusel teha kaugtööd. Juhul, kui vajate töövõimetuslehte, võtke ühendust perearstiga, kes otsustab ajutise töövõimetuslehe väljastamise vajaduse üle.
  • Vältida kontakte, eriti riskirühma kuuluvate inimestega!
  • Kodust lahkudes kasutada kaitsemaski.
  • Jälgida hoolikalt oma tervist.

 Nakatumisest hoidumiseks on soovitatav:

  • Pesta tihti käsi sooja vee ja seebiga, avalikes kohtades saab kasutada käte desinfitseerimisvahendit.
  • Rahvarohketes siseruumides ja ühistranspordis saab enda ja teiste kaitsmiseks kanda maski. Maski kandmine on eriti soovitatav riskirühmadel.
  • Vältida ebavajalikke kontakte. Avalikus siseruumis tasub võõrastest inimestest mõistlikku distantsi hoida.
  • Köhides ja aevastades katta nina ja suu salvrätiga.
  • Eelista hästi ventileeritud ruume! Lihtsaim viis õhuvahetuse tagamiseks on akende avamine ja tubade tuulutamine.
  • COVID-19 vastane vaktsineerimine on lihtsaim viis raske haigestumise vältimiseks ning on kõigile tasuta.

Nakkuslikku hepatiiti põhjustavad mitmed otseselt maksas paljunevad ja seda kahjustavad viirused, mis koondatakse ühise nimetuse „hepatiidiviirused" alla.

A-hepatiidi viiruse puhul on tegu nn mustade käte haigusega, sest viirus eritub organismist roojaga ning kandub edasi otsese kontakti, pesemata käte, saastunud vee ja toiduga.

Vältimine: tõhus kätepesu peale ohualas viibimist, vaktsineerimine.

B-hepatiidi viirus on veel nakkusohtlikum kui A-hepatiidiviirus. B-hepatiit levib nii otsese kontakti kaudu nakatunud verega kui ka kehavedelikega.

Vältimine: kaitsekindad, -maskid, prillid, vaktsineerimine.

C-hepatiidi viirus levib peamiselt nakatunud vere kaudu. Viirus võib püsida isegi kuivanud veres.

Tüüpilised nakkusteed: kõrvade või kehaosade augustamine, tätoveerimine, ühiste süstlanõelte kasutamine veenisiseste narkootikumide tarbimisel, vere- ja verekomponentide ülekanded, Eestis kontrollitakse doonoriverd alles alates 1994. aastast, saastunud või ebapiisavalt steriliseeritud instrumentide ja nõelte kasutamine meditsiinilistel ja stomatoloogilistel protseduuridel.

Vältimine: kaitsekindad, -maskid, -prillid.

4. ohurühma ohutegurid põhjustavad inimese rasket haigestumist, seetõttu ohustavad tõsiselt töötaja tervist ning võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale; nende vastu tõhusad ennetus- ja ravivahendid tavaliselt puuduvad.

Eestis reeglina 4. ohurühma ohutegureid ei esine. 4. ohurühma kuulub näiteks ebola.

Bioloogiliste ohutegurite esinemine

Riskiga tegevusalad

 

Ohud Ennetusmeetmed
Toiduainete (juust, jogurt, salaami vorst) või toidulisandite tootmine, pagaritöökojad
  • Hallitus- ja pärmseened, allergiat põhjustavad bakterid ja lestad.
  • Orgaanilised teravilja-, piimapulbri- või jahutolmud, mis on saastatud bioloogiliste ohuteguritega.
  • Botulinum-toksiinid või aflatoksiinid.
  • Suletud protsessid.
  • Vältida aerosoolide teket.
  • Eraldada saastatud alad.
  • Asjakohased hügieeniabinõud.

 

Tervishoiuteenuse osutamine
  • Mitmed viirus- ja bakterinfektsioonid nagu HIV, hepatiidid või tuberkuloos.
  • Süstlatorkevigastused ja võimalik nakatumine.
  • Infektsioossete proovide, väljaheidete, saastunud voodipesu ja muude materjalide ohutu käsitsemine.
  • Verepritsmete ja muude kehavedelike ohutu käsitsemine ja puhastamine.
  • Piisavad kaitsevahendid, kindad, rõivad, prillid.
  • Asjakohased hügieeniabinõud.

 

Laborid
  • Infektsioonid ja allergiad mikroorganismide ja rakukultuuride (näiteks inimkudede) käsitsemisel.
  • Juhuslikud mahakallamised ja süstlatorkevigastused.
  • Mikrobioloogilised ohutuskapid.
  • Tolmu ja aerosooli vähendavad abinõud.
  • Proovide ohutu käsitsemine ja transport.
  • Asjakohased kaitse- ja hügieeniabinõud.
  • Saastumisest puhastamine ja hädaabinõud mahakallamise puhul.
  • Piiratud juurdepääs.
  • Hoiatusmärkide paigaldus.
Põllumajandus, metsandus, aiandus, loomatoidu ja kuivsööda tootmine
  • Loomadelt, parasiitidelt ja puukidelt ülekandunud bakterid, seened, lestad ja viirused.
  • Respiratoorsed probleemid mikroorganismide ja lestade tõttu teravilja, piimapulbri, jahu ja vürtside orgaanilistes tolmudes.
  • Teatavad allergilised haigused nagu "põllumehe kops" ja "linnukasvataja kops".
  • Tolmu- ja aerosooli vähendamise abinõud.
  • Hoiduda kontaktist nakatunud loomade või saastunud seadmetega.
Metallitööstus, puidutööstus Nahaprobleemid ja bronhiaalastma hallitus- või pärmseentega kokkupuute tõttu sellistes tööstuslikes protsessides nagu jahvatamine, puidumassi tootmine ning metalli- ja kivilõikevedelike kasutamine.
  • Kohalik väljatõmbeventilatsioon.
  • Vedelike ja mehhanismide regulaarne hooldamine, filtreerimine ja saastumisest puhastamine.
  • Nahakaitse.
  • Asjakohased hügieeniabinõud.
Õhukonditsioneerimissüsteemide ja kõrge niiskusega töötsoonid (näiteks tekstiilitööstus, paberi tootmine)
  • Allergia ja respiratoorsed häired hallituste/pärmide tõttu.
  • Legionelloos.
  • Tolmu ja aerosoole vähendavad abinõud.
  • Regulaarne ventilatsiooni, mehhanismide ja töötsooni hooldamine.
  • Töötajate arvu piiramine.
  • Kõrge kuumavee temperatuuri hoidmine kraanivees.

 

Arhiivid, muuseumid, raamatukogud  
  • Tolmu ja aerosoolide vähendamine.
  • Saastumisest puhastamine.
  • Asjakohased isikukaitsevahendid.
Looduslike ehitusmaterjalide nagu savi, õled, pilliroog, puit töötlemine Hallitused ja bakterid ehitusmaterjalide riknemise tõttu.
  • Tolmu ja aerosoolide vähendamine.
  • Asjakohased kaitse- ja hügieeniabinõud.
Kontor Õhu kaudu levivad hallitusseened
  • Tolmu ja aerosoolide vähendamine.
  • Saastumisest puhastamine.
  • Asjakohased hügieeniabinõud ja isikukaitsevahendid.
Jäätmekäitlus Õhu kaudu levivad mikroorganismid, hallitusseened, endotoksiinid, lenduvad orgaanilised ühendid, hepatiit, HIV
  • Tolmu ja aerosoolide vähendamine.
  • Saastumisest puhastamine.
  • Asjakohased hügieeniabinõud ja isikukaitsevahendid.

 

Ennetusmeetmed

Kui töökohal on oht kokkupuuteks bioloogilise ohuteguriga peab tööandja töökeskkonna riskianalüüsi käigus kindlaks määrama töötaja nakatumisohu laadi, suuruse ja kestuse ning sellest tulenevalt hindama riski töötaja tervisele ja võtma tarvitusele vajalikud ennetusabinõud. Kindlasti tuleb riskianalüüs läbi viia, kui töö toimub:

  1. toidutoorme ja toidu käitlemise ettevõttes;
  2. põllumajandustooteid tootvas ettevõttes ja metsatöö;
  3. kokkupuutes loomadega, loomsete saaduste ja nendest valmistatud toodetega;
  4. tervishoiuasutuses, sealhulgas isolatsiooniruumides ja surnukuuris; hooldekodus;
  5. kliinilises, veterinaar- ja diagnostikalaboris, välja arvatud diagnostilises mikrobioloogialaboris;
  6. jäätmekäitluskohas;
  7. reoveepuhastis.

Tööandja peab bioloogilisest ohutegurist põhjustatud terviseriski vähendamiseks:

  • Märgistama bioloogilisest ohutegurist mõjutatud tööpiirkond, paigaldades vajalikesse kohtadesse hoiatusmärgid „Bioloogiline oht".
  • Viima töötajate arvu ohutegurite mõjupiirkonnas võimalikult väikeseks.
  • Korraldama tööprotsessis ja nakkusohtlike materjalide käitlemist nii, et välditud oleks bioloogiliste ohutegurite leke töökeskkonda ning nende esinemise tase töökeskkonnas oleks võimalikult madal.
  • Koguma nakkusohtlikud jäätmed ja hoidma neid töökeskkonnast kõrvaldamiseni spetsiaalsetes märgistatud konteinerites.
  • Muutma nakkusohtlikud jäätmed tervisele ja keskkonnale ohutuks autoklaavides, desinfitseerides või muul meetodil.
  • Järgima tööhügieeni nõudeid.
  • Tagama vaktsineerimise võimaluse töötajatele, kes puutuvad kokku bioloogiliste ohuteguritega, mille vastu on olemas tõhus vaktsiin. Tööandja peab konsulteerima töötervishoiuarstiga töötajate vaktsineerimise vajalikkuse ja sobivuse üle. Töötajate vaktsineerimine toimub tööandja kulul.
  • Kindlaks määrama tegevuskava bioloogilistest ohuteguritest tuleneva õnnetusohu puhuks.
  • Määrama ja seirama bioloogiliste ohutegurite sisaldust töökeskkonna õhus, kui see on vajalik ja tehniliselt võimalik.
  • Võtma kasutusele ühiskaitsemeetmed või isikukaitsevahendid, kui kokkupuudet bioloogilise ohuteguriga ei ole muul viisil võimalik vältida.

Tööhügieeni nõuete järgimine

Tööandja peab töötajate võimaliku nakatumise vältimiseks võtma tarvitusele tööhügieeni abinõud:

  • keelata söömine ja joomine bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonnas;
  • anda töötajatele asjakohane tööriietus, 3. ja 4. ohurühma kuuluvate bioloogiliste ohutegurite mõjupiirkonnas töötavatele töötajatele ka kaitseriietus;
  • anda töötajate kasutusse duššidega varustatud pesemisruumid, antiseptilised nahapuhastusvahendid ning vajadusel paigaldada silmadušid;
  • tagada, et kõiki kasutatud isikukaitsevahendeid pärast tööpäeva lõppu puhastatakse ja kontrollitakse ning et need pannakse hoiule kindlaksmääratud kohta ning defektsed vahendid parandatakse või asendatakse enne järgmist kasutamist;
  • määrata inim- või loomse päritoluga materjalide või preparaatide käitlemise korra.

Kui tööprotsessi käigus on võimalik töö- või kaitseriietuse saastumine bioloogiliste ohuteguritega, tuleb need enne tööruumist väljumist seljast võtta ja hoida kuni saastest puhastamiseni ja pesemiseni spetsiaalses märgistatud konteineris, eraldi muust riietusest. Tööandja peab korraldama töö- ja kaitseriietuse regulaarse puhastamise ja pesemise ning kõlbmatuks muutumise korral nende käitlemise Jäätmeseaduse kohaselt.