Elektriohutus
- Töötajad peavad teadma kuidas elektriseadmeid ohutult kasutada.
- Elektrist tulenevate ohtude vähendamiseks ja vältimiseks tuleb hinnata töökohas olevaid elektriohte.
- Käidu- ja elektritööd võivad teha isikud, kellel on selleks tööks vajalikus mahus tehnilisi ja ohutusalaseid teadmisi ning kogemusi.
Elektriohutus töökohal
Tänapäeval kasutatakse mistahes kontoris või töökohas elektrit. Elektriseadmed, arvutitest ja käsitööriistadest kuni suurte tööpinkideni, võivad kõik olla vale kasutamise või hooldamise korral potentsiaalselt ohtlikud ning põhjustada elektrilöögi või tulekahju ohtu. Ehkki suur osa tavatöötajaid ei vaja spetsiaalset elektriohutusalast koolitust, on siiski oluline enda ja teiste ohutuse tagamiseks järgida elektriohutusnõudeid. Töötajad, kelle tegevus on seotud elektri- ja käidutöödega või kelle töökohal võivad esineda elektrist tulenevaid ohte (nt tööd kaasaskantavate elektritööriistadega, tööd õhuliinide all), vajavad spetsiaalset elektriohutusalast koolitust sõltuvalt esineda võivatest ohtudest.
Ohud töökohas elektriseadmete ja -paigaldise kasutamisel
Elektrist tulenevad peamised ohud on:
- elektrilöök ja põletused kokkupuutel pingestatud osadega
- vigastused lühisest tekkiva elektrikaarega kokkupuutel
- vigastest elektriseadmetest või -paigaldistest tulenev tulekahju
- kergestisüttivate aurude või tolmude süttimisest tekkiv plahvatus, mis on põhjustatud plahvatusohuga keskkonda mittesobivast elektriseadme kasutamisest või staatilisest elektrist.
Elektrilöögid võivad põhjustada ka muud tüüpi vigastusi, näiteks redelitelt jms kukkumist.
Elektrist tulenevate ohtude vähendamine ja vältimine
Elektrist tulenevate ohtude vähendamiseks ja vältimiseks tuleb hinnata töökohas olevaid elektriohte:
- keda elektrist tulenevad ohud võivad ohustada;
- kui suur võib olla sellest tulenev risk;
- millised on vajalikud ettevaatusabinõud.
Riski hindamisel tuleb arvesse võtta töökoha elektripaigaldise seisukorda ja seal kasutatavate elektriseadmete tüüpi, nende kasutamise viisi ja olusid, milles neid kasutatakse.
Tuleb veenduda, et
- elektripaigaldis on nõuetekohane ja kasutamiseks ohutu;
- elektriseadmed on sobilikud kasutamiseks ettenähtud otstarbel ja viisil ning neid kasutatakse ainult ettenähtud otstarbel ja viisil.
Kasutatavaid elektriseadmeid ja -paigaldisi tuleb korrapäraselt hooldada ja kontrollida.
Elektriseadmete, sealhulgas kaasaskantavate seadmete, kasutajad peavad visuaalselt veenduma, et seadme korpus ja toitejuhe koos pistikupesaga ei oleks kahjustatud ega oleks põletusjälgedega (viitab ülekuumenemisele).
Kui on näha kahjustusi või põletusjälgi, siis tuleb elektriseade kohe kasutusest eemaldada. Elektriseadmete remonti võib teha ainult selleks pädev isik.
Elektriseadmeid, mis tõenäoliselt võivad kahjustuda (nt kaasaskantavad elektritööriistad, mida regulaarselt liigutatakse, kasutatakse sageli või rasketes keskkondades), tuleb kontrollida sagedamini. Vähem tõenäoliselt kahjustusi saavaid seadmeid (nt lauaarvutid) on kontrollida vaja harvemini.
Töökoha elektripaigaldist tuleb korrapäraselt hooldada ja kontrollida. Selliseid töid saavad teha vaid selleks teadmisi, oskusi ja kogemusi omavad isikud so pädevad isikud. Suurematele (peakaitse on üle 100 ampri) ja ohtlikumate (plahvatusoht, suurõnnetusoht, ravipaigad) elektripaigaldistele tuleb määrata selleks pädeva kasutamise järelevaataja. Sõltuvalt elektripaigaldise liigist ja vanusest tuleb sellele teostada perioodiliselt elektripaigaldise audit.
Käidu- ja elektritööd võivad teha isikud, kellel on selleks tööks vajalikus mahus tehnilisi ja ohutusalaseid teadmisi ning kogemusi. Käidu- ja elektritööd tegeva isiku elektriohuteadlikkust ja kogemusi kontrollib elektritöid juhtiv isik või elektripaigaldise kasutamise järelevaataja või nende poolt selleks volitatud pädev asutus või isik. Elektriohuteadlikkuse kontrollimine tuleb dokumenteerida.
Elektritöid juhtiva isiku ja elektripaigaldise kasutamise järelevaataja kompetentsus peab olema tõendatud, so isik peab omama elektrialast kutse või pädevustunnistust.
Lihtsamaid elektritöid tohib ka ise teha, näiteks lüliteid, pistikupesi, lambipesi ja kaitsmeid vahetada (kuid mitte uusi paigaldada). Parandada ja asendada on lubatud juhtmelüliteid, lambipesi, pikendusjuhtmeid ja juhtmepistikuid. Uusi elektripaigaldisi ehitada, pistikupesi ja lüliteid paigaldada tohivad ainult pädevad isikud. Sama puudutab ka kohtkindlate kodumasinate ühendamist ja lahti ühendamist ning kaitsekontaktita (maandamata) pistikupesade vahetamist kaitsekontaktiga (maandatud) pistikupesade vastu. Lihtsamate tavaisikutele lubatavate elektritööde loetelu on võimalik leida siit.
- Töötajad peavad teadma kuidas elektriseadmeid ohutult kasutada.
- Elektriseadmete korpused ning toitejuhtmed ei tohi olla kahjustustega. Lülitid ja pistikupesad peavad olema terved ja korralikult kinnitatud. Kahjustustega elektriseadmeid ei tohi kasutada.
- Pistikupesi ja pikendusjuhtmeid ei tohi üle koormata, kuna see võib põhjustada tulekahjusid.
- Pikendusjuhtmeid ei tohi asetada selliselt, et need võiks põhjustada komistamisi või kukkumisi.
- Kasutatavad, sh laenutatud, elektriseadmed peavad olema sobivad kasutamiseks ettenähtud tööoludes.
- Välisoludes või märgades ruumides (nt vannitoad, basseinid) kasutatavad elektriseadmed peavad olema ettenähtud kasutamiseks sellistes oludes. Oludesse mittesobivate seadmete korpused võivad sattuda pinge alla ja muutuda see läbi kasutajale ohtlikuks.
- Väljas ja märgades ruumides võib elektriseadmeid kasutada vaid rikkevoolukaitsmega kaitstud toiteliini kaudu.
- Elektrikilbid ja kohad, kus asuvad pinge all olevad osad, peavad olema varustatud elektriohumärgiga. Elektrikilbid tuleb hoida suletuna vältimaks pingestatud osade tahtmatut puudutamist.
- Kaitse- ja lülitusaparatuur peavad olema tähistatud, et ohu olukorras oleks võimalik kiiresti vool välja lülitada.
- Juhtmed ja kaablid, pistikud, pistikupesad ja liitmikud peavad olema piisavalt tugevad ja töökeskkonna jaoks piisavalt kaitstud. Liikumisteedele jäävad juhtmed ja kaablid peavad olema täiendava mehaanilise kaitsega.
- Enne elektriseadmete kontrolli ja hooldust tuleb need vooluvõrgust lahti ühendada.
- Elektritöid võivad teha vaid selleks pädevad isikud, kellel on elektritööde teostamiseks piisavalt oskusi, teadmisi ja kogemusi.
- Remondi- ja ehitustööde teostamisel hoones (eriti seal puurimisel) tuleb arvestada, et seintes, põrandates ja lagedes võivad olla elektrijuhtmed. Enne tööde alustamist tuleb kindlaks teha juhtmete asukohad.
- Tööde teostamisel õhuliinide läheduses või all tuleb veenduda tööde teostamise ohutuses. Eriti ohtlikud on olukorrad, kus kasutatakse vahendeid ja masinaid (nt redelid või tellingud, kraanad, kallurautod), mis võivad ulatuda õhuliini juhtmeteni või nende lähedusse. Tööde tegemiseks õhuliini kaitsevööndis tuleb pöörduda õhuliini omaniku so üldjuhul piirkonna võrguettevõtja poole vastava loa saamiseks.
- Tänaval, kõnniteel ja hoonete läheduses kaevamisel peab alati arvestama, et seal võivad asuda maakaablid. Maakaablite asukohad tuleb enne tööde alustamist kindlaks teha. Tööde tegemiseks maakaabli kaitsevööndis tuleb pöörduda maakaabli omaniku so üldjuhul piirkonna võrguettevõtja poole vastava loa saamiseks.
- Plahvatusohuga keskkonnas võib kasutada vaid sellisteks oludeks mõeldud elektriseadmeid, sh kaasaskantavaid seadmeid. Plahvatusohuga keskkond võib esineda paljudes erinevates kohtades, nt tööd värvipihustitega, kütusepaakide lähedal või kohtades, kus on süttmisohtlikke aerosoole, aure, udusid, gaase või tolmu. Plahvatusohuga keskkonnas kasutatavaid seadmeid tuleb regulaarselt kontrollida ja hooldada. Selliseid seadmeid võivad hooldada ainult selleks pädevad inimesed.
- Lülita vool välja
- Helista häirekeskusesse 112 ja seda oodates:
- kui kannatanu hingab, kuid on teadvuseta, vii ta külili asendisse;
- kui kannatanu ei hinga, kuid pulss on olemas, alusta viivitamatult suust suhu hingamise tegemist;
- kui kannatanul ei ole pulssi, alusta viivitamatult südamemassaaži tegemist.
Elektrostaatika
Materjalid võivad olla elektrit juhtivad või isoleerivad. Juhtivad materjalid on näiteks metalsed tööpinnad, samas kui isolaatoriteks (dielektrikud) on plastikuga kaetud tööpinnad. Isoleeritud tööpinnad hoiavad elektrilist laengut kinni ning võivad aja jooksul seda kasvatada. Juhul kui see elektriline laeng peaks liikuma hakkama, tekib elektrivool ning tegemist pole enam staatilise elektriga. Staatiline elektrilaeng võib kasvada ka metalsetes tööpindades, kui need pole maandatud.
Töökeskkonna niiskus ja materjalide/töövahendite pindmine mustus võivad märgatavalt mõjutada laengute käitumist. Seetõttu esineb kuiva ilma korral palju enam staatilise elektri ilminguid võrreldes niiskemate ilmadega.
Kokkupuutumine elektrostaatiliselt laetud pinnaga võib esile kutsuda elektrilise lahenduse („särtsusaamine”). Siinjuures on määravaks ka inimkeha elektriline laeng ning kuivõrd tugev on inimkeha ühendus maaga.
Elektrostaatika juures on tähtis mõista looduslikku printsiipi, mille kohaselt laetud kehad (või pinnad) kokkupuutel tasakaalustavad oma laengud – loodus otsib tasakaalu. Kui nende vahel suurt laengute erinevust pole, ei järgne kokkupuutel ka „särtsu”.
Elektriline laeng võib pindades kasvada tööstuslike ja muude protsesside (näiteks pindade hõõrdumise) tagajärjel. Juhul kui need pinnad on maast isoleeritud, siis pole laengul ka kuhugi ära minna ning see kuhjub. Piisava laengu tekkimisel saab inimene seda pinda puudutades „särtsu”.
Tüüpilisteks elektrostaatiliste väljade tekitajaks on järgnevad tööprotsessid:
- pulbrite väljavalamine kottidest,
- sõelumine/filtreerimine
- vedelike, pulbrite jms ainete torutransport
- vedelike pihustamine
- vedelike segamine
Süsivesinikke sisaldavad vedelikud (õli, petrooleum ja mitmed lahustid) omavad suurt elektrilist takistust ning võivad eritada plahvatusohtlikke/põlevaid aure. Need omadused muudavad nimetatud vedelikud eriti tundlikeks elektrostaatikaga seotud probleemide suhtes. Suur elektriline takistus võimaldab neil ainetel akumuleerida suurt elektrilist laengut. Põlemisohtlikud aurud aga võivad süüte saada ka väiksematest elektrostaatilistest sädemetest.
Kõige tihedamini esinevateks riskifaktoriteks on seejuures filtrid või pritsmed, mis tankimise/täitmise käigus tekitavad vahtu või auru.
Sealjuures tuleb arvestada et elektrostaatiline laeng võib akumuleeruda nii dielektrikule (nt plastik) kui ka elektrijuhtidele (nt metall), kui viimane on isoleeritud maast.
Tervisemõjud
Ebasoovitavad mõjud staatilise elektri kuhjumisest väljenduvad kergemal moel ebameeldivustundega „särtsu” saamisel laetud pinnalt, näiteks puudutades ukselinki. Raskemal kujul võib tagajärjeks olla surm, kui elektrostaatilisest lahendusest tekkiv säde peaks tekitama plahvatuse/süütamise plahvatusohtlikes/tuleohtlikes gaasides või ainetes.
Elektrostaatilise lahenduse põhjustatud füsioloogilised mõjud varieeruvad ebameeldivast torkest kuni jõuliste refleksideni. Tugevamad lahendused võivad põhjustada kontrollimatuid liigutusi, mille tagajärjeks võib olla kukkumine. Füsioloogiliste mõjude raskusaste sõltub elektrilise lahenduse voolutugevusest.
Juhul kui töötajal juhtub sellise soovimatu refleksi ajal käes olema tööriist või ta teeb mõnda vastutusrikast ülesannet, võib sellistest kontrollimatutest liigutustest järgneda kehavigastus temale endale või teistele töötsoonis viibijatele.
Nii nagu teiste elektromagnetväljade puhulgi, on elektrostaatilise välja tugevus kõige suurem selle vahetus läheduses (mõni cm pinnast) ning kahaneb eksponentsiaalselt objektist kaugenemisel.
Ennetamine
Elektrostaatiliste väljade ennetamises keskendutakse sellele, et välistada staatilise elektri akumuleerumist pindadele. Seetõttu ehitatakse tööpindadele maandused, samuti maandatakse vajadusel töötajad ja nende riided. Läbi maandusjuhtme suunatakse tekkivad laengud maasse, enne kui need jõuavad kogunema hakatagi. Kõige efektiivsem oleks muidugi elimineerida elektrostaatilised väljad neid mitte genereerides.
Viimaseks abinõuks on tehnilised lahendused tundlike seadmete kaitsmiseks elektrostaatiliste lahenduste eest. Seadmete kaitsmine aga ei välista muid elektrostaatikast tulenevaid ohte: süütamis-/plahvatusoht ja mõju inimestele.
Tööprotsessid tuleks kohandada nii, et minimeerida selliste materjalide kokkupuutumine, mis omavahel genereerivad staatilist elektrit (näiteks klaas ja teflon; PVC ja nailon).
Samuti saab hõõrdumisest tulenevat elektrilaengut vähendada, kui nende kahe materjali kiirust, omavahel kokkupuutel, vähendatakse. Näiteks vähendatakse konveierliini kiirust, mis transpordib purustatud materjali, või vedelikke liikumiskiirust torudes.
Tööpindade ja –seadmete maandamine
Elektrostaatika preventsiooni peamine lahendus on ühtlustada potentsiaalide vahe kahe objekti vahel (näiteks operaator ja masin). Enamasti saavutatakse see läbi maandamise.
Esineb olukordi, kus maast isoleeritud metalsed tööpinnad/seadmed koguvad laengu läbi induktsiooni. Selliselt võib koguneda päris suur laeng ning omandada suure energia.
Seetõttu peavad kõik töötajale ligipääsetavad seadme metalsed osad maandatud olema. Seda põhimõtet saab aga laiendada kõikidele metalsetele pindadele, millega töötajal võib kokkupuude olla: ukselingid, raamid-konstruktsioonid, elektroonilised komponendid, mahutid (eriti keemiatööstuses), sõiduvahendite kered (millega transporditakse süsivesinikul baseeruvaid materjale).
Kui kõik elektriliselt juhtivad osad ja pinnad oleks pidevalt maandatud, oleks need sama elektrilise potentsiaaliga ning elektriväli ning elektrilise lahenduse oht oleks minimeeritud. Samas sellise olukorra saavutamist segab asjaolu, et kõik pinnad/materjalid ei ole elektrijuhid ega saa ka neid selleks muuta. Samuti ei ole pidevalt võimalik maandada mobiilseid seadmeid (nt autod, juhtmeta elektroonilised tööriistad).
Töötajate kaitse
Juhul kui töötaja ei kanna spetsiaalseid juhtiva tallaga jalanõusid või pole muul moel maandatud, on hea võimalus, et päeva jooksul kehal (ja riietel) kasvab elektrostaatiline laeng. Laengu kasvatajaks võib olla näiteks sünteetiline materjal (nt vaipkate) või mõni tööprotsess.
Elektrilisest lahendusest tuleneva riski minimeerimiseks saab teha järgmist:
- vähendada ebameeldivat efekti kehal, kui eelnevalt puudutada mõnda maandatud pinda teise metalse esemega näiteks võtmega,
- vähendada voolutugevuse tippväärtust, laadides end maha elektrostaatilist laengut hajutavasse materjali (näiteks spetsiaalne matt või maandav käevõru, millest väljuvat voolu hulka piirab takisti).