Kutsehaigused ja tööst põhjustatud haigestumised
- Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad.
- Tööst põhjustatud haiguse diagnoosimisest teavitab töötervishoiuarst Tööinspektsiooni.
- Töötajal on õigus saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist.
Mis on kutsehaigus
Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad.
Haiguse tuvastamisel on abiks tervisekontroll töötervishoiuarsti juures. Töötajal kutsehaigust kahtlustav arst saadab ta töötervishoiuarsti juurde. Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmed tema praeguste ja varasemate tööolude ning töö laadi kohta. Kutsehaigestumisest teatab töötervishoiuarst kirjalikult tööandjale, Tööinspektsioonile ja töötaja töötervishoiuarsti juurde suunanud arstile.
Sotsiaalministri määrusega kehtestatud kutsehaiguste loetelu toob välja kutsenahahaiguste ja –kasvajate põhjustajad ning respiratoorsete kutsehaiguste ja –kasvajate loetelu. Samuti on määruses töökeskkonna keemiliste ohutegurite loetelu, mis võivad põhjustada kutsehaigust, ning töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaiguseid.
Levinumate kutsehaiguste grupid ja põhjused
- Füüsilise ülekoormuse haigused Füüsiline ülekoormus on sageli kutsehaiguste põhjuseks. Näiteks arvutitöö tekitab pingeid kätes, kaelas ja õlavöötmes. Olulised riskitegurid töökeskkonnas on ka raske füüsiline töö, raskuste tõstmine ning töötamine külmas ja niiskes keskkonnas.
- Kopsuhaigused Kopsuhaigused võivad tekkida mitmetest töökeskkonna ohuteguritest, nagu näiteks mineraaltolm, toksiliste ainete aerosoolid ja gaasid ning raske füüsiline töö koos halbade ilmaoludega.
- Kuulmiskahjustused Müratekkest kuulmisnõrkust esineb tänapäevalgi, kuigi müra taset saab juba päris tõhusalt kontrollida mitmesuguste ühis- ja isikukaitsevahendite abil. Mürast põhjustatud kuulmiskahjustust mõjutavad ka vanus, kontakt neurotoksiliste kemikaalidega, individuaalsed iseärasused ja töövälised müraallikad.
- Kutsenahahaigused Kui on tõestatud, et nahahaiguse põhjuseks on tööalane kontakt mingi allergeeni või toksilise ainega, on võimalik diagnoosida kutsehaigus. Põhjuseks võib olla töötamine kummijalatsites niisketes ja soojades tingimustes, tööasendist või tööriistast põhjustatud pikaajaline surve jne.
- Töökeskkonna keemilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused Kemikaalid võivad põhjustada naha, küünte ning ülemiste ja sügavamate hingamisteede kahjustusi. Mürgitusi esineb harvem. Sagedasemad on nahakahjustused ja allergilised kutsehaigused. Nahakahjustused võivad tekkida hapete ja leeliste lahuste toimel ning nafta- ja kivisöetoodete, arseeniühendite või bensiini mõjul. Kloorlubi põhjustab küünekahjustusi.
Allergeenid
Eesti vabariigis on ametlik kutsehaiguste loetelu, mis paigutab allergeenid kutsehaiguste põhjustajate loetellu. Nimelt määruse § 5 lõikes 2 on öeldud otsesõnu, et loetellu kuuluvad ka kutsenahahaigused, mis on tekkinud teaduslikult tõestatud allergiat tekitavate või ärritavate ainete tagajärjel.
Kõikidest registreeritud kutsehaigustest on umbes 10% põhjustatud töökeskkonnas esinevatest ohtlikest kemikaalidest.
Autor: Silja Soon, Tööinspektsiooni töötervishoiu talitluse juhataja
Doktor Kaja Julge kirjutab portaalis kliinik.ee, et allergia tähendab organismi immuunsüsteemi reaktiivsuse muutumist mingi teguri suhtes, millele immuunsüsteem esmasel kokkupuutel ei reageerinud. Seega on tegu „teisiti“ reageerimisega, tavalisest suurema tundlikkusega või ülitundlikkusega mingi aine või teguri (antigeeni) suhtes, mida sel juhul nimetatakse allergeeniks.
Ülitundlikkust võivad põhjustada näiteks toiduained, ravimid, sissehingatavad osakesed, putukamürk, loomakarvad jne. Allergia puhul on eelkõige tegu immuunsüsteemi ülitundlikkusreaktsiooniga, st kaitsega, kuid antud juhul liiga tugeva kaitsega mingi täiesti kahjutu või suhteliselt ohutu teguri suhtes. Teiseks allergia iseloomulikuks tunnuseks on spetsiifilisus, st allergiline reaktsioon tekib konkreetsel inimesel ainult kindlate allergeenide suhtes, kusjuures nende hulk võib aja jooksul suureneda.
Nagu eespool kirjutatud tsitaadist on võimalik lugeda, siis võivad olla allergeenideks väga paljud erinevad ained. Töökeskkonnas on nendeks enamasti kemikaalid, kuid võib olla ka bioloogilist päritolu allergeene.
Kas üks või teine kemikaal võib ülitundlikkust põhjustada või mitte, tuleb otsida nende kohta vajalikku teavet. Esmaseks infoallikaks on kemikaali pakend, eeldusel, et vastav kemikaal on villitud originaalpakendisse, mitte ei vaata meile vastu limonaadipudelist.
Allergiat põhjustavate ohtlike kemikaalide märgistamisel tehakse vahet, kas tegu on hingamiselundite või naha sensibiliseerimisega.
Hingamiselundite sensibiliseerimise märgistuselemendiks on punasega ääristatud rombis olev torso.
Naha sensibiliseerimise märgistuselemendiks on aga punasega ääristatud rombis olev hüüumärk.
Seega peab ohutunne suurenema, kui näed kemikaali pakendil neid kahte ohupiktogrammi.
Edasi tuleb loomulikult vaadata, milline on kasutatud ohulause. Ohulaused antakse tähe H ja kolmekohalise numbri kombinatsioonina ning selgitavas tekstist leiame sõna „allergia“, „allergiline“.
Edasised juhised, kuidas ohutult ühe või teise kemikaaliga töötada, leiab juba kemikaali ohutuskaardilt. Selles antakse täpsed nõuded, milline peab olema töökeskkond (näiteks, kas kemikaaliga töötamine vajab eraldi väljatõmbeventilatsiooni või piisab lihtsalt hästiventileeritud ruumist), millised peavad olema kasutatavad isikukaitsevahendid ning milline on sobiv kemikaali hoiustamise meetod.
Kogu maailmas on kasutusel 100 000 – 300 000 kemikaali ja aastas võetakse kasutusele ligi tuhat uut kemikaali. Seega tõuseb kasutatavate kemikaalide hulk iga aastaga. Kõikidest kasutusel olevatest kemikaalidest võivad 10–25% olla ka allergeenid.
Hingamisteede sensibiliseerimist põhjustavad tuntumad ained on mitmesugused liimid, värvid, vaigud, pindade kaitsevahendid, ravimid, toidulisandid, puhastusvahendid, keevitusaurud, -metallid, juuksevärvid, pleegitusained, tekstiilikemikaalid, tekstiilikiud.
Naha sensibiliseerimist põhjustajad on aga mitmesugused metallid (nikkel, kroom, koobalt), vaigud, plastid (kampol, epoksüvaigud, isotsüanaadid, akrülaadid, formaledhüüd), värvained (parafenüüldiamiin, riidevärvid), desinfektsioonivahendid, lõhnaained, kummivalmistamise kemikaalid, lahustid, pinnakaitsevahendid.
Abinõud terviseriski vähendamiseks on piisavalt täpselt loetletud valitsuse määruses, mis käsitleb ohtlike kemikaalide kasutamise töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid. Need on universaalsed kõikide kemikaalide puhul:
Esmane ülesanne on püüda ohtusid vähendada tööprotsessi optimeerimisega ning eeskätt on prioriteet tegevustel, mida võiks nimetada kollektiivseks kaitseks:
ohtlikel kemikaalidel põhineva tehnoloogia asendamine ohutumaga;
- ohtliku kemikaali asendamine ohutumaga
- ohtlike kemikaalidega kokkupuutuvate töötajate arvu vähendamine;
- ohtlike kemikaalidega töötamise aja lühendamine;
- ohtlike kemikaalide koguste vähendamine töökohal.
Kui aga eespool nimetatud abinõud ei taga piisavat kaitset, pole piisava tõhususega, tuleb lisaks ohte vähendada parema töökorraldusega, liikudes üldiselt pigem üksikule:
- õigete töövõtete kasutamine;
- töötajate ohutust tagavate seadmete ja tehnoloogiate kasutamine;
- asjakohaste töövahendite ja materjalide kasutamine;
- seadmete regulaarne tehniline kontroll ja hooldamine.
Aastaid tagasi uuris Tööinspektsioon juhtumit, kus ühes väikeses ehitusfirmas diagnoositi töötajal kutsehaigus, allergiline kontaktdermatiit. Töötaja oli selle saanud kokkupuutest epoksüvaikudega.
Tööandja ei suutnud mõista, et selline haigus nagu allergia võiks olla ka kutsehaigus ja haiguse põhjuseks võiks olla nende ettevõttes kasutatavad materjalid. Tööandja sõnul oli kokkupuude epoksüvaikudega töötajal lühiajaline (hinnanguliselt kaks kuud) ja selle aja jooksul ei saa ju ometigi töötajal püsivat kahjustust välja kujuneda! Epoksüvaigud on põranda kattematerjalidena laialt kasutusel ja töödejuhataja oli enda sõnul suurte kogemustega spetsialist, kes nende materjalidega töötamisest on saanud teadmisi ka väljaspool Eestit. Töö tegemiseks koostatud ohutusjuhendis ei olnud tööandja epoksüvaikudega tööd kahjulikuks pidanud ning kirjutas otsesõnu, et töö nende põrandakattematerjalidega (vaikudega) ei ole tervisele kahjulik ega näinud ette mingeid erilisi kaitseabinõusid ega kaitserõivaid. Töö oli tavapärane ja ka kaitsevahendid pigem tavapärased.
Kahjuks oli tööandja jätnud tutvumata väga oluliste dokumentidega, milleks olid kasutatavate kemikaalide ohutuskaardid. Nendes oli selgelt välja toodud, et tegu on ärritavate ja ülitundlikkust põhjustavate kemikaalidega ning ohutusabinõudena nähti ette nii korralikke hingamisteede kaitsevahendeid kui ka epoksüvaikudele vastupidavaid tööriideid ja töökindaid.
Selle juhtumi valguses uuriti põhjalikult ka erialakirjandust, et selgitada tööandjale, miks töötaja haigestus.
- Allergilist kontaktdermatiiti tekitavad paljud iseenesest ohutud kemikaalid.
- Haigustunnus võib sõltuvalt ainest ilmneda vähem kui tund või mõni ööpäev pärast kontakti.
- Allergilise kontaktdermatiidi puhul võib mõnikord dermatiiti näha juba samal päeval pärast kontakti. On tüüpiline, et reaktsioon muutub 4-5 päeva jooksul tugevamaks.
- Allergia kujunemist soodustab väline koormus.
- Allergilise kontaktdermatiidi põhjustajad on ka epoksüühendid.
- Epoksüühendid kuuluvad ainete hulka, mis põhjustavad varast allergilist kontaktreaktsiooni, mille puhul avalduvad sümptomid 1-2 ööpäeva pärast kontakti. Nahatestides on epoksüvaik põhjustanud varast kontaktrektsiooni ja anafülaktilisi sümptome
- Epoksüvaigud on paigutatud tugevate sensibiliseerijate rühma.
(„Allergoloogia“, toimetanud Maie Laaniste, AS Medicina 2002).
- Kokkupuutest epoksüvaiguga kuni kontaktallergia väljakujunemiseni võib olla küllaltki lühike (vähem kui 1 kuu kuni mõni aasta).
- Iga üksik ja juhuslik kokkupuude allergeeniga (epoksüvaiguga) võib olla ülitundlikkusreaktsiooni vallandajaks.
- Epoksüühendid võivad põhjustada kontaktdermatiiti sattudes vahetult nahale, aga ka õhu kaudu edasi kandudes. Tüüpilised haaratud kohad on sõrmed, sõrmede vahed, käsivarred kuni randmeteni ja silmalaud.
- („Handbook of Occupational Dermatology“ L. Kanerva, P. Elsner, J. E. Wahlberg, H. I. Maibach, Springer 2000).
Eespool kirjeldatud juhtumi õpetussõna võiks olla aga järgmine: ka esialgu ohutuna näivad kemikaalid võivad põhjustada tervisekahjustusi ning eelkõige tuleb tutvuda ikkagi kasutatavate kemikaalidega põhjalikumalt.
Tegelikult ei olnud kasutatavad epoksüvaigud üldse ohutud ja on allergiamaailmas väga tuntud.
- Mitte mingisugust ohutegurit töökeskkonnas ei tohi eirata! Ka pealtnäha (esialgu arvatud) ohutuna näiv aine võib põhjustada palju pahandust.
- Allergia kujunemist soodustab ka füüsiline koormus töökeskkonnas.
- Enamasti on ohtlikel kemikaalidel olemas vajalik info (eeldusel, et neid ei tooda kuskilt kolmandatest riikides, kuhu Euroopa Liidu direktiivid ei laiene).
- Iga kemikaal on mürk. Mürgi kogus sõltub kogusest, kuid vahel piisab ka üliväikesest kogusest ja lühiajalisest kokkupuutest.
Tööga seotud vähk
Tark on ette mõelda
Silja Soon, Tööinspektsiooni järelevalve osakonna juhataja
Hea tööandja on see, kes loob oma töötajatele hea töökeskkonna – kuuleme sarnast mõtet üha sagedamini. Võiks ju arvata, et elame 21. sajandil ja kõik peaks ju olema niiehknii hea ja turvaline. Konkurents tööturul on põhilisi põhjuseid, mis on hea töökeskkonna teema nii fookusesse tõstnud. Samuti on inimesed saanud targemaks ning oskavad väärtustada ohutult ja tervist hoidvalt töötamist. Siiski tuleb üha valjemalt rääkida sellest, et töötamine peab säästma töö tegija tervist. Eestis on kutsehaiguste ja tööst põhjustatud haigestumiste diagnoosimine pigem tagasihoidlik. Euroopa sarnased näitajad annavad aimu, et tegemist on aga tõsise probleemiga. Üks põhilisi tööga seotud diagnoose Euroopas on vähk. Üle poolte surmaga lõppenud tööst põhjustatud haigestumiste puhul on diagnoosiks olnud vähkkasvaja. Vähk on väga tõsine haigus ja see ei teki üleöö. See võib hakata kujunema esimesest tööpäevast ja avalduda alles pensioni eel.
Haigestumus on kahekordistunud
Vähistatistika tekitab muret mitte ainult paljudele peredele, vaid ka riigile. Haigestumiste esmajuhtude arv suureneb aasta-aastalt ja viiekümne aastaga on vähki haigestumus sisuliselt kahekordistunud. 30-40% vähijuhtumitest on seotud inimese tervisekäitumisega, mida saaks tervislikke valikuid tehes vältida.
Pahaloomulise kasvaja diagnoos ehmatab nii haigestunut kui tema pereliikmeid. Eesti Vähiregistri andmete kohaselt diagnoositi 2015. aastal 100 000 elaniku kohta 658,9 uut vähijuhtumit kõikide paikmegruppide kohta. Sama aasta lõpu seisuga oli Eesti rahvastikus üle 57 000 inimese, kellel oli diagnoositud mõni pahaloomuline kasvaja. See arv on suurem kui on Pärnu linnas elanikke.
Vähk ei ole kunagi lihtne haigus ühe kindla põhjuse või raviga. Mõistagi sõltub risk paljuski mitmete erinevate tegurite kombinatsioonist – inimese tervisekäitumisest, geneetilistest, individuaalsetest ja/või kokkupuutest erinevate keskkonnas leiduvate kantserogeensete ainete või protsessidega.
Täiskasvanud inimene veedab suure osa oma ajast tööl ning oleks vale arvata, et töökeskkond meie tervist ei mõjuta. Euroopas toodetakse Eurostati andmetel aastas üle 30 miljoni tonni kantserogeense, mutageense ja reprotoksilise aine. Paljud neist ainetest jõuavad töökeskkonda. Soomes moodustavad tööga seotud vähijuhtumid 5,3-8,4% kõikidest vähijuhtudest. Suurbritannias on 4% uutest vähijuhtumitest seotud töökeskkonna ja selle ohuteguritega. Mitmed Eesti onkoloogid leiavad, et ka meil võib umbes 4% vähijuhtumitest olla seotud tööga. See on oletuslik hinnang, sest meil veel ei koguta andmeid töö ja vähi võimalikest seostest.
Ent lisaks kemikaalidele on ka bioloogilisi, füüsikalisi ja organisatsioonilisi tegureid, mis kasvajaid põhjustavad. Näiteks loetakse liigkestvat istuvat tööd vähiriskiga seotuks, samuti staatilist koormust või liigpikka sundasendis püsimist. Ohuteguriks peetakse ka töökorralduse eripära, kus vahetustega töötamisel on suurimaks probleemiks inimese tsirkadiaanrütmi häirumine. Uuringud kinnitavad, et öistes vahetustes töötavatel meditsiiniõdedel esineb sagedamini rinnavähki.
Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri EU-OSHA allikad viitavad ka erinevate ohutegurite koostoimele töökeskkonnas. Näiteks ultraviolettkiirguse, mõnede kemikaalide ja ravimite koosmõju. Siin on ilmestavaks näiteks suvine teedeehitus, kus kasutatakse rasketehnikat ja kuuma bituumenit. Kui ka ilm juhtub palav olema ja töömehed on seetõttu särgi seljast võtnud, on loodud kõik tingimused melanoomi tekkeks. Nad töötavad päikesekiirguses, lisaks eritub kuumuses ohtlikke aineid neli korda rohkem.
Mida saab ise teha, et püüda vältida vähki haigestumist?
Ennetavaid abinõusid on mitmeid ja suunatud alati konkreetse ohuteguri spetsiifikale. Kemikaalide kasutamisel tuleb hoolitseda, et ohtlikud kemikaalid asendatakse ohutumatega, tööprotsessid oleksid hermeetilised. Kindlasti tuleb kasutada sobivaid isikukaitsevahendeid, vajalik on korralik väljaõpe ning ohutusnõuete range järgmine. Tähtsaim abinõu on aga töökorralduslik – normaalne töö- ja puhkeaja vaheldumine, piisav puhkus, ületundide vältimine. Jällegi saab probleemide kuhjumist vältida asjakohase koolitusega ning töötajale tuleb anda kindel teadmine, et ta ei ole üksi, kui tal on mõni tööga seotud mure või probleem.
Kuku raadio Töösaade: Nähtamatust ohust tööl ehk kutsevähist
Kuku raadios käis rääkimas Tööinspektsiooni vanemtööinspektor Angelica Maasikas Lisaks osalesid arutelus Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu juhatuse esimees Üllar Kallas ja Nordwoodi töökeskkonnaspetsialist Kristel Karpp.
Kuula siit: https://kuku.pleier.ee/podcast/toosaade/176920
Lühifilm: tööga seotud vähk
Video tootis agentuur La Ecwador ja rahastas Euroopa Sotsiaalfond.
Kutsehaigestumise uurimine
Töötervishoiuarst teatab töötaja kutsehaigestumisest kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt 5 päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjale, Tööinspektsioonile ja töötaja töötervishoiuarsti juurde suunanud arstile, esitades vormi kohase teatise kutsehaiguse diagnoosimise kohta (edaspidi kutsehaigestumise teatis).
Kui töötervishoiuarst tuvastab, et töötaja kutsehaigestumise võis põhjustada töötamine eelmiste tööandjate juures, kannab ta kutsehaigestumise teatisesse ka nende tööandjate nimed ja aadressid ning teavitab ka neid töötaja kutsehaigestumisest.
Kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi tööandja ning milles hääleõigusega peab osalema töökeskkonnavolinik, selle puudumisel töötajate usaldusisik. Kui tööandjal puuduvad vajalikud teadmised, peab ta uurimisse kaasama pädeva eksperdi.
Kutsehaigestumise asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks kutsehaigestumise uurija:
- kontrollib tööga seotud haigestumiste vältimiseks kasutusele võetud töökorraldus- ja meditsiiniabinõude nõuetekohast rakendamist, sealhulgas tutvub töötajale korraldatud tervisekontrolle kajastavate dokumentidega, töökeskkonna riskianalüüsi dokumentidega, tööandja kinnitatud ohutusjuhenditega, töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalast juhendamist ja väljaõpet tõendavate dokumentidega, töösuhet või töökorraldust tõendavate dokumentidega ning vajaduse korral teeb dokumentidest väljavõtteid ja koopiaid;
- võtab seletused isikutelt, kellel on andmeid kutsehaigestumises tähtsust omavate asjaolude kohta;
- selgitab välja töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise eest vastutavad isikud.
Tööandja peab kutsehaigestumise uurimise läbi viima hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast kutsehaigestumise teatise saamist. Tööandja koostab uurimistulemuste kohta raporti ning saadab selle kannatanule või tema huvide kaitsjale ja Tööinspektsioonile.
Raportis tuuakse välja ka abinõud, mida tööandja rakendab samalaadse kutsehaiguse ennetamiseks. Tööandja registreerib kutsehaigusjuhud ning teeb sellekohased andmed teatavaks töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnavolinikule, töötajate usaldusisikule ja töökeskkonnanõukogule.
Tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et kutsehaigestumise uurimise käigus saadud andmed töötaja terviseseisundi kohta on delikaatsed isikuandmed, mida töödeldakse isikuandmete kaitse seaduses sätestatud korras. Kutsehaigestumise uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat.
Tööst põhjustatud haigestumine
Töökeskkonnas võib inimene kokku puutuda erinevate ohuteguritega, milleks on füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed ohutegurid. Kui nende toime on pikaajaline, võivad töökeskkonna ohutegurid töötaja tervist ebasoodsalt mõjutada ja esile kutsuda tervisekahjustuse, milleks võib olla tööga seotud haigus.
Tööga seotud haigus on töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) kohaselt kutsehaigus ja tööst põhjustatud haigus.
Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks. Seega puudub sel juhul otsene seos töötaja haiguse ja töötajale mõjunud ohuteguri vahel, kuid ohutegur võib olla siiski mõjutanud töötaja tervist niimoodi, et tervisekahju on tekkinud. Nii on töökeskkonna ohutegur olnud vaid üheks teguriks haiguse tekkepõhjuste loetelus.
Õigel ajal tuvastatud tööst põhjustatud haigust on võimalik ravida, saavutada töötaja tervenemine, vältida haiguse süvenemist ja kutsehaiguse väljakujunemist.
Eestis diagnoosivad tööga seotud haigusi (nii kutsehaigusi kui tööst põhjustatud haigusi) töötervishoiuarstid ja töötajal tööga seotud haigust kahtlustav arst saadab töötaja töötervishoiuarsti juurde.
Tööst põhjustatud haiguse diagnoosimisest teavitab töötervishoiuarst Tööinspektsiooni, kuid ei teavita töötaja tööandjat.
Ka Tööinspektsioon ei teata tööandjale, et tema töötajal on diagnoositud tööst põhjustatud haigus. Tööinspektsioon ei vii läbi ka uurimist tööst põhjustatud haiguse korral, nagu tehakse seda kutsehaigestumise puhul. Kui Tööinspektsioon saab teate tööst põhjustatud haiguse diagnoosimisest, viiakse läbi tavaline üldkontroll tööandja juures, et tööandjat suunata elimineerima või vähendama nende ohutegurite mõju, mis on mänginud rolli tööst põhjustatud haiguse kujunemisel. Loomulikult ei teavita Tööinspektsioon ka kontrolli läbi viies, et tööandja ühel või teisel töötajal on tööst põhjustatud haigus, kuid ohutegurile õigel ajal pidurit tõmmates on suure tõenäosusega võimalik siiski vältida töötaja tervisekahjustuse süvenemist ja teiste töötajate tervisekahjustuse tekkimist.
Küll aga peaks töötaja teavitama temal diagnoositud tööst põhjustatud haigusest tööandjat, sest tervisehäire võib takistada tööülesannete täitmist ja ohuteguri mõju jätkumisel võib töötajal välja kujuneda kutsehaigus. Tööandja peab saama teha muudatusi töökeskkonnas või tööaja korralduses, et vältida edasist ohuteguri mõju ja haiguse süvenemist.
Nii nagu kutsehaiguse korral, tekib ka tööst põhjustatud haiguse puhul töötajal õigus nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist.
Töötajal on õigus nõuda tööandjalt kahjuhüvitist juhul, kui on tal diagnoositud kas kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus ja selle tõttu on talle tekkinud kahju. Tööst põhjustatud haigestumise korral kahjuhüvitise saamiseks peab töötaja ise teavitama oma tööandjat tööst põhjustatud haigestumisest, kuna muul moel tööandja sellest teada ei saa. Hüvitise nõudmise õigus tekib töötajal vastavalt võlaõigusseadusele ning hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline.
Kahju hüvitamine kutsehaiguse korral
Töötajal on õigus saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse (näiteks kutsehaigestumise tõttu) eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses (töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lõige 5 punkt 6). Tööandja peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
Tööandja peab hüvitama eelkõige tervisekahjustuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju ja sissetulekute vähenemisest tuleneva kahju ning töötaja surma korral ka tema mõistlikud matusekulud.
Lisaks töövigastuse tõttu saamatajäänud sissetuleku hüvitamisele tuleb kahju eest vastutaval tööandjal hüvitada kannatanule töövigastusest tingitud lisakulutused. Sellisteks lisakulutusteks võivad olla:
- proteesid ja abivahendid;
- retseptiravimid;
- kulutused taastusravile;
- sõidukulud raviasutusse;
- kannatanu hooldamiskulud.
Kahju hüvitamisel lähtutakse võlaõigusseaduses sätestatust. Võlaõigusseaduse § 130 lõige 1 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Võlaõigusseaduse § 127 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
Ehk, kui inimesel on diagnoositud kutsehaigus, mille väljakujunemises on tööandja (osaliselt) süüdi on inimesel õigus haigestumisega seotud kulude hüvitamist nõuda. Kulude hüvitamiseks esitage tööandjale nõue kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavad vormis. Arvestage, et tööandja võib küsida kulude tegemist tõendavaid dokumente samuti võib tööandja küsida selgitusi kuidas mingi konkreetne kulu on seotud kutsehaigestumise tõttu saadud tervisekahjustusega. Tööandjal on kohustus hüvitada ainult kutsehaigusega seotud kulutused. Kui tööandja ei nõustu kulude hüvitamisega teie poolt soovitud ulatuses on inimesel võimalik pöörduda hüvitise nõudmiseks kohtusse.
