Korduvad liigutused

Korduvaks liigutusteks loetakse sama tüüpi liigutuste kordamist ühetaolises asendis. Korduvad liigutused on ka ebamugavatest tööasenditest või töövahenditest tingitud lisaliigutused või liigesest suure liikumisulatusega liigutused. Korduvad liigutused on tavalised maalritööl, konveieritööl, sorteerimisel ja paljudes teistes olukordades.

Korduvate liigutuste puhul on oluline, et töötajad saaksid oma tööoperatsioone vahetada, koormates tänu sellele erinevaid lihasrühmi ning vältides ühtede ja samade lihasrühmade ülekoormust. Pidevad samasugused liigutused põhjustavad nii lihas- kui liigeskahjustusi, väsimust, koormavad meeleelundeid, tekitavad vaimset stressi ning võivad tekitada ka seede- ning vereringeelundite häired.

Samade liigutuste kordumine päevast päeva, ilma et kahjuliku toime vähendamiseks ja korvamiseks midagi ette võetakse, süvendab ülekoormuse teket. Esmalt kujuneb välja ebamugavustunne ülekoormatud jäsemetes või nende piirkonnas ning väheneb töövõime, järgnevad mõõdukad kaebused valu kohta. Valud võivad koormuse kadudes kiiresti taanduda, ent töö jätkudes töövõime muudkui kahaneb, sest valutavate lihaste-liigestega on ebamugav tööülesandeid täita. Edasi võivad kujuneda juba kindla haigusprotsessi tunnused – valud probleemsetes piirkondades, tursete teke, tundlikkuse häired ja lihaste nõrgenemine. Seejärel kujunevad välja kroonilise haiguse tunnused, mis viivad ka püsiva töövõime vähenemise ja lõpliku invaliidistumiseni, näiteks küünarliigese põletik, õlaliigese põletik, kaelalihaste pinge sündroom jne. Sundliigutuste tagajärjel tekkinud kahjustused võivad paikneda kaelas ja õlavöötmes, alaseljas, küünarliigestes, küünarvarres, randmetes ja labakätes, puusades ning põlvedes.

Ennetamine

Korduvate liigutuste ebasoodsaid tagajärgi saab vältida, kui töös kasutada suure amplituudilisi liigutusi ning muuta need vahelduvateks ja kaarjateks. Vältida tuleks kiiresti korduvaid ühetaolisi liigutusi, suurt täpsust nõudvaid liigutusi ja randme pööramisliigutusi. Korduvate liigutuste puhul on oluline ka rütm − soovitatav on, et töötaja ei peaks lakkamatult töötama tempoga, mis on üle tema võimete, ning oluline on seejuures teha ka regulaarseid puhkepause (näiteks 45 minuti tagant 5–10minutiline paus).