Raskuste teisaldamine

Raskuste teisaldamine

Euroopa Liidus teisaldab raskusi käsitsi igapäevaselt suure osa oma tööajast umbes kolmandik töötajaist. Raskuste käsitsi teisaldamise all mõeldakse raskuste tõstmist, langetamist, käes hoidmist, kandmist või tõmbamist-lükkamist, kas üksi või mitme töötaja poolt üheaegselt.

Tööandja roll on hinnata teisaldava raskusega kaasnevat võimalikku terviseriski ja seda ennetada. Terviseriski hindamiseks on sotsiaalministri 27.02.2001 määruse nr 26 „Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ lisas toodud metoodika terviseriskide hindamiseks. Hindamisel võetakse arvesse nii teisaldatava raskuse massi, teisaldamise aega, kui kehaasendit), hindamise tulemuste kohta on lisas ka selgitused.

Terviseriskide hindamise tulemusena selgub, kas on vajalik võtta kasutusele meetmed töö kergemaks muutmiseks. Näiteks kui terviseriski hindamise tulemusel selgub, et koormus on suur, füüsilise ülekoormuse tekkimine ka füüsiliselt tugeval töötajal, tuleb kasutusele võtta meetmed terviseriskide vähendamiseks või vältimiseks.

Töötajatel on võimalik teisaldustööst keelduda juhul, kui vaatamata tööandja antud juhiste täpsele täitmisele osutub teisaldustöö töötajale siiski füüsiliselt liiga koormavaks. Töötaja peab tööst keeldumise otsusest teavitama oma tööandjat.

Raskuste käsitsi teisaldamine võib põhjustada:

• tervisekahjustusi, mille põhjuseks on pidevast tõstmisest tulenev luu-lihaskonna seisundi järkjärguline ja süvenev halvenemine, näiteks alaseljavalu;
• raskeid vigastusi, näiteks õnnetuses saadud muljumised või lõikehaavad, luumurrud.

Seljavalu on Euroopa Liidus peamine tööga seotud tervisekaebus (23,8%) ja uutes liikmesriikides kaebab selle üle märkimisväärselt rohkem töötajaid (38,9%).

Raskuste käsitsi teisaldamise muudavad ohtlikuks ja suurendavad vigastuse võimalust mitmed ohutegurid.

Raskus võib põhjustada terviseriski, kui see:

• on liiga suure massiga või mõõtmetelt kogukas (ohutut kaalupiirangut ei ole, enamiku inimeste jaoks on raske tõsta 20–25 kilogrammist raskust) või ei ole võimalik järgida tõstmise ja kandmise põhireegleid, see tähendab hoida raskust võimalikult keha lähedal, mistõttu väsivad lihased palju kiiremini;
• on kinni haaramiseks ebamugava kujuga: väljasirutatud kätega haaramiseks, kummardamiseks või keha pööramiseks on vaja suuremat lihasjõudu;
• on ebastabiilne või selle sisu võib liikuda, see põhjustab lihaste ebaühtlase koormuse ja väsimuse, sest eseme raskuskese on töötaja keha keskmest eemal;
• oma kuju või konsistentsi tõttu võib töötajat vigastada, eriti kokkupõrkel teise esemega.

Teisaldustöö võib põhjustada terviseriski, kui:

• nõutav füüsiline pingutus on liiga suur, näiteks tehakse seda liiga tihti või liiga kaua;
• seda saab teha ainult ülakeha pöörates;
• sellega võib kaasneda raskuse äkiline liikuma hakkamine;
• seda tehakse ebakindla või ebamugava kehaasendiga (hõlmab ebamugavaid poose või liigutusi, näiteks kummardamine ja/või keha pööramine, käte tõstmine, randmete painutamine, ülepingutus).

Töötingimused võivad põhjustada terviseriski, kui:

• teisaldustööks ei ole piisavalt ruumi, eriti vertikaalsuunas;
• põrand on ebatasane või libe, põhjustades kukkumisohtu;
• teisaldustööd tuleb teha erinevatel põranda- või töötasapindadel;
• jalgealune on ebapüsiv;
• õhutemperatuur või -niiskus ei ole teisaldustööks sobiv või puudub vajalik ventilatsioon. Kuumus teeb töötajad loiuks ja higistamise tõttu on raske töövahendeid käes hoida, seetõttu tuleb rohkem jõudu kasutada. Madal temperatuur võib muuta käed tuimaks, mis teeb haaramise raskeks.

Teisaldustöö korraldus võib põhjustada terviseriski, kui:

• teisaldustöö on liiga sagedane või pikaajaline, põhjustades suurt koormust eelkõige selgroole;
• teisaldustööd tehakse istudes;
• puhke- või taastusaeg on liiga lühike;
• raskuse tõstmine-langetamine toimub ebamugavas kõrguses, näiteks õlavöötmest kõrgemale või allpool põlvede kõrgust, või ebamugavas kauguses, näiteks kehast eemal;
• raskust ei saa kandmisel toetada vastu keha või kui kandmise vahemaa on liiga pikk;
• tööprotsessist johtuvatel tehnilistel põhjustel ei saa töötaja oma töötempot muuta;
• töötaja kannab ebasobivat riietust, jalanõusid või kui tema muu varustus ei sobi teisaldustööks.

Töötaja isikust tulenevad omadused võivad põhjustada terviseriski, kui:

• tal puudub ohutuks teisaldustööks vajalik väljaõpe;
• tema kehalised omadused ja võimed, näiteks pikkus, kaal ja tugevus, on ebasobivad konkreetseks tööks;
• tal on varasemad seljavaevused.

Ennetamine

Tööandja peab võtma tarvitusele töökorralduslikud ja tehnilised abinõud, et vältida või vähendada teisaldustööst tulenevat terviseriski. Suure füüsilise töökoormuse puhul peab tööandja võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad. Tööandja peab tagama, et töötajaid, kelle tööülesannete hulka kuulub raskuste teisaldamine, juhendatakse enne tööle lubamist töökohal abivahendite õigest kasutamisest ja teisaldamisega seotud ohtude vältimisest ning et neid õpetataks kasutama õigeid töövõtteid.

Kui teisaldustöö moodustab põhiosa töötaja tööajast, võib töötajat sellel tööl rakendada alates 18. eluaastast. Rasedatele, naistele kolm kuud pärast sünnitust ja alla 16-aastastele on teisaldustöö keelatud.

Õnnetusi ning luu- ja lihaskonnavaevusi on võimalik ära hoida, kui kõrvaldada raskuste käsitsi teisaldamisega seotud riskid või neid vähendada. Esmalt kaaluge, kas raskuste käsitsi teisaldamist on võimalik vältida, kasutades jõuülekandega või mehaanilisi teisaldamisseadmeid, näiteks konveiereid või laadureid. Kui raskuste käsitsi teisaldamist ei ole võimalik vältida, kaaluge abiseadiste, näiteks tõstukite, käsikärude ja vaakumtõsteseadmete kasutamist. Kui raskuste käsitsi teisaldamisega seotud riske ei ole võimalik kõrvaldada ega vähendada, tuleb mõelda töö rotatsiooni ja piisavalt pikkade puhkepauside võimaldamisele. Töötajale tuleb anda teave raskuste käsitsi teisaldamisega seotud riskide ja kahjulike tervisemõjude kohta ning korraldada seadmete kasutamise ja õigeid käitlemisviise käsitlev väljaõpe.

Tööandja peab töötaja terviseriski vähendamiseks rakendama järgmisi abinõusid:

• varustama töötaja sobivate tehniliste abivahenditega;
• võimalusel vähendama teisaldatava raskuse massi;
• tagama teisaldustööks sobiva sisekliima ning piisava ventilatsiooni ja valgustatuse;
• tagama ohutuks teisaldustööks piisava vaba ruumi nii töötamiskohal kui ka liikumisteedel;
• lühendama raskuse kandmisteed;
• lühendama teisaldustöö kestust, sealhulgas nägema ette sobivad puhkepausid;
• korraldama töö selliselt, et töötaja saaks teisaldustööd vaheldada füüsiliselt mittekoormavate tööülesannetega;
• andma töötajale isikukaitsevahendid, kui teisaldustööga kaasneb vigastusoht.

Õiged teisaldamisvõtted

Enne raskuse tõstmist tuleb ülesanne kavandada ja selleks valmistuda.

Veenduge, kas:

• raskuse teisaldamise sihtkoht on teada;
• sihtkohas ei ole takistusi;
• hoiate raskust kindlalt;
• käed, raskus ega käepidemed ei ole libedad;
• kellegi teisega koos raskust tõstes on teil mõlemal tööülesanne selge.

Raskuse tõstmisel peaksite kasutama järgmist võtet:

• asetage jalad kahele poole raskust, nii et keha jääb raskuse kohale (kui see ei ole võimalik, püüdke olla kehaga võimalikult raskuse lähedal),
• kasutage tõstmisel jalalihaseid,
• ajage selg sirgu,
• tõmmake raskus kehale võimalikult lähedale,
• tõstke raskus üles ja kandke seda sirgete allapoole suunatud kätega.

Oluline on, et:

• eset lükataks ja tõmmataks keharaskusega, lükkamisel kallutage keha ettepoole, tõmbamisel tahapoole;
• põrandal oleks piisavalt pinda, et keha ette- või tahapoole kallutada;
• väldiksite keha pööramist ja kummardamist;
• teisaldamisseadistel oleksid sangad/käepidemed, et saaksite rakendada käte jõudu; käepideme kõrgus peaks olema õlgade ja talje vahel, nii et lükata ja tõmmata saaks hea neutraalse kehahoiakuga;
• teisaldamisseadised oleksid hästi hooldatud, nii et rattad oleksid sobiva suurusega ja liiguksid sujuvalt;
• põrandad oleksid kõvad, siledad ja puhtad.