Isikukaitsevahendite kasutamine

Levinud on mõtteviis, et isikukaitsevahendite kasutamine takistab ja aeglustab töötamist. Mõnikord võib tööprotsess nii lühike olla, et isikukaitsevahendi järele mineku ajaga jõuaks töö juba korduvalt ära teha. Tundub, et see väike kokkupuuteaeg müra või vibratsiooniga ei tee midagi halba, sest see on ju nii lühike.

Sageli kardetakse erineda teistest töötajatest, sest kui teised ei kanna isikukaitsevahendeid, siis mille poolest mina nõrgem olen. Tihti jääb puudu nõudlikkusest ja julgusest küsida töö tegemiseks vajalikke vahendeid. Küll aga oleme julged veendumuses, et midagi halba ei saa juhtuda. „Kiiremini, kõrgemale, kaugemale!” – isikukaitsevahend pigem takistab meid sel teel ja on tüütuks kohustuseks.

Tööinspektsiooni statistika kohaselt toimub ligi 10% rasketest ja surmaga lõppenud tööõnnetustest isikukaitsevahendite puudumise või mittekasutamise tõttu. Töötajale teadmata võib pikema aja vältel põhjustada haigestumise näiteks ohtliku kemikaali sissehingamine  või mürakeskkonnas viibimine. Töötajal on õigus isikukaitsevahendeid tööandjalt nõuda kui ohutegur võib mõjutada töötaja tervist.

Alad, kus tuleb kanda isikukaitsevahendit, tuleb töökohal märgistada ohutusmärkidega. Märgistuselt peab saama välja lugeda, kus on oht, millise ohuga on tegu ja millist isikukaitsevahendit kasutama peab. Töötaja on kohustatud kasutama isikukaitsevahendit vastavalt kasutusjuhendile, tööandja antud juhistele ning hoidma seda töökorras. Kui töötajale väljastatud isikukaitsevahend ei vasta täielikult kaitsevajadusele, põhjustab kandjale liigset koormust või ei sobi kasutada tööoludes, tuleb sellest koheselt tööandjale või oma otsesele juhile teada anda. Isikukaitsevahendeid valides ja nende kasutamise korda määrates arvestab tööandja töötajate ja töökeskkonnavolinike ettepanekutega.

Isikukaitsevahendite kasutamise kord

Tööandja määrab isikukaitsevahendi kasutamise korra ja kestuse arvestades ohu suurust, ohuga kokkupuute sagedust, töötamiskoha eripära ja isikukaitsevahendi omadusi. Tööd korraldades peab arvestama isikukaitsevahendi põhjustatavat füüsilist või vaimset lisakoormust. Vajadusel peab ette nägema puhkepausid, kasutamise piirangud või muud abinõud töötaja töövõime säilitamiseks.

Tööandja annab isikukaitsevahendid ning korraldab nende hoolduse ja puhastuse oma kulul. Isikukaitsevahend on üldjuhul mõeldud isiklikuks kasutamiseks. Kui asjaolud nõuavad, et sama isikukaitsevahendit kasutab mitu töötajat, peab tööandja rakendama abinõusid, et see ei tekitaks kasutajatele tervise- või hügieeniprobleeme.

Tööandja peab tagama, et isikukaitsevahendit kasutataks valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt alates ohtliku töö algusest kuni töö lõpetamiseni, ning kontrollima selle kasutamist. Samuti peab olema tagatud isikukaitsevahendite arvestus, sobivad hoiutingimused ning regulaarne kontroll ja hooldus. Viimase puhul peab juhinduma kasutusjuhendis esitatud nõuetest.

Kasutustähtaja ületanud või muul viisil kõlbmatuks muutunud isikukaitsevahendid või nende vahetatavad saastunud osad käideldakse jäätmeseaduse kohaselt.

Isikukaitsevahendi kasutamise kontrollimine

Töötaja on kohustatud kasutama talle väljastatud isikukaitsevahendeid vastavalt kasutusjuhendile ja tööandja antud juhistele ning hoidma neid töökorras. Hoolimata sellest, et töötajal on seadusest tulenev kohustus talle väljastatud isikukaitsevahendit nõuetekohaselt kasutada, on samal ajal tööandjal kohustus tagada, et isikukaitsevahendit kasutataks valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt, alates ohtliku töö algusest kuni töö lõpetamiseni ning kontrollima selle kasutamist. See tähendab, et tööandja peab kontrollima, et töötajad neile väljastatud isikukaitsevahendeid kasutaksid õigesti kogu ohtliku töö vältel. Samuti peab tööandja veenduda, et isikukaitsevahendeid kasutatakse õigesti. Näiteks kui panna kiiver pähe tagurpidi ei pruugi kiiver kaitsta otsaette saadava löögi eest.

Kui tööandja või töötaja vahetu juht näeb, et töötajad ei kasuta isikukaitsevahendeid või ei kasuta isikukaitsevahendeid õigesti tuleb sellisele käitumisele koheselt reageerida sest vastasel juhul jääb töötajale mulje, et ettevõttes on lubatud töötada ilma isikukaitsevahenditeta. Juhul, kui töötaja hoolimata märkustest ikkagi ei hakka isikukaitsevahendit kasutama on tööandjal võimalik teha töötajale hoiatus, milles tuua ära, et ettevõttes ei ole aktsepteeriv töötada ilma ettenähtud isikukaitsevahenditeta. Kui töötaja ei hakka hoolimata hoiatusest isikukaitsevahendeid kasutama lõpetatakse tööleping töötajapoolse rikkumise tõttu.

Hoiukoht

Isikukaitsevahendeid peab hoidma kohas, kus nad on kaitstud kahjustuste ja määrdumise eest ajal, kui neid ei kasutata. Nii kestavad nad kauem ja tagavad vajaliku kaitsetaseme. Hoiukohaks võib olla nii eraldi sisustatud ruum kui ka selleks ette nähtud suletav hoiukapp töökoha lähedal. Isikukaitsevahendi hoiukohaks võib olla ka töötajate riietusruum. Oluline on seejuures tagada võimalus isikukaitsevahendeid hooldada ja puhastada. Kõrvaklappide jätmine tolmusesse keskkonda põhjustab nende kiirema kulumise ja klapimaterjali elastsuse vähenemise, mis on tähtis kuulmiskanalite katmisel. Sobiv hoiukoht väldib isikukaitsevahendite enneaegset kulumist.

Tööandja on kohustatud enne kasutusaja lõppu omal kulul parandama või asendama kõlbmatuks muutunud isikukaitsevahendi. Informatsiooni isikukaitsevahendi kasutustähtaja kohta saab valmistaja kasutusjuhendist. Tähtaegade lihtsamaks jälgimiseks tuleb need märkida isikukaitsevahendite arvestusse. Kui isikukaitsevahend koosneb mitmest osast, peab kasutustähtaegu jälgima kõikide osade puhul eraldi. Näiteks gaasimaskil on maski kasutamise tähtaeg üks ja filtrite kasutamise tähtaeg hoopis teine.

Arvestuse pidamine

Tööandja on kohustatud pidama töötajatele väljastatud isikukaitsevahendite üle arvestust. See annab tööandjale ülevaate töötajatele soetatud isikukaitsevahenditest, nende kasutusajast ja sellest, kellele need on väljastatud. Arvestuse pidamisel on soovitatav üles märkida järgnevad andmed:

• mis liiki ja tüüpi isikukaitsevahend on väljastatud;
• millal isikukaitsevahend väljastati;
• kellele isikukaitsevahend väljastati;
• töötaja allkiri isikukaitsevahendi vastuvõtmise kohta;
• isikukaitsevahendi kasutamise tähtaeg.

Ühekordseks kasutamiseks mõeldud isikukaitsevahendite väljastamisel suure pakendina (nt 50 tolmumaskist koosnev pakk) on aktsepteeritav isikukaitsevahendite arvestuses üksnes esmase tolmumaski väljastamise fikseerimine. Iga järgneva tolmumaski väljavõtmist suuremast pakist eraldi fikseerida ei ole vaja.

Kas töötaja saab keelduda isikukaitsevahendit kasutamast?

Tööinspektsioonilt on korduvalt küsitud, kas tööandja võib võtta töötajalt allkirja selle kohta, et töötaja keeldub isikukaitsevahendit kasutamast, ehk kas töötajale saab panna isiklikku vastutust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Kindlasti on ka töötajal isiklik vastutus, aga see ei vabasta vastutusest tööandjat – ei saa kokku leppida, et nii tööandja kui ka töötaja rikuvad koos seadust, aga vastutab ainult töötaja. Tööandja ja töötaja ei saa omavahel sõlmida kokkulepet seaduse rikkumiseks. Kui töötaja keeldub temale väljastatud isikukaitsevahendist, tuleks leida talle sobiv isikukaitsevahend. Isikukaitsevahend peab sobima kasutajale, vastama ergonoomianõuetele ning olema kooskõlas töötaja terviseseisundiga. Sellises olukorras võib isikukaitsevahendi valikusse kaasata ka töötervishoiuarsti, kes konkreetse töötaja terviseseisundist lähtudes saab anda soovituse sobivaima isikukaitsevahendi kasutamiseks. Näiteks kui koristaja on mingi kindla materjali suhtes allergiline, saab arst öelda, millist materjali tema nahk kannatab ja kas kasutada võib aluskinnast.

Viimase variandina võib tööandja kaaluda töösuhte lõpetamist pärast hoiatust. Nimelt võib tööandja töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 3 alusel töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlema poole huve järgides töösuhte jätkamist eeldada, eelkõige siis, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi.