Esmaabivahendid

Esmaabivahendid

Esmaabivahendid peavad olema töökohal kõikidele töötajatele alati kättesaadavad, sealhulgas ka tööandjale kuuluvas mootorsõidukis (nt auto, buss, traktor), liikur- ja eritöömasinates. Lukustamata kapp või kaasaskantav esmaabikohver peavad asuma ruumis, kuhu töötajad lihtsalt ligi pääsevad, esmaabivahendid peavad olema märgistatud ohutusmärgiga (valge rist rohelisel taustal), nende paiknemiskoha ette ei tohi asetada juurdepääsu takistavaid esemeid ning alati peab kapis või kohvris olema piisav varu esmaabivahendeid. Vajalike esmaabivahendite hulk sõltub töötajate arvust.

Erinevad tööalased tegevused hõlmavad erinevaid ohte ja seega on töökeskkondades vaja erinevaid esmaabivahendeid. Mõned töökohad (nt kontorid, raamatukogud) on suhteliselt madala ohutasemega, samas kui teistel töökohtadel (nt tehased, ehitusplatsid) on tihti suurem oht või konkreetne oht. Seepärast sõltub vajaminevate esmaabivahendite nimekiri, kogus ja asukoht paljudest teguritest, sealhulgas ettevõtja suurusest, töötajate arvust, tekkivatest ohtudest, meditsiiniteenuste kättesaadavusest, töötajate hajutusest töökohal, isoleeritud töökohtades asuvatest töötajatest jne. Tööandja ülesanne on tagada vastavalt oma ettevõtte vajadustele sobivad esmaabivahendid sobivas koguses.

Töökohal, kus riskianalüüsi alusel esineb söövitavate ja muude ohtlike kemikaalide nahale sattumise oht või naha põletusoht, peab olema juurdepääs voolavale kraaniveele. Selle asukoht peaks olema võimalikult lähedal ohtliku protsessi toimumiskohale.

Kui töökohal esineb võõrkeha või kemikaali silma sattumise oht, tagatakse võimalus silmaduši kasutamiseks. Silmaduši asukoht tuleb märgistada asjakohase ohutusmärgiga Silmadušš peab olema vahetult kohas, kus ohtlikke kemikaale kasutatakse, sest kui kemikaal on töötajale silma sattunud ei ole töötajal võimalik minna teisest ruumist või tsehhi otsast silmadušši otsima. 

Kui töökohal esineb ohtliku aine riietele sattumise oht või riiete süttimise oht, peab kergesti ligipääsetavas kohas olema seade kannatanu kiireks veega loputamiseks või riiete kustutamiseks. Sellise seadme asukoht peab olema märgistatud asjakohase ohutusmärgiga.

Esmaabikapis ei tohiks olla ühtegi ravimit, sest töötaja ei pruugi olla teadlik tema jaoks võõra ravimi sobimatusest või allergia tekkimise võimalusest. Seega ravimid, mida inimene võtab, peaks olema temaga kaasas, mitte ettevõtte esmaabikomplektis.

Esmaabivahendite asukoha märgistuseks kasutatavad esmaabimärgid on esitatud sotsiaalministri määruses „Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas“. 

Esmaabiandjal on kohustus kontrollida regulaarselt esmaabivahendite olemasolu ja vastavust ettevõtte vajadustele. 

Esmavahendite näidisloetelu on tööandjale abiks esmaabivahendite valikul. Tegemist on näitliku nimekirjaga ning see sisaldab vahendeid erinevate kehavigastuste korral esmaabi andmiseks. Sõltuvalt ettevõtte tegevuslaadist ja ohutasemest võib tööandja mõne esmaabivahendi jätta välja või vastupidi, hankida suuremad kogused. Esmaabivahendite kogus peaks olema selline, et katta ka suurema töötajate hulgaga ettevõtte või selle eraldi paikneva struktuuriüksuse potentsiaalne vajadus.

Samuti on tööandjal võimalus kasutada esmaabivahendeid, mida ei ole näitlikus loetelus toodud, kuid mis võivad olla tulenevalt töökoha spetsiifikast vajalikud ja sobivad esmaabi andmiseks, näiteks elustamisaparaat AED.

Esmaabivahendite näidisloetelu 

Esmaabivahendite näidisloetelu tööülesannete täitmiseks kasutatavates autodes, traktorites, liikur- ja eritöömasinates