Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Liigu edasi põhisisu juurde

Sisekontroll

Viimati uuendatud: 08.05.2021
  • Sisekontrolli käigus kavandatakse, kontrollitakse ja jälgitakse töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes.
  • Sisekontrollisüsteemi aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused.
  • Tööandja peab korraldama järelevalve ja kontrolli tegevuskava täitmise ning sisekontrolli korralduse efektiivsuse üle.

Sisekontroll

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus kohustab tööandjat viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus kavandab, korraldab ja jälgib ta töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt seaduse nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused.

Oma olemuselt moodustavad sisekontrolli kõik ettevõtte igapäevased tegevused ja töödokumendid, mis on osaks tööohutuse ja töötervishoiu korraldamisest vastavalt kehtestatud nõuetele (olulised on nii õigusaktide nõuded kui ettevõtte enda kehtestatud reeglid): ametijuhendid, töötajate juhendamine ja väljaõpe ning koolitused, riskianalüüsi täiendamine, töökeskkonna tegevuskavast kinnipidamine, ohuolukordade raporteerimine, seadmete nõuetekohane hooldus jne.

Olemaks kindel, et kõik tegevused toimivad nii nagu peab, vaadatakse igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korraldus ja analüüsitakse selle tulemusi ning vajaduse korral kohandatakse abinõud muutunud olukorrale. Vaadatakse üle kõik ettevõttele rakenduvad seadusenõuded, ettevõttesisesed regulatsioonid,  kontrollitakse tegevuse vastavust nõuetele ning jälgitakse arenguid olulistes töökeskkonnaalastes näitajates (näiteks tööõnnetuste arv või haiguspäevade hulk töötaja kohta). Rangeid nõudeid sisekontrolli läbiviimise meetodile ei ole, sobiva lähenemise valib tööandja koostöös töötajate või nende esindajatega.

Eraldi peaks tähelepanu pöörama ka ümbritsevale elanikkonnale ja kõrvalistele isikutele – ega ettevõtte tegevus ei sea neid ohtu või ei aseta ebasoodsasse olukorda.

Sisekontrolli süsteemi ülesehitamne

Sisekontrolli süsteemi ülesehitamise algatus peab tulema tööandjalt. Lihtsaim oleks tööandjal kujutada end ettevõtet kontrollima tulnud tööinspektori rolli, püüdes leida vastus küsimusele, kas kõik erinevad ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse juhtimise etapid on vajalikul määral reguleeritud.

Tööandjal tuleb sätestada ettevõttes töötervishoiu ja tööohutuse üldpõhimõtted. Näiteks püstitada endale eesmärk: kogu aasta jooksul ei tohi juhtuda ühtegi tööõnnetust!

Kordame üle:

  • Esmane vastustus on tööandjal! Tööandja peab olema tuttav töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ja selle alamaktidega, mis reguleerivad konkreetse ettevõtte tegevust – nii saab kõige õigemalt organiseeritud töökeskkonna juhtimise süsteem. Tööandja määrab ka erinevate tegevuste eest vastutajad, siis on lihtsam tagada, et asjaomased töötajad teavad täpselt, mida neilt oodatakse, ning kogu süsteemi juhtimine ei ole laialivalguv.
  • Töötajad võtavad ka ise osa töökeskkonna juhtimisest, näiteks teavitavad töökeskkonnas avastatud riskidest, haigestumistest, tööõnnetustest, õnnetusjuhtumitest ning teevad ettepanekuid erinevate meetmete rakendamiseks või annavad tagasisidet nende kohta, mida on juba rakendatud.
  • Töökeskkonnavolinikud ja -nõukogu liikmed on osalised siis, kui planeeritakse töökeskkonna muutusi, erinevaid meetmeid või hinnatakse olemasolevaid töötingimusi, vastuvõetud abinõusid ning antakse hinnangut töökeskkonnale.

Sisekontrollisüsteemi aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused. Riskianalüüs on soovitav läbi viia töökohapõhiselt, otsides vastust küsimusele, missugused ohutegurid konkreetset töötajat selles töökohas võiksid ohustada. Riskianalüüsi läbi viies tuleb arvestada kindlasti, milline on töötaja ohuteguriga kokkupuute aeg, sest alles niiviisi saab objektiivselt hinnata riski tegelikku suurust.

Riskianalüüsi läbiviimisele järgneb konkreetse tegevuskava koostamine, et vältida või vähendada töökeskkonnas avastatud terviseriskide mõju.

Kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tegevuskava peab olema asjakohane ja selge ning ka töötajatele arusaadav.

Sisekontrolli läbiviimine

Sisekontrolli alustades peaks lähtuma töötervishoiu ja tööohutuse seaduse järgsetest tööandja kohustustest. Tööandja peab olema võimeline vastama küsimusele, kas seaduses sätestatud nõue on ettevõttes täidetud, ettenähtud tegevus korraldatud ning kuidas see praktikas toimib? Olenevalt ettevõtte või asutuse eripärast ei tarvitse kõikide seaduse nõuete täitmine olla vajalik, näiteks mõnes firmas ei ole tarvis kasutada isikukaitsevahendeid või ei käidelda seal ohtlikke kemikaale.

Sisekontrolli läbiviimiseks on vaja kindlaks määrata, kes ja millal mingeid sisekontrolliga seotud tegevusi peab tegema ning see on soovitatav vormistada kirjalikult. Nii on kõigi asjaosaliste jaoks kindlaks määratud, millised on tema kohustused ettevõtte töökeskkonna juhtimisel.

Samuti on soovitatav dokumenteerida sisekontrolli tulemused. Sel moel on lihtsam määrata neist tulenevate tegevuste eest vastutajaid ning jälgida tegevuste lõpuleviimist.

Soovitusena pakume omalt poolt välja sisekontrolli läbiviimise soovitusliku küsimustiku, mille leiate siit:

.

Sisekontrolli alustades peaks üle vaatama, millised on konkreetsed õigusaktid, mille järgimine on tööandjale kohustuslik (siin oleks mõistlik lähtuda alustuseks tööandja kohustustest, mis on sõnastatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1). Asjakohane oleks luua nimekiri neist tööohutust ja -tervishoidu reguleerivatest õigusaktidest, mis käsitlevad ettevõtte kutsealase tegevusega seotud nõudeid.

Kuivõrd ühtset vormi taolistele dokumentidele ei ole kehtestatud või välja pakutud, siis on see sisekontrollisüsteemi looja enda otsustada. Vormist olulisem on dokumendi sisu.

Järgmisena on vajalik selgitada, kas ja milliste ettevõttesiseste regulatsioonide või dokumentidega (nt töötajate tööalase juhendamise kord, esmaabi andmise kord jms) on tagatud, et vastavad õigusaktide nõuded oleksid ka tegelikkuses täidetud. Kui konkreetse nõude täitmiseks ei ole ettevõttes regulatsiooni kehtestatud või koostatud, tuleb seda teha.

Eespool mainitud asjaosalistest lähtudes võiks teisena määrata erinevate tegevuste eest vastutaja(d), nagu näiteks riskianalüüsi korraldamine ja selle uuendamine (vajadusel), tegevuskava jälgimine, igapäevase ohutuse jälgimine, töötajate juhendamine, isikukaitsevahendite valik ja väljastamine, esmaabikorralduse küsimused, tervisekontrolli vajaduse jälgimine ja korraldus.

Viimasena tuleks sätestada reeglistik, kuidas toimub iga-aastane sisekontrolli korralduse läbi vaatamine, mille eesmärgiks on üle vaadata süsteemi toimimine, ja kes vastutab selle läbiviimise eest.

 

Viimaseks tegevuseks on järelevalve ja kontrolli korraldamine tegevuskava täitmise ning sisekontrolli korralduse efektiivsuse üle.

Taoline järelevalve ei tähenda, et väljastpoolt tuleb kontrollorgan, kes vaatab, kuidas ettevõte oma töid korraldab, vaid tähtis on ettevõttesisene hinnang – kas püstitatud eesmärgid saavutati või mitte, kas õnnestus luua süsteem, mis tõepoolest aitab vältida tööõnnetusi ja tööga seotud haigusi, ning kas töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide nõuded on täidetud.