Millest alustada?

Igas ettevõttes peab olema töökeskkonnaspetsialist (töötervishoiu ja tööohutuse seadus (edaspidi TTOS) § 16) - töökeskkonnaalaste teadmiste ja oskustega töötaja, keda tööandja on volitanud ettevõttes täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid kohustusi. Tööandjal on töökeskkonnaspetsialisti määramiseks kolm võimalust:

• määrata töökeskkonnaspetsialist oma töötajate hulgas
• kasutada välise teenusepakkuja teenuseid
• täita ise (juhatuse liikmena) töökeskkonnaspetsialisti kohustusi.

Töökeskkonnaalaseid tegevusi on mõistlik alustada töökeskkonnaspetsialisti määramisest, kes teeb edasiste tegevuste plaani ning tegeleb plaani ellu viimisega.

Määratud töökeskkonnaspetsialistist tuleb Tööinspektsiooni teavitada 10 päeva jooksul määramisest arvates, esitades tema ees- ja perekonnanime, ametikoha ning kontaktandmed.

Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kuni neli aastat (töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 17 lõige 1). Ettevõttes, kus töötab 10 või rohkem töötajat, valivad töötajad enda hulgast ühe töökeskkonnavoliniku. Kui ettevõttes on töötajaid vähem kui 10, on tööandja kohustatud konsulteerima töötajatega tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes (töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 17 lõige 2).

Tööandja teeb valitud töökeskkonnavolinike nimed ja ametid Tööinspektsioonile teatavaks töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kümne päeva jooksul valimistest arvates.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 18(1) lõige 1 sätestab, et tööandja korraldab töökeskkonnavolinikule tema kohustuste täitmiseks vajaliku koolituse kahe kuu jooksul tema valimisest arvates. Koolitus tuleb korraldada peale valituks osutumist ka juhul, kui valitakse tagasi sama töökeskkonnavolinik.

Nimetatud paragrahvi lõige 2 sätestab, et tööandja korraldab töökeskkonnavolinikule täienduskoolituse, kui:

• töökeskkonnas on uued ohutegurid või terviseriskid
• töötervishoidu ja tööohutust reguleerivates õigusaktides on toimunud olulisi muudatusi
• töökeskkonnavolinik, töökeskkonnanõukogu liige, tööandja või Tööinspektsioon peab seda vajalikuks.

Koolituse ja täienduskoolitus korraldatakse täienduskoolitusasutuses vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse nõuetele. Kui täienduskoolituse vajadus tuleneb uutest töökeskkonna ohuteguritest või terviseriskidest, võib täienduskoolituse läbi viia tööandja, kui tal on selleks vajalikud teadmised ja oskused.

Loe Töökeskkonna esindajatest pikemalt.

Esmaabi ja väljaõpe

Läbi tuleb mõelda esmaabi korraldus (TTOS § 13(2)) – määrata esmaabiandjad, korraldada neile vajadusel koolitus või täiendkoolitus, soetada esmaabivahendid ja panna need kergesti juurdepääsetavasse kohta. Samuti on oluline töötajaid esmaabi korraldusest informeerida.

Loe Esmaabi korralduse kohta pikemalt.

Juhendamine ja väljaõpe

Tööandjal on kohustus korraldada töötajatele juhendamine ja väljaõpe, samuti on tööandja kohustatud koostama ohutusjuhendid tehtavate tööde ja kasutatavate töövahendite kohta (TTOS § 13(3)).

Tööandja peab töötajat juhendama enne tööle asumist. Juhendamise käigus tehakse töötajale eelkõige teatavaks:

• ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnaspetsialisti kontaktandmed;
• töökeskkonna riskide hindamise tulemused, sealhulgas töötaja töökeskkonna ohutegurid, terviseriskid ja tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavad abinõud;
• tehtava töö ja kasutatava töövahendi ohutusnõuded;
• ergonoomiliselt õiged tööasendid ja -võtted;
• ühis- ja isikukaitsevahendite kasutamine;
• tegutsemine tervisekahjustuse korral, sealhulgas esmaabi andmise juhised, esmaabivahendite kasutamine ja nende asukoht, hädaabinumber 112 ning esmaabiandja kontaktandmed;
• elektri- ja tuleohutusnõuded;
• õnnetusohu ja õnnetusjuhtumi korral käitumise juhised, töökohal kasutatavad ohumärguanded, evakuatsioonipääsude ja -teede ning tulekustutusvahendite asukohad;
• keskkonna saastamisest hoidumise juhised.

Tööandja registreerib juhendamise ja väljaõppe toimumise kuupäeva ja sisu kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Töötaja kinnitab juhendamist ja väljaõpet kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Loe pikemalt:

• Juhendamine ja väljaõpe töökohal
• Ohutusjuhend

Töökeskkonna riskianalüüs

Igas ettevõttes tuleb korraldada töökeskkonna riskianalüüs (TTOS § 13 lõige 1 punkt 3, § 13(4)). Riskianalüüsi käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske rasedatele ja rinnaga toitvatele töötajatele ning alaealistele ja puudega töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Tööandja koostab riskianalüüsi töökeskkonna andmekogus või edastab selle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Tööinspektsioonile.

Riskianalüüsi alusel tuleb koostada kirjalik tegevuskava, milles nähakse ette ettevõtte kõikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel korraldatavad tegevused töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks, nende ajakava, teostajad. Tegevuskavas toodud tegevuste elluviimiseks  tuleb eraldada vajalikud vahendid (TTOS § 13(4) lõige 2).

Tööinspektsiooni iseteeninduses on riskianalüüsi töövahend. Uus töövahend arvestab paljude ettevõtete soovi, et selle kasutamine oleks lihtne ja et see sisaldaks abistavat sisu. Uues töövahendis on rõhk ohtude teadvustamisel ja abinõude kasutuselevõtul. Töövahend pakub erinevatele tegevusaladele välja tüüpilised ohud ja annab tööandjale ka kohe hulga abinõusid, millega neid ohte maandada. Tööandja saab töövahendi abil veenduda kas võimalikud abinõud ohu maandamiseks on juba kasutusele võetud või tuleks need ettevõtte tegevuskavasse lisada ja edaspidi kasutusele võtta.

Loe Riskianalüüsi kohta pikemalt.

Riskianalüüsi töövahendi leiate Tööinspektsiooni iseteenindusest.

Tervisekontroll

Tööandja peab tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures korraldama töötajale, kelle tervist võib töökeskkonna riskide hindamise tulemusel mõjutada järgmine töökeskkonna ohutegur või töö laad:

1. müra;
2. vibratsioon;
3. elektromagnetväljad;
4. tehislik optiline kiirgus;
5. ioniseeriv kiirgus;
6. ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid, sealhulgas kantserogeenid ja mutageenid;
7. bioloogilised ohutegurid;
8. kuvariga töö;
9. raskuste käsitsi teisaldamine;
10. töö pidevas sundasendis, sealhulgas istuvas või seisvas asendis;
11.  muu ohutegur või töö laad.

Näiteks tuleb tervisekontroll korraldada töötajatele, kes töötavad üle poole oma tööajast kuvariga (Vabariigi Valitsuse 15.11.2000 määrus nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 3 lõige 5).

Tervisekontroll tuleb üldjuhul korraldada tööle asumise nelja kuu jooksul, tervisekontroll toimub tööajal ja tööandja kulul.

Loe Tervisekontrollist pikemalt.

Sisekontroll

Tööandja peab korraldama ka süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes (TTOS § 13 lõige 1 punkt 1)

Lisaks on tööandjale infot nii töösuhete, kui töötervishoiu ja tööohutuse korraldamise kohta toodud brošüüris Töötamise ABC tööandjale.

Tööinspektsioon pakub tööandjatele tasuta konsultatsiooniteenust. Teil on võimalik kutsuda töökeskkonnakonsultant ettevõttesse, et koos vaadata üle töökeskkond ja dokumendid (riskianalüüs, ohutusjuhendid jne) ning leida üles probleemid ja arutada, kuidas töökeskkonda ohutumaks muuta. Konsulteerimisel võib keskenduda ka näiteks töötajatele juhendamise ja väljaõppe korraldamisele.  Teenusest saate täpsemalt lugeda siit.