Konsultatsiooniteenus ettevõtetele

Töökeskkonna konsultatsiooniteenus

Töökeskkonna konsultandid konsulteerivad töötervishoiu ja tööohutuse teemadel, teevad ettepanekuid ja annavad soovitusi toimiva töötervishoiu ja tööohutuse süsteemi loomiseks või parendamiseks. Konsultant nõustab tööandjat pigem töökeskkonna juhtimissüsteemi loomisel, mitte ei otsi töökeskkonnast üksikuid puudusi. Konsultanti saab kutsuda nii ettevõtte üldisele konsulteerimisele, mis hõlmab kogu töökeskkonda ja dokumentatsiooni, kui ka ühe kindla töökeskkonna valdkonna (nt isikukaitsevahendite kasutamise, juhendamiste ja väljaõppe korraldamise jne) konsulteerimisele.

Töösuhete konsultatsiooniteenus

Nõustamisjuristid konsulteerivad töösuhete teemadel, peamiselt töö- ja puhkeaja, töölepingu vormistamise, puhkuste ajakava, töötasu, varaline vastutus ja muudele töösuhtega seondutavatele, sh kollektiivseid töösuhteid puudutavatele küsimustele. Töösuhete konsultatsiooniteenuse eesmärgiks on aidata töösuhete pooltel käituda töösuhetes teadlikult, olla kooskõlas töösuhteid reguleerivate õigusaktide ja hea usu põhimõtetega, soodustada töösuhetes õiguskuulekat käitumist ning seeläbi vältida või vähendada töösuhteid reguleerivate õigusaktide rikkumist ja töövaidlusi.

Vaimse tervise konsultatsiooniteenus

Vaimse tervise konsultant konsulteerib psühhosotsiaalsete ohutegurite teemal – toetab tööandjat ohtude kaardistamisel ning annab soovitusi nende ohutuks maandamiseks. Vaimse tervise teemadega tegelemine on töökohal pidev protsess, mis hõlmab erineva iseloomuga probleeme. Keskenduda tuleb töökorraldusele, kommunikatsioonile, sotsiaalsele kliimale, tööülesannetele ning organisatsiooni eesmärkidele. Vaimse tervise konsultant on tööandjale abivahend, millega on võimalus tuua töökeskkonda kolmas osapool ning saada sellest uusi ideid ja lahendusmeetodeid. Lisaks sellele on võimalik pöörduda konsultandi poole mõne kindla teemaga (ennetamine, heaolu uuring, töökiusamine vms). Alates 2023. aastast on kutsehaiguste loetelus ka psühhosotsiaalsetest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused.

Kuidas konsulteerimine toimub?

Konsulteerimise soovist tuleb ettevõttel teada anda aadressile [email protected] ning kirjavahetuses täpselt määratleda, mis teemal konsulteerimist soovitakse (töökeskkond, töösuhted, vaimne tervis). Teema määratlemine on vajalik, et konsulteerimise ajal jõuaks keskenduda olulisele, mitte ei peaks kiirkorras kõik teemad läbima. Kui selgub, et arutamist vajavaid teemasid on rohkem, on võimalik uus konsulteerimine kokku leppida.

Konsulteerimine ettevõttes algab tööandja esindajaga kohtumisega, kus nõustaja selgitab konsulteerimisel osalevatele töötajatele oma tegevust, tegevuse aluseid ja pakutavaid teenuseid. Täpsustatakse ja vajadusel täiendatakse nõustaja tegevuse eesmärki ja ulatust ettevõttes.

Töökeskkonna konsultant vaatleb koos ettevõtte esindajaga töökeskkonda, võimalusel vestleb töötajatega. Vajadusel ja tööandja esindaja loal teeb konsulteerimise käigus fotosid ohtudest ja parendusvaldkondadest. Fotode abil on hiljem lihtsam ohutegureid kinnitada ja selgitada.

Vajadusel vestleb nõustaja konsulteerimise käigus parema ülevaate saamiseks ettevõtte töötajatega, et selgitada välja nt üldist ohutuskultuuri, juhendamiste ja väljaõppe asjakohasust, töötajate teadlikkust jne.

Nõustaja tutvub valikuliselt ettevõtte dokumentatsiooniga, mis on olulised ja seotud konsulteerimise eesmärgiga. Kui eesmärgiks on terve ettevõtte töökeskkonna ja tööohutusalane konsulteerimine, siis ilma töökeskkonna vaatluseta dokumente ei vaadata.

Konsulteerimine lõppeb nõustaja kokkuvõttega, mille käigus nõustaja teeb ettepanekuid töökeskkonna (sh psühhosotsiaalse) ja töösuhete parendamiseks ning toimiva süsteemi juurutamiseks. Nõustaja selgitab tööandjale õigusakti nõudeid ning tagajärgi, mis võib juhtuda, kuid nõudeid ei järgita, nt võimalikud tööõnnetused, tööst põhjustatud haigestumine, vms. Soovitusi antakse olukordade kohta, kus tegemist ei ole otseselt õigusakti nõuete rikkumisega (nt on antud valdkond õigusaktidega reguleerimata), kuid heast tavast lähtudes on võimalik töösuhete või töötervishoiu ja tööohutuse valdkondi paremini korraldada.

Konsulteerimise käigus tutvustab nõustaja tööandjale tööandja tegevusala või parendusvaldkondi arvesse võttes parimaid praktikaid.

Vaimse tervise konsultant võib teatud olukordades (kooskõlas tööandjaga) konsulteerimise käigus viia läbi ka psühhosotsiaalsete ohutegurite küsimustiku kas paberkandjal või veebis. Selle vajadus kujuneb välja konsulteerimise käigus.

Nõustajad on erapooletud ning ei lahenda pooltevahelisi lahkarvamusi. Nõustamine on konfidentsiaalne, st nõustamise käigus saadud teave ei kuulu poolte nõusolekuta avalikustamisele, välja arvatud seaduses ettenähtud juhtudel.

Mida konsultatsiooniteenus ei sisalda?

Nõustajad ei vii läbi auditit ja seetõttu ei saa eeldada kõigi puuduste leidmist.

Konsulteerimise käigus ega järgnevalt ei koosta nõustaja ettevõttesiseseid dokumente ega nende projekte sh riskianalüüsi, ohutusjuhendeid, tööajatabeleid jne ning ei vii läbi seadme ohutusnõuetele vastavuse hindamist seadme ohutuse seaduse mõistes. Küll aga on võimalik olemasolevad dokumendid nt töökeskkonna riskianalüüs ja ohutusjuhendid koos üle vaadata ja arutada, mida saaks dokumentides paremini kajastada või millele rohkem tähelepanu pöörata.

Konsulteerimise käigus ei vii nõustaja läbi töötajate tööohutusalast juhendamist. Küll aga on võimalik, et nõustaja võib läbi viia loenguid töösuhete, tööohutus, töötervishoiu ja psühhosotsiaalsete ohutegurite teemal töötajate grupile, mille eesmärgiks on teadlikkuse tõstmine.

Vaimse tervise konsultant ei paku psühholoogi teenust ehk ei sekku oma töös inimeste vahelisse suhtlusesse ega tee individuaalset nõustamist.

Millal ei saa konsultatsiooniteenust tellida?

Konsultatsiooniteenust ei saa tellida ettevõttesse, kus toimub järelevalvemenetlus (sh menetlus tööõnnetuse või kutsehaigestumise uurimiseks). Tööinspektsioon soovib hoida lahus järelevalvemenetluse ja konsultatsiooniteenuse, et vältida hilisemaid arusaamatusi üheaegselt toimuva menetluse ja konsulteerimise tulemuste tõlgendamisel.

Pärast konsulteerimist

Konsulteerimise tulemuste kohta koostab nõustaja kirjaliku kokkuvõtte, mis esitatakse tööandjale hiljemalt viiendal tööpäeval peale konsulteerimist. Juhul, kui on tegemist väga suure või keerulise ettevõttega või esineb olukord, mille asjaolusid on vaja pikemalt selgitada, võib  kokkuleppel tööandjaga saata kokkuvõtte ka hiljem.

Konsulteerimise kokkuvõttes esitab nõustaja ainult need ettepanekud ja soovitused, mida tööandjaga käsitleti. Vaimse tervise konsultandil võivad tekkida soovitused ja ennetusmeetmed pärast küsimustiku analüüsimist ehk pärast ettevõtte külastust.

Kui tööandjal on pärast konsulteerimist küsimusi või soovitakse tehtud tegevused üle vaadata siis võib julgesti konsultandi poole pöörduda. Konsultandi roll ei piirdu ühe külastusega, vaid soovi korral on võimalik koostööd teha ka pikemalt.

Peale konsulteerimist antakse tööandjale aega, et ta saaks konsultandi soovitusi ellu rakendada ning sel ajal tööinspektorid ettevõtet kontrollima ei tule. Tööinspektsioon ei vii läbi tööandja suhtes plaanilist kontrollimist 12 kuu jooksul konsulteerimisest arvates, välja arvatud korrakaitseseaduse § 27 nimetatud põhjendatud ohukahtluse korral, eelkõige juhul, kui Tööinspektsiooni laekuvad andmed ettevõttes esineda võivate rikkumiste kohta, millega kaasneb tööõnnetuse või tervisekahjustuse oht. Samuti võib Tööinspektsioon alustada menetlust tööõnnetuse korral, mille tagajärjeks on eluohtlik seisund või surm või kutsehaigestumise uurimiseks.