Järelevalve

Järelevalve

Riigi tasandil korraldab riiklikku ja haldusjärelevalvet Tööinspektsiooni peadirektor, lähtudes inspektsiooni põhimäärusest, struktuuriüksuste põhimäärustest ja ametijuhendist. Tööinspektsiooni nimel teostavad järelevalvet tööinspektorid.

Tööinspektsiooni järelevalve eesmärk on kontrollimise ja tööandja teavitamise kaudu aidata kaasa ohutu, turvalise ja tervisliku töökeskkonna tagamisele ning õigusaktide nõuetele vastavate töösuhete olemasolule, suunamaks tööandja tegevust õiglaste, ohutute ja tervislike töötingimuste loomisele.

Kasu järelevalvest

Tööinspektsioon teostab järelevalvet kõikide tööandjate üle sõltumata nende omandivormist või tegevusalast, lähtudes ühesugustest nõuetest. See aitab kaasa võrdse konkurentsi tagamisele, et mõni tööandja ei saaks töötervishoiule ja tööohutusele tähelepanu pööramata ja kulutusi tegemata põhjendamatut lühiajalist eelist töötajate elust ja tervisest hoolivate organisatsioonide ees.

Kontrollitud ettevõtetes on, koostöö tulemusel Tööinspektsiooniga, reeglina:

• suurem töösuhete ja töökeskkonnaalase teadlikus tööandja ja töötajate seas;
• turvalisem töökeskkond;
• vähem tervisekahjustusi;
• rahulolevamad töötajad;
• kõrgem produktiivsus;
• parem maine partnerite ja klientide seas.

Kuidas valmistuda inspektori kontrolliks?

Efektiivse, kiire, mittekoormava järelevalve läbiviimise eelduseks on hea koostöö tööinspektori ja tööandja vahel. Tööandja esindaja peab tagama töötervishoiu ja tööohutuse dokumentide kättesaadavuse ja töökeskkonna teemadega tegelevate töötajate kontrollimisel osalemise. Kontrolli käigus on inspektoril õigus vestelda töötajatega, töökeskkonnaspetsialisti, töökeskkonnavoliniku ja tööandjate esindajatega.

Järelevalvemenetluse alustamisest ja ka kontrolli toimumisest teavitab inspektor tööandjat. See tähendab, inspektor saadab tööandjale vastavasisulise teate, milles on ära nimetatud dokumendid, millega soovitakse kontrolli käigus tutvuda ning külastuse aja. Tööandja saab teates toodud dokumendid nimekirja alusel üle vaadata, kas kõik nõutud dokumendid on olemas või mitte ning olemasolevad dokumendid kontrollimiseks valmis seada. Samuti on võimalus kõik küsitud dokumendid ülesse laadida Tööelu infosüsteemi, et inspektor saaks nendega tutvuda juba enne külastuse läbiviimist. Tööandjal on alati võimalik anda tööinspektorile tagasisidet, kui kontrolli läbiviimiseks aeg ei sobi.

Oluline on meeles pidada, et Tööinspektsioonil on õigus teostada kontrolli ka ette teatamata.

Hoolimata sellest, kas kontrollimine  toimub ette teatamisega  või ette teatamata, lähtutakse järgmistest reeglitest:

• Tööinspektoril on kohustus selgitada menetluse läbiviimist;
• Kontrollimisel tutvub tööinspektor ettevõttes kohapeal töökeskkonnaga ja töökeskkonnaalaste dokumentidega.
• Tööandjal on alati võimalus enne kontrolli toimumist esitada töösuhete või töökeskkonnaalased dokumendid TEISis ning tööinspektor saab nendega tutvuda juba enne kontrolli.
• Kui tööinspektor tuvastab kontrollimise käigus puuduseid, fikseerib ta need menetlustoimingu protokollis. Samuti selgitab tööinspektor tööandjale puuduste sisu.
• Pärast kontrolli teostamist koostab tööinspektor menetlustoimingu protokolli, mis edastatakse tööandjale
• Tööandjal on õigus pärast menetlustoimingu protokolli kättesaamist esitada tööinspektorile oma arvamus/vastuväited 5 tööpäeva jooksul. See tähendab olla ära kuulatud.
• Kui 5 tööpäeva jooksul esitab tööandja puuduste kõrvaldamise kohta tõendid ning tööinspektor leiab, et puudused on kõrvaldatud, ei koostata ettekirjutust.
• Tööinspektoril on õigus tuvastatud puuduste kohta koostada ettekirjutus. See tähendab nõuda puuduste kõrvaldamist ettekirjutusega, milles on antud konkreetne tähtaeg.

Järelevalve käigus kontrollitakse:

• töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist;
• töösuhetega seotud nõuete täitmist;
• sõidukijuhtide töösuhete nõuete täitmist;
• tööturumeetmete seaduse §-des 26 ja 27 sätestatud nõuete täitmist.

Põhjalikuma ülevaate järelevalve teostamisest leiad Tööinspektsiooni lehelt

Järelevalve aluseks olevad õigusaktid

Tööinspektsioon teeb järelevalvet õigusaktide ja nendega seotud määruste alusel:

• korrakaitseseadus (KorS);
• haldusmenetluse seadus (HMS);
• Vabariigi Valitsuse seadus (VVS);
• asendustäitmise ja sunniraha seadus (ATSS);
• töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) 6. ptk;
• töölepingu seaduse (TLS) § 115;
• meretöö seaduse (MTööS) 6. ptk;
• Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse (ELTTS) § 8;
• raudteeseadus (RdtS) § 71 lg 7;

• sõidukijuhtide töö-ja puhkeaja nõuete kontrollimisel:
• liiklusseadus (LS) § 139;
• Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006;
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 165/2014;
• Vabariigi Valitsuse 21.10.2010 määrus nr 151 "Mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja järelevalve korralduslikud nõuded1";

• kollektiivseid töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise kontrollimisel:
• kollektiivlepingu seadus (KLS) § 161;
• töötajate usaldusisiku seadus (TUIS) § 22;
• ametiühingute seadus (AÜS) § 241;
• töötajate üleühenduselise kaasamise seadus (TÜÜKS) § 83;

• kemikaaliseaduse (KemS) § 38 lg 7, § 39;
• geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seaduse (GMMOKS) § 13 lg 5 ja 4. ptk;
• biotsiidiseaduse (BS) § 43 lg 1 p 3, § 431, § 432 ja 46;
• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (ehk REACH määrus);
• Tööturumeetmete seadus (TöMS) § 26 ja 27;
• Kiirgusseaduse (KiS) § 97 lõike 3 alusel kehtestatud määruse “Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel ¹“ nõuete täitmise üle.