Puhkused lapsevanematele
- Naisel on õigus saada emapuhkust 100 kalendripäeva.
- Isal on õigus saada kokku 30 kalendripäeva isapuhkust.
- Alla 18-aastase isiku lapsendajal on õigus saada lapsendajapuhkust kuni 70 kalendripäeva.
Ülevaade puhkuse liikidest lapsevanematele
| puhkuse liik | puhkuse kestus | puhkusetasu | puhkusetasu maksja |
|---|---|---|---|
| emapuhkus | 100 kalendripäeva | ema vanemahüvitis | Sotsiaalkindlustusamet |
| isapuhkus | 30 kalendripäeva | isa vanemahüvitis | Sotsiaalkindlustusamet |
| lapsendaja puhkus | 70 kalendripäeva | lapsendaja vanemahüvitis | Sotsiaalkindlustusamet |
| vanemapuhkus | kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni | vanemahüvitis | Sotsiaalkindlustusamet |
| lapsepuhkus (kuni lapse 14-aastaseks saamiseni) | 10 tööpäeva ühe lapse kohta mõlemale vanemale | lapsepuhkuse hüvitis | Sotsiaalkindlustusamet |
| puudega lapse vanema lapsepuhkus | 1 tööpäev kuus | puudega lapse vanema lapsepuhkuse hüvitis | Sotsiaalkindlustusamet |
| tasustamata lapsepuhkus | kuni 10 tööpäeva | tasustamata | - |
Emapuhkus
Rasedus- ja sünnituspuhkus muutus 1.aprill 2022. seadusemuudatusega emapuhkuseks. Naisel on õigus saada emapuhkust 100 kalendripäeva, mida saab hakata kasutama 70 kalendripäeva enne eeldatavat sünnituse tähtpäeva. Kui naine hakkab emapuhkust kasutama vähem kui 70 kalendripäeva enne eeldatavat sünnikuupäeva, lüheneb emapuhkus vastava aja võrra. See tähendab, et emapuhkuse pikkus sõltub sellest, millal ema jääb emapuhkusele.
Näiteks: Kui ema jääb emapuhkusele 40 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva, on tema emapuhkuse pikkus kokku 70 kalendripäeva (40 päeva enne sündi + 30 päeva peale sündi). Ülejäänud 30 kalendripäeva liiguvad jagatava vanemahüvitise perioodi, mida on võimalik soovi korral mõlemal vanemal paindlikult kasutada. See tähendab, et jagatava vanemahüvitise periood pikeneb ema poolt kasutamata ema vanemahüvitise päevade arvelt.
Juhul kui ema jääb emapuhkusele 30 päeva või vähem enne lapse eeldatavat sündi, kasutama jäänud ema vanemahüvitise päevad jagatud vanemahüvitise perioodi üle ei kandu ja nende eest hüvitist ega puhkust enam ei saa.
Näiteks: kui ema jääb 10 päeva enne lapse eeldatavat sündi emapuhkusele, on tema emapuhkuse pikkus 40 päeva, kuid tema jagatava vanemahüvitisega kaetud periood ei pikene 60 päeva võrra pärast lapse sündi.
Emapuhkusele tuleks seega jääda 70-31 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sündi. Pärast lapse eeldatavat sündi kestab emapuhkus veel 30 kalendripäeva. Emapuhkuse eest saab naine ema vanemahüvitist perehüvitiste seaduse alusel. Ema vanemahüvitist maksab välja Sotsiaalkindlustusamet.
Emapuhkusele jäämiseks tuleb tööandjat ette teavitada vähemalt 30 kalendripäeva. Samas võivad töösuhte pooled kokku leppida ka lühemas või pikemas etteteatamise ajas.
Vaata ka: Ema vanemahüvitis ja emapuhkus.
Perehüvitisi saab planeerida ja kinnitada Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses.
Isapuhkus
Isal on õigus saada kokku 30 kalendripäeva isapuhkust ajavahemikul 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat lapse sünnikuupäeva kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Isapuhkust saab kasutada ühes osas või osade kaupa, kuid tööandjal on õigus keelduda isapuhkuse andmisest lühema kui seitsmepäeva pikkuse osana.
Kui lapsel on samast soost vanemad, on isapuhkuse saamise õigus lapse ühel vanemal, kellel ei ole selle lapsega seoses õigust emapuhkusele.
Isapuhkusele jäämiseks peab isa tööandjat ette teavitama vähemalt 30 kalendripäeva. Samas võivad töösuhte pooled kokku leppida ka lühemas või pikemas etteteatamise ajas.
Isapuhkuse ajaks tööleping töötamise registris peatatakse. Kui isal on mitu tööandjat, tuleb isapuhkust kasutada mitme tööandja juures korraga. Isapuhkuse ajal ei tohi isa töötada ega teenida tulu.
Isapuhkuse kasutamine ei sõltu sellest, kas lapse ema kasutab emapuhkust või mitte. Samuti ei oma isapuhkuse kasutamise seisukohalt tähtsust, kas lapse isa on lapse emaga abielus või mitte. Kui lapse isa on surnud või ta ei täida oma kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda või ta esitab Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku teate isa vanemahüvitisest loobumise kohta, on isapuhkuse saamise õigus ema abikaasal või registreeritud elukaaslasel.
Isapuhkuse eest on õigus saada isa vanemahüvitist perehüvitiste seaduse alusel ning väljamaksed teeb Sotsiaalkindlustusamet.
Perehüvitisi saab planeerida ja kinnitada Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses.
Lapsendajapuhkus
Lapsendajapuhkusele on õigus lapsendajal, kes lapsendab vanemliku hooleta alaealise isiku perekonnaseaduse 11. peatükis sätestatud korras. Lapsendajapuhkusele on õigus kõigil neil, kes lapsendavad alla 18-aastase isiku.
Lapsendajapuhkust on õigus saada kokku kuni 70 kalendripäeva kuue kuu jooksul alates lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast. Puhkust saab kasutada osade kaupa.
Puhkust on võimalik kasutada ka kahe vanema poolt üheaegselt, sellisel juhul väheneb lapsendajapuhkuse periood vastavalt samal ajal kasutatud kalendripäevade arvule. Näiteks saavad lapsendajad üheaegselt kasutada puhkust kuni 35 kalendripäeva või kasutavad mõlemad lapsendajad samal ajal puhkust 20 kalendripäeva ning üks vanematest jätkab puhkust veel 30 kalendripäeva ulatuses (70 – 20 – 20 = 30). Seega on lapsendajatel võimalus ise otsustada, kas soovitakse puhkust kasutada ühel ajal, kordamööda või kasutab puhkust vaid üks vanematest.
Kui lapsendaja lapsendab alla kolmeaastase lapse ning tal on õigus saada vanemahüvitisega kaetud vanemapuhkust rohkem kui 70 kalendripäeva, siis ei ole lapsendajal õigust saada lisaks vanemapuhkusele veel lapsendajapuhkust. Kuivõrd lapsendajapuhkuse eesmärk on võimaldada lapsendajatel võtta aeg maha ja kohaneda uue pereliikmega, on oluline, et sel perioodil oleks tagatud võimalus kasutada puhkust. Kui lapsendajal on võimalus saada vähemalt 70 kalendripäeva vanemapuhkust, on see eesmärk saavutatud.
Kui isik lapsendab samal ajal mitu last, on tal õigus lapsendajapuhkusele ühe lapse eest isiku enda valikul.
Lapsendajapuhkuse õigus on ka hoolduspere vanemal. Hoolduspere vanemad vajavad samamoodi kui lapsendajad tööst vaba aega, et perre võetud lapsega kohaneda. Hoolduspere vanemal tekib õigus lapsendajapuhkusele hoolduspere vanema lepingu sõlmimise päevast alates. Kui hoolduspere vanem on ühe lapse kohta kasutanud õigust lapsendajapuhkusele, ei ole tal õigust saada sama lapse lapsendamise korral uuesti lapsendajapuhkust. Seega, kui perekond ei piirdu enam hoolduspere vanemaks olemisega ja lapsendab sama lapse, ei teki sel perekonnal pärast lapsendamisprotsessi uut õigust lapsendajapuhkusele.
Lapsendajapuhkusele jäämiseks või puhkuse katkestamiseks peab töötaja oma tööandjat ette teavitama 30 kalendripäeva. Samas võivad pooled kokku leppida teisiti ehk leppida kokku pikemas või lühemas etteteatamise ajas.
Lapsendajapuhkuse eest maksab Sotsiaalkindlustusamet lapsendaja vanemahüvitist perehüvitiste seaduse alusel.
Perehüvitisi saab planeerida ja kinnitada Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses.
Vanemapuhkus
Vanemapuhkuse saamise õigus on Eestis last kasvataval vanemal. Vanemapuhkust saab korraga kasutada üks vanem. Üheaegselt on võimalik mõlemal vanemal vanemapuhkust kasutada kuni 60 kalendripäeva ulatuses. Eesmärk on võimaldada vanematel samal ajal lapse eest hoolt kanda ja saada selleks vanemahüvitisega hüvitatud vaba aega.
Vanemapuhkusele on õigus ka eestkostjal ning hoolduspere vanemal, samuti lapse tegelikul hooldajal. Tegelik hooldaja võib olla näiteks vanaema või sugulane, kes hoolitseb lapse eest siis, kui lapse vanemad ei kasuta vanemapuhkust. Seega on tegelikul hooldajal õigus saada vanemapuhkust siis, kui lapse vanemad puhkust ei kasuta.
Vanemapuhkuse õigust ei ole, kui vanemalt on hooldusõigus ära võetud või seda on piiratud.
Vanemapuhkust saab kasutada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Vanemapuhkust on vanemal võimalik vahepeal katkestada ja hakata uuesti kasutama enda valitud ajal.
Kui laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul pärast sündi, tekib emadele, kellel on õigus emapuhkusele, võimalus kasutada hüvitatud emapuhkust 100 kalendripäeva. Kui emal on jäänud lapse surma hetkeks saada emapuhkust vähem kui 30 kalendripäeva, tagatakse talle igal juhul 30 päeva ema vanemahüvitisega kompenseeritud puhkust.
Töötajal on kohustus vanemapuhkusele jäämisest või vanemapuhkuse katkestamisest tööandjat ette teavitada 30 kalendripäeva, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Töötajal on vanemapuhkuse aja eest õigus saada vanemahüvitist vastavalt perehüvitise seaduses sätestatud tingimustele, hüvitist maksab Sotsiaalkindlustusamet.
Jagatavast vanemahüvitisest loe täpsemalt siit.
Perehüvitisi saab planeerida ja kinnitada Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses.
Vanemapuhkuselt tööle (reeglid alates 1. aprillist 2022)
Mis on vanemapuhkus ja kuidas käib selle kasutamine?
- Vanemapuhkusele jäämisest või selle katkestamisest tuleb tööandjat 30 kalendripäeva ette teavitada, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri, SMS, kiri jne).
- Vanemapuhkust saab kasutada ema või isa. Kuni 60 päeva on mõlemal lapsevanemal õigus kasutada vanemapuhkust ühel ajal. Sellisel juhul lüheneb vanemahüvitise maksmise koguperiood proportsionaalselt nende päevade võrra, mille eest vanemad said vanemahüvitist samal ajal.
- Kestab lapse 3-aastaseks saamiseni, kusjuures viimane vanemapuhkuse päev on lapse kolmas sünnipäev.
Mis saab vanemapuhkusel oleva töötaja töökohast senikaua kuni ta viibib vanemapuhkusel?
Üldjuhul otsitakse vanemapuhkuse ajal töötajale asendaja või jaotatakse ajutiselt töö ümber. Kui töö korraldatakse ümber teadlikult vanemapuhkusel viibiva töötajaga arvestamata, võib tegemist olla diskrimineerimisega (töövaidluskomisjoni praktika).
Kas töösuhe võib ka lõppeda vanemapuhkuse ajal?
- Vanemapuhkuse ajal töötajat koondada ei saa.
- Vanemapuhkuse ajal võib tähtajaline töösuhe lõppeda (tähtaja saabumine) ning töösuhet saab lõpetada poolte kokkuleppel.
- Töösuhte ühepoolne ülesütlemine saab toimuda üksnes töölepingu seadusest tuleneval alusel. Töötaja saab töösuhte üles öelda korraliselt või erakorraliselt ning tööandja saab töösuhte üles öelda erakorraliselt, töötaja isikust tulenevatel põhjustel (nt kui töötaja rikub vanemapuhkuse ajal konkurentsipiirangu kokkulepet vm).
Kas või mis tingimustel on võimalik vanemapuhkuse ajal töötada?
Vanemapuhkuse ajal ei ole keelatud töötada teise tööandja juures, v.a konkurentsipiirangu korral.
Kas kõne alla tuleb ka sama tööandja juures töötamine, kus töötaja parasjagu vanemapuhkusel viibib?
Tööandjaga kokkuleppel on võimalik töötada ka ajal kui töötajal on õigust vanemapuhkusele. Levinud on see, et töötaja töötab ajutiselt osalise koormusega nt muul ametikohal. Ajutine töötamine teistel tingimustel vormistatakse tavaliselt lepingu lisaga (töölepingu ajutine muudatus). Siinkohal tuleb arvestada aga seda, et sissetulek võib vähendada saadavat vanemahüvitist. 2022. aastal on töötasu piirmäär (pool vanemahüvitise ülempiiri) 2021,54 eurot. Sellest summast rohkem saades, vanemahüvitis väheneb.
Mis saab siis kui rase töötaja soovib jääda vanemapuhkuse ajal uuesti emapuhkusele?
Vanemapuhkusel viibiv naine, kes soovib võtta uut emapuhkust ning saada selle eest ema vanemahüvitist, peab vanemapuhkuse katkestama ja tööandjat emapuhkusele jäämisest teavitama. Selleks tuleb esitada tööandjale avaldus vanemapuhkuse katkestamiseks ja emapuhkusele jäämiseks (30 kalendripäeva ette).
Märkides avaldusele vanemapuhkuse lõpetamise kuupäevaks emapuhkuse alguskuupäevale eelneva päeva, ei pea naine vahepeal tööle minema.
Mis õigused on vanemapuhkuselt naasval töötajal?
- Vanemapuhkuse katkestamise või lõppemise järel on töötajal õigus samale/võrdväärsele tööle ja töötasule, milles oldi tööandjaga kokku lepitud enne puhkusele jäämist.
- Vanemapuhkuselt naasnud töötajal on õigus tema äraolekul paranenud töötingimustele, sh töötasule. Kui teistel kolleegidel on vahepeal töötingimused (sh töötasu) paranenud, siis peab ka lapsega kodus olnud töötajale tema naasmisel paremad tingimused tagama. See reegel ei kehti olukorras, kus mõne töötaja töötasu on tõstetud tema töö tulemuslikkuse tõttu ja tööpanusest sõltumatut üldist palgatõusu ei ole toimunud.
- Töötajal, kes kasvatab vähemalt üht alla 8-aastast last või hooldab märkimisväärset hooldamist või tõsise terviseprobleemi tõttu tuge vajavat isikut, on õigus taotleda tööandjalt paindlikke töötingimusi, sh täita töökohustusi osaliselt või täielikult kaugtööna paindliku tööaja korralduse alusel või asuda tööle osalise tööajaga. Tööandja kaalub taotluse läbivaatamisel töötaja vajadusi, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega. Kui tööandjal pole võimalik töötingimusi muuta, põhjendab ta keeldumist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 14 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates.
Kas vanemapuhkuselt naasvale töötajale võib uuesti rakendada katseaega?
- Vanemapuhkuselt naasnud töötajale ei tohi rakendada katseaega ega vähendatud tasuga sisseelamisaega.
- Lapse hooldamine ei tähenda, et töötaja kvalifikatsioon on langenud. Kui ettevõttes on toimunud olulised muutused, on tööandja kohustatud koolitama vanemapuhkusel viibinud töötajat samamoodi nagu teisi töötajaid.
- Kui töötaja on mitme lapse järjestikuse sünni tõttu töölt eemal olnud mitu aastat ja tal on vaja omandada teadmisi ja oskusi, mis tema kolleegidel on vahepeal tekkinud, peab tööandja koolitama teda tööandja kulul. Koolituse ajal tuleb töötajale maksta keskmist töötasu.
Kas kõne alla saab tulla ka töökoormuse muudatus?
Töökoormuse muutmine osaliselt tööajal täistööajaks või täistööajalt osaliseks tööajaks on kokkuleppeline. Töötaja ega tööandja kokkuleppest erinevat tööaega nõuda ei saa, aga nt peaks tööandja lubama puhkuselt naasjale samasugust töökorraldust, nagu oli vanemapuhkusel viibinud töötaja asendajal.
Mida pead silmas samasuguse töökorralduse all?
Näiteks kui asendaja sai teha kaugtööd või töötada osalise koormusega, siis peab selline õigus olema ka vanemapuhkuselt tööle naasval töötajal.
Millele tuleks veel vanemapuhkuselt naasva töötaja osas tähelepanu pöörata?
- Töösuhet ei või üles öelda, sest töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi (kasvatab last), nt põhjusel, et töötaja on tihti lapsega hoolduslehel.
- Alla kolmeaastase või puudega lapse vanemat ei tohi saata nõusolekuta lähetusse.
- Kui laps on alla pooleteise aastane, siis on rinnaga toitval emal õigus saada lisavaheaeg rinnaga toitmiseks iga kolme tunni järel vähemalt 30 minutit.
Millised puhkused on vanemapuhkuselt naasvale töötajale ette nähtud?
- Töötajal on õigus kasutada põhipuhkust vahetult pärast vanemapuhkuselt naasmist. Tööandja keelduda ei saa.
- Põhipuhkust endale sobival ajal on õigus saada vanematel kuni lapse 7-aastaseks saamisel. 7-10a laste puhul on õigus põhipuhkust nõuda koolivaheajal.
- Emal ja isal on õigus saada lapsepuhkust kümme tööpäeva lapse 14- aastaseks saamiseni. Mitme lapse eest puhkuse kasutamisel tuleb arvestada, et tööandjal on õigus keelduda kalendriaastas enama kui 30 kalendripäeva puhkuse andmisest. See puudutab ennekõike nelja ja enama lapsega töötajaid.
- Puudega lapse emal või isal on lisaks õigus saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.
- Vanemal, kes kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last, on õigus saada igal kalendriaastal kuni kümme tööpäeva tasustamata lapsepuhkust.
- Lapsepuhkusele jäämisest tuleb 14 kalendripäeva ette teatada. Kui töötaja soovib kasutada lapsepuhkust järjestikku rohkem kui 15 kalendripäeva, teatab töötaja tööandjale sellest vähemalt 30 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
- Isal on õigus saada isapuhkust 30 kalendripäeva ulatuses ühes osas või osade kaupa ajavahemikul 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat lapse sünnikuupäeva kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Tööandjal on õigus keelduda isapuhkuse andmisest lühema kui seitsme kalendripäeva pikkuse osana. Töötaja teavitab tööandjat isapuhkusele jäämisest vähemalt 30 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, välja arvatud juhul, kui etteteatamist ei saa asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada.
NB! Vanemahüvitise saamise ajal osalise koormusega töötamine võib mõjutada vanemapuhkuse järel kasutatavate puhkuste tasude suurust ning ka töösuhte lõppemisega seotud hüvitiste suuruseid.
Kas vanemapuhkuselt naasvat töötajat võib ees oodata ka koondamine?
- Kui kokkulepitud tingimustel tööd anda pole, on tegemist koondamise olukorraga.
- Enne koondamist tuleb tööandjal pakkuda teist tööd. Kui töötaja on uue pakkumisega nõus, tehakse töölepingu muudatus. Kui töötaja nõus pole, toimub koondamine.
- Alla 3-aastase lapse vanemal on eelisõigus tööle jäämiseks (v.a likvideerimine ja pankrot). Kui võrreldavaid kohti pole, võib koondada ka alla 3-aastase lapse vanema.
Kui palju tuleb koondamisest ette teatada?
Tööandja peab töötajale koondamisest ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud:
- alla ühe tööaasta – vähemalt 15 kalendripäeva;
- üks kuni viis tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva;
- viis kuni kümme tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva;
- kümme ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva.
Kui tööandjal pole võimalust etteteatamistähtaja jooksul tööd anda, saab töösuhte üles öelda ka n-ö päeva pealt, kuid vähem etteteatatud aeg tuleb rahaliselt hüvitada.
Millised hüvitised makstakse töötajale koondamisel?
Tööandjal kohustus lisaks n-ö lõpparvele ehk väljateenitud töötasule ja aegumata ning kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitisele maksta töötajale koondamishüvitist, mis vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule. Hüvitise suurus on staažist olenemata kõikidel töötajatel sama.
Kuidas on koondamishüvitisega, kui poolte vahel on sõlmitud tähtajaline tööleping?
Tähtajalise lepingu puhul peab koondamishüvitis vastama töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni. See reegel ei kehti asendamiseks sõlmitud lepingute puhul.
Kas Töötukassa ka hüvitist maksab?
- 5-10-aastase staažiga maksab Töötukassa 1 kuu hüvitise juurde ja enama kui 10-aastase staažiga maksab Töötukassa 2 kuu hüvitise.
- Koondamise korral on õigus töötajal taotleda Töötukassast töötuskindlustushüvitist.
Lapsepuhkus
- Lapsepuhkusele on õigus mõlemal vanemal kümme tööpäeva ühe lapse kohta kuni lapse 14-aastaseks saamiseni, mida nad saavad oma äranägemise ja lapse vajadusi arvestades kasutada kuni lapse 14-aastaseks saamiseni. Teisisõnu pole lapsepuhkust võimalik võtta igal aastal kümme tööpäeva, vaid kõik päevad jaotuvad lapse 14-aastaseks saamiseni.
- Kui vanemal on rohkem kui kolm alla 14-aastast last, tohib ta ühes kalendriaastas kasutada kokku lapsepuhkuse päevi kuni kolme lapse eest ehk kõige rohkem 30 kalendripäeva.
- Juhul kui vanem kasvatab last üksi (rahvastikuregistris puudub teise vanema kohta kanne), siis on tal õigus saada lapse kohta 20 tööpäeva lapsepuhkust.
- Lapse 14-aastaseks saamise aastal on lapsepuhkust võimalik kasutada kogu kalendriaasta vältel, olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkust. Vanem võib seega otsustada, kas ta soovib puhkust kasutada enne või pärast lapse sünnipäeva.
- Lapsepuhkuse eest makstakse hüvitist, mis on 50% perehüvitiste seaduse alusel arvutatud ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurusest. Lapsepuhkuse kasutamisel makstav hüvitis ei või olla väiksem kui töötasu alammäära alusel arvutatud ühe kuu keskmise tööpäeva töötasu määr. Selleks, et arvutada hüvitise suurus, loetakse puhkuse kasutamisest kolm kuud tagasi ning arvutatakse sellele eelnenud 12 kuu teenitud tulu põhjal keskmine päevatasu.
- Kui lapsepuhkust puhkuse ajakavasse märgitud ei ole, kuid töötaja soovib seda kasutada 1–15 kalendripäeva, tuleb töötajal puhkuse kasutamisest tööandjat teavitada 14 kalendripäeva ette. Kui aga töötaja soovib kasutada puhkuse ajakavasse märkimata lapsepuhkust järjestikku rohkem kui 15 kalendripäeva (ehk juhul, kui vanem soovib kasutada lapsepuhkust korraga rohkem kui ühe lapse pealt), tuleb tööandjat teavitada vähemalt 30 kalendripäeva enne puhkust.
- Lapsepuhkusele on õigus ka eestkostjal ja hoolduspere vanemal. Lapsepuhkuse saamise õigus laieneb ka vanema abikaasale või registreeritud elukaaslasele kasutamata päevade ulatuses, kui lapse üks vanematest on surnud või ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada või esitab Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku teate lapsepuhkusest loobumise kohta.
- Lapsepuhkuse õigust ei ole vanemal kellelt on hooldusõigus ära võetud.
- Perehüvitisi saab planeerida ja kinnitada Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses.
Puudega lapse vanema puhkus
Puudega lapse ühel vanemal on õigus saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Kui puudega lapsi on mitu, on vanematel võimalik täiendav puhkepäev võtta vastavalt puudega laste arvule. Puudega lapse vanema lapsepuhkuse õigust ei ole, kui vanemalt on hooldusõigus ära võetud.
Kuigi seadus ei näe ette võimalust puhkusepäevade liitmiseks ning seaduse esmane eesmärk on, et vanem saaks regulaarselt tegelda oma puudega lapse erivajadusega, ei keela seadus sõlmimast kokkuleppeid, mille järgi on võimalik puhkepäevi liita ning nõuda tagasiulatuvalt kalendriaasta jooksul.
Lapse 18-aastaseks saamise aastal on puudega lapse vanemal lapsepuhkust võimalik kasutada kogu kalendriaasta vältel, olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkust.
Puudega lapse vanema lapsepuhkusele on õigus ka eestkostjal ja hoolduspere vanemal. Lisaks laieneb puudega lapse vanema lapsepuhkuse saamise õigus ka vanema abikaasale või registreeritud elukaaslasele kasutamata päevade ulatuses, kui lapse üks vanematest on surnud või ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada või esitab Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku teate puudega lapse vanema lapsepuhkusest loobumise kohta.
Puudega lapse vanema lapsepuhkuse eest on õigus saada hüvitist, mille ühe kalendripäeva suurus on perehüvitiste seaduse alusel arvutatud ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus. Hüvitise maksab Sotsiaalkindlustusamet.
Tasustamata lapsepuhkus
Mõlemal vanemal, kes kasvatavad kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last, on õigus saada igal kalendriaastal kuni kümme tööpäeva tasustamata lapsepuhkust. Tasustamata lapsepuhkuse õigus on lisaks vanemale ka lapse eestkostjal või isikul, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping.
Tasustamata lapsepuhkust saab kasutada ühes osas või ositi ning üksnes töötaja tööpäevadel kalendriaasta jooksul. Töötaja tööpäevaks on iga päev, millal töötaja tööülesandeid täidab, sõltumata selle pikkusest. Puhkust saavad kasutada nii ema kui isa. Tasustamata lapsepuhkuse kasutamiseks peab lapsevanem oma puhkuse soovist vähemalt 14 kalendripäeva kirjalikult ette teatama.
Puhkuse kasutamine
Tööandja saab töötajate puhkuse kasutamise aega määrata igal aastal esimese kvartali jooksul, kui koostab puhkuste ajakava.
Puhkuse ajakava eesmärgiks on anda nii töötajale kui ka tööandjale võimalus tööd ja puhkust ette planeerida. Puhkuse ajakava ehk plaan, millal töötajad puhkavad, tehakse töötajatele teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Tööandjal tuleb puhkuse ajakavasse märkida põhipuhkus ja kasutamata puhkus, kuid sinna võib lisada ka muid puhkuseid, näiteks perepuhkused.
Kui tööandja 31. märtsiks puhkuste ajakava koostanud ega teatavaks teinud ei ole, siis võib iga töötaja jääda puhkusele enda poolt soovitud ajal, teatades sellest 14 kalendripäeva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ette töölepingu seaduse § 69 lõike 3 järgi. Emapuhkusele, isapuhkusele, vanemapuhkusele ja lapsendajapuhkusele jäämisel tuleb tööandjat ette teavitada vähemalt 30 kalendripäeva, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Samuti kehtib 30-kalendripäevane etteteatamistähtaeg lapsepuhkusele jäämisel, kui töötaja soovib kasutada rohkem kui 15 kalendripäeva lapsepuhkust järjest. Pooled võivad kokku leppida teisiti.
