Töötamine raseduse ajal
- Tööandja on kohustatud andma rasedale vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks, mis arvatakse tööaja hulka.
- Last rinnaga toitval emal on õigus saada lisavaheaegu rinnaga toitmiseks kuni lapse poolteiseaastaseks saamiseni.
- Terviseseisundile sobivat tööd saab nõuda rase ja töötaja, kellel on õigus emapuhkusele.
Riskide hindamine
Enamik naisi töötab raseduse ajal ja paljud naasevad tööle rinnaga toitmise ajal. Üldiselt ei pruugi see kujutada ohtu tulevase ema ega lapse tervisele. Siiski on töökohti, kus kemikaalid või muud ohud võivad mõjutada naise võimelisust saada terveid lapsi või kahjustavad raseda ja tulevase lapse tervist.
Rasedusega kaasnevad naise organismis suured füsioloogilised ja psühholoogilised muutused. Naise hormonaalne tasakaal on väga tundlik ja selle rikkumine võib põhjustada komplikatsioone, mis võivad lõppeda raseduse katkemisega. Ioniseeriv kiirgus, kemikaalid, suitsetamine, mõned viirused ja alkohol on näited ohuteguritest, mis võivad kahjustada reproduktiivset tervist.
Naiste tervisehäirena käsitletakse nii nende vaimset või füüsilist haigestumist või tervisekahjustust kui ka võimalikke kahjulikke mõjusid rasedusele, lootele, vastsündinule või äsjasünnitanud naisele.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks" § 1 lõikele 1 peab tööandja tagama raseda ja rinnaga toitva naise (edaspidi naistöötaja) tervisele ohutu töökeskkonna. Kui naistöötaja on esitanud oma seisundi kohta arstitõendi, peab tööandja tema töökohal välja selgitama tervist ohustavad tegurid. Probleemiks on, et raseduse algperioodil (30-45 päeva) ei pruugi töötaja oma rasedusest teadlik olla ning seetõttu võib teadmatusest tulevase lapse või töötaja enda tervis kahjustada saada.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13(4) järgi on tööandja kohustatud läbi viima töökeskkonna riskianalüüsi ja hindama terviseriske, samuti informeerima töötajaid olemasolevatest ohuteguritest ning nende võimalikust kahjulikust mõjust tervisele. Töötajate teadlikkuse tõstmine ohutu töö ja tervise hoidmise küsimustes, süstemaatiline töökeskkonna sisekontroll ning riskide ohjamine loovad eelduse kõigi töötajate, sealhulgas potentsiaalsete emade tervisekahjustuste vältimiseks.
Isegi kui riskide hindamine näitab, et töökoha ohuteguri tekitatud tervisekahjustuse võimalus on ebatõenäoline, peaks tööandja siiski naistöötajat sellest riskist informeerima. Samuti peaks tööandja selgitama, mida kavatsetakse täiendavalt teha lapseootel, äsjasünnitanud ja last rinnaga toitvate naiste tervise kaitsmiseks.
Riskide hindamine ei ole ettevõttes ühekordne tegevus, vaid alus süstemaatiliseks sisekontrolliks ja järelevalveks, mis osutub eriti tähtsaks lapseootel töötaja puhul. Erinevad riskid võivad naist ja loodet mõjutada raseduse erinevates faasides ning kahjustada ema ja last ka pärast sünnitust. Oluline on individuaalne lähenemine ohustatud rasedate või last imetavate töötajate töötingimustele. Riskide hindamist tuleb korrata siis, kui on toimunud muudatused töötingimustes, -vahendites või kasutatavates kemikaalides.
Arsti nõuanded naisele ja soovitused tööandjale, vajadusel kirjalik otsus naistöötaja töötingimuste või töökorralduse muutmiseks, peaksid lähtuma konkreetsest töökeskkonnast. Naiste tervise kohta käivad andmed on rangelt konfidentsiaalsed. Tööandja ei tohi avaldada infot naise raseduse kohta, kui viimane ei ole sellega nõus.
Kuigi ohud ei tarvitse muutuda, võib ohutegur lootele raseduse erinevates faasides ning ka lapsele kauaaegsel rinnaga toitmisel mõjuda erinevalt. Mõned keemilised ühendid, nagu näiteks plii, orgaanilised lahustid, pestitsiidid imenduvad ema organismist rinnapiima ning kahjustavad seeläbi last.
Vajadusel peab tööandja rakendama järgmisi abinõusid:
- Töötingimuste ajutine kergendamine või naistöötaja üleviimine kergemale tööle või teisele tööle.
- Üleviimine päevasele või õhtusele tööle, töökorralduse muutmine, sh tööpäeva lühendamine ja sobivate puhkepauside võimaldamine.
Riskide teadvustamine on küllalt keeruline ja spetsiifiline ülesanne, kus töötajate informeeritus ja kaasamine mängivad suurt osa. Ettevõttes tuleks põhitähelepanu pöörata kahjulike mõjude ennetamisega seotud tegevusele kogu töötajaskonna suhtes, st nii naiste kui meeste reproduktiivorganeid kahjustavate ohutegurite mõju vähendamiseks.
Seadusandlus
Lisalugemist
Töötamine raseduse ajal
Raseduse ajal on tavapärase töö jätkamine lubatud juhul, kui järgitakse Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruses nr 95 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks“ toodud nõudeid ja piiranguid. Tööandja nõudmisel peab töötaja esitama oma seisundit tõendava arsti- või ämmaemanda tõendi.
Kui ettevõttes töötab mõni rase või rinnaga toitev töötaja tuleb töötajale tagada lamamisvõimalusega puhkeruumi kasutamine.
Kui tööandja on saanud teada töötaja rasedusest või rinnaga toitmisest tuleb töö, mida rase või rinnaga toitev töötaja teeb, kohta tehtud riskianalüüsuuesti üle vaadata ning hinnata ohute lähtuvalt töötaja seisundist.
Saades teada töötaja rasedusest või sellest, et töötaja toidab last rinnaga peab tööandja töötaja kokkupuutumisel allpool toodud ohutegurite, tööde või tootmisprotsessidega hindama nende iseloomu, taseme ja kestuse alusel riske töötaja tervisele, samuti võimalikku kahjulikku mõju raseduse kulule või rinnaga toidetava lapse tervisele. Peale riskihindamise läbiviimist teavitab tööandja töötajat riskihindamise tulemusest ja temale ohutu töökeskkonna tagamiseks rakendatavatest abinõudest. Tööandja peab viima läbi täiendava riskianalüüsi ka naistöötaja, kellel on õigus emapuhkusele, kuid kes ei toida last rinnaga, tööle.
Riskide hindamisel tuleb tuvastada kõik töötaja töös esinevad riskid ja anda riskidele adekvaatne hinnang, oluline on riske mitte alahinnata. Kui riskide hindamist ei viida läbi põhjalikult ja sisuliselt ning seetõttu jääb mõni ohutegur tuvastama või alahinnatakse ohuteguri mõju võivad tagajärjed olla traagilised. Kui tööandja ei oska riskide hindamise käigus anda adekvaatset hinnangut terviseriski suurusele või tehtava töö ohutusele või tekib selle kohta küsimusi tuleb konsulteerida töötaja ja vajaduse korral arstiga või ämmaemandaga. Samuti on võimalik küsida lisainfot ka töötervishoiuarstilt.
Tööandja peab hindama, kas rasedal või rinnaga toitval töötajal (edaspidi naistöötaja) on võimalik kokku puutuda töödega või ohuteguritega, mille puhul naistöötaja töötamine ei ole lubatud. Kui naistöötaja võib kokku puutuda allpool toodud tööde või ohuteguritega saab töötaja keelduda töö tegemisest. Kergemale tööle üle viimist võimaldatakse haiguslehe alusel ainult töölepingu alusel töötavatele ravikindlustatud rasedatele naistele vastavalt nende terviseseisundile. Selleks väljastab arst või ämmaemand töötavale rasedale naisele haiguslehe põhjusega „terviseseisundile vastava töö andmine või üleviimine kergemale ametikohale“.
Tööandja on kohustatud naistöötaja terviseriskide hindamisel arvestama eelkõige järgmiste töödega:
- töö, millega kaasneb kõrgusest kukkumise oht;
- allmaatöö.
Kui riskianalüüsi tulemusel ilmneb riski olemasolu või kui hindamise tulemusel selgub, et naistöötaja teeb keelatud tööd peab tööandja andma naistöötajale ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd, konsulteerides naistöötaja ja vajaduse korral arstiga või ämmaemandaga.
Tööd, mille puhul raseda töötamine ei ole lubatud:
- punetistesse nakatumise ohu korral, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et rase on immuunsuse tõttu punetiste vastu piisavalt kaitstud;
- toksoplasmoosi nakatumise ohu korral, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et rase on immuunsuse tõttu toksoplasmoosi vastu piisavalt kaitstud;
- kõrge õhurõhu tingimustes;
- töö kokkupuutes plii või selle ühendiga;
- allmaatöö.
Tööd, mille puhul rinnaga toitva naise töötamine ei ole lubatud:
- töö kokkupuutes plii või selle ühendiga;
- allmaatöö.
Tööandja on kohustatud naistöötaja terviseriskide hindamisel arvestama eelkõige järgmiste füüsikaliste ohuteguritega:
- põrutused, vibratsioon ja seda põhjustavad töövahendid;
- müra;
- kahjustav kiirgus;
- pidev kõrge või madal õhutemperatuur.
Tööandja on kohustatud naistöötaja terviseriskide hindamisel arvestama eelkõige Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruses nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” esitatud 2., 3. ja 4. ohurühma bioloogiliste ohuteguritega, kui on teada, et need ohutegurid või nendest põhjustatud tervisekahjustuse raviks rakendatavad meetmed ohustavad raseda või loote tervist, ning kui neid ei ole allpool nimetatud.
Naistöötajal on töötamine keelatud:
- punetistesse nakatumise ohu korral, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et rase on immuunsuse tõttu punetiste vastu piisavalt kaitstud (Punetised on äge punetiseviiruse põhjustatud lööbeline nakkushaigus, mida põevad peamiselt lapsed. Rasedale on punetised ohtlik haigus. Mida varasemas raseduse järgus kokkupuude viirusega toimub, seda tõsisemad on loote kahjustused. Kui nakatumine leiab aset esimese 11 rasedusnädala jooksul, tekib 90% loodetel kaasasündinud punetiste sündroom. Sündiv laps on alakaaluline, tal võib olla südamerike, kurtus ja mitmeid silmaprobleeme, nagu katarakt ehk kaasasündinud kae, glaukoom, mikroftalmia (pisisilmsus));
- toksoplasmoosi nakatumise ohu korral, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et rase on immuunsuse tõttu toksoplasmoosi vastu piisavalt kaitstud (Inimene võib nakatuda toksoplasmoosi kokkupuutel kassi roojaga saastunud pinnase, käte või esemetega. Toksoplasmoosi võib saada ka toore- või väheküpsetatud sea-, lamba- või veiseliha söömisel).
Tööandja on kohustatud naistöötaja terviseriskide hindamisel arvestama eelkõige järgmiste füsioloogiliste ohuteguritega:
- raskuste käsitsi teisaldamine (massiga 5 kg ja enam). Sotsiaalministri 27.02.2001 määruse 26 „Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 3 lõige 9 sätestab, et rasedal ja naisel kolm kuud pärast sünnitust on teisaldustöö keelatud.
- füüsilist väsimust või ülekoormust põhjustavad sundasendid või -liigutused, sealhulgas pidev töötamine seistes või istudes, kiire töötempo või muud samalaadsed tegurid.
Tööandja on kohustatud naistöötaja terviseriskide hindamisel arvestama eelkõige järgmiste psühholsotsiaalsete ohuteguritega:
- vaimset ülekoormust põhjustav töö, sealhulgas kõrgendatud tähelepanuga töö;
- töötamine üksinda;
- monotoonne töö.
Tööandja on kohustatud naistöötaja terviseriskide hindamisel arvestama Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruse nr 308 „Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” §-s 2 loetletud kantserogeenset ohtu põhjustavate tööprotsesside ja neis vabanevate ainete või segudega.
Tööandja on kohustatud naistöötaja terviseriskide hindamisel arvestama eelkõige järgmiste keemiliste ohuteguritega:
- ained ja segud, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355), kohaselt ühe või mitme ohulausega ühe või mitme järgmise ohuklassi ja ohukategooria kriteeriumidele
1) mutageensus sugurakkudele, kategooria 1A, 1B või 2 (H340, H341);
2) kantserogeensus, kategooria 1A, 1B või 2 (H350, H350i, H351);
3) reproduktiivtoksilisus, kategooria 1A, 1B või 2 või imetamisele ja imetamise kaudu avaldatava toime täiendav kategooria (H360, H360D, H360FD, H360Fd, H360Df, H361, H361d, H361fd, H362);
4) mürgisus sihtelundi suhtes – ühekordne kokkupuude, kategooria 1 või 2 (H370, H371);
Kui rase või rinnaga toitev töötaja puutub kokku ohtlike kemikaalidega tuleb kasutatavate ohtlike kemikaalide ohutuskaardil 2. jaos „Ohtude identifitseerimine“ toodud infot võrrelda ülaltoodud loeteluga. Kui kasutatavatest kemikaalidest mõne ohulause kattub ülaltoodud loetelus oleva ohulausega ei tohi rase või rinnaga toitev töötaja oma tööd jätkata.
Näiteks võib ohtliku kemikaali ohutuskaardil olla - H370 Võib kahjustada elundeid.
Selliseks kemikaaliks on näiteks metanool, mida kasutatakse keemia-, puidu-, farmaatsia-, nafta-, gaasitööstuses, mikrobioloogias, samuti kasutatakse kütusena ja toormena biodiisli tootmisel ja veepuhastuskemikaalina ja mujal.
Kui ettevõttes oleva ohutuskaardi 2. jaos ei ole ohulauseid (nt H370) vaid on R-laused (nt R10) ja S-laused (nt S2) küsige kemikaali tarnijalt uut ohutuskaarti, millel on toodud ohulaused.
- elavhõbe või selle ühendid;
- rakkude jagunemist pidurdavad ained, näiteks tsütostaatilised ravimid, eriti koostoime korral ioniseeriva (radioaktiivse) kiirgusega. Tsütostaatilised ravimid on käitlejaile potentsiaalselt ohtlikud ravimid on ravimid, mis võivad olla mutageensed, kartsinogeensed, teratogeensed või reproduktsiooni häireid põhjustavad;
- süsinikmonooksiid (vingugaas);
- orgaanilised lahustid (nt atsetoon);
- naha kaudu tervist kahjustavad kemikaalid.
Kui rase või rinnaga toitev töötaja kasutab töös ohtlikku kemikaali, mida ülaltoodud loetelus ei ole, peab tööandja kasutatava aine omadusi riskianalüüsi käigus ise hindama, et välistada ohutus- ja terviseriski. Abivahendiks on kemikaalide ohutuskaardid ja keemilistele ohuteguritele kehtestatud piirnormid, millest alates nende ainetega kokkupuude on tervisele ohtlik. Piirnormid on toodud Vabariigi Valitsuse 20.03.2001 määruse nr 105 "Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ lisas.
Juhul, kui töötajal ja/või tööandjal on kahtlusi, kas naistöötaja võib mingi konkreetse kemikaaliga kokku puutuda võib pöörduda arsti või ämmaemanda poole ja näidata talle kemikaali ohutuskaarti ja küsida, kas töötaja võib töötada kokkupuutes selle konkreetse kemikaaliga. Samuti võib arvamust küsida töötervishoiuarstilt.
Kantserogeenset ohtu põhjustavad tööprotsessid on:
- auramiini (CAS 492-80-8) tootmine;
- tööprotsessid, kus töötaja võib kokku puutuda kivisöetahmas, -tõrvas või -pigis sisalduvate polütsükliliste aromaatsete süsivesinikega;
- vaske ja niklit sisaldavate materjalide jootmine, keevitamine või muu termiline töötlemine, mille käigus tekib nende metallide tolmu, suitsu või aerosooli;
- isopropüülalkoholi tootmise tugevalt happelised protsessid;
- tööprotsessid, kus töötaja võib kokku puutuda lehtpuidu, näiteks pöögi või tamme töötlemisel tekkiva tolmuga;
- tööprotsessid, kus töötaja võib kokku puutuda sissehingatava kristallilise ränidioksiiditolmuga;
- muud tööprotsessid, kus esineb töötajate kantserogeenide või mutageenidega kokkupuute oht.
Kergemale tööle üleviimine ja töötingimuste kergendamine
Terviseseisundile sobivat tööd saab nõuda:
- rase;
- töötaja, kellel on õigus emapuhkusele. Kui naine, kellel on seadusest tulenev õigus emapuhkusele, seda puhkust ei kasuta, on tal sellest hoolimata õigus nõuda arsti ettekirjutuse alusel terviseseisundile vastavat tööd.
Töötaja peab esitama tööandjale arsti või ämmaemanda tõendi, millest nähtuvad terviseseisundi tõttu töötamise piirangud ning võimaluse korral ettepanekud terviseseisundile vastavate tööülesannete ja -tingimuste kohta. Arsti või ämmaemanda tõend on tööandjale täitmiseks kohustuslik.
Näiteks võib arst või ämmaemand keelata rasedal raskuste teisaldamist, sundasendiga või öösel töötamist.
Kui tööandjal ei ole võimalik töötajale tema terviseseisundile vastavat tööd anda, võib töötaja tööülesannete täitmisest ajutiselt keelduda. Kergemale tööle üle viimist võimaldatakse haiguslehe alusel ainult töölepingu alusel töötavatele ravikindlustatud rasedatele naistele vastavalt nende terviseseisundile. Selleks väljastab arst või ämmaemand töötavale rasedale naisele haiguslehe põhjusega „terviseseisundile vastava töö andmine või üleviimine kergemale ametikohale“. Kuni emapuhkuse alguseni väljastab arst rasedale iga 30 kalendripäeva järel uue töövõimetuslehe. Haiguslehe esimest päeva ei hüvitata, tervisekassa maksab hüvitist alates 2. päevast. Hüvitise määr on 70% raseda esmase haiguslehe alguse eelsest töötasust.
Kui tööandjal on töötajale pakkuda kergemat tööd, vormistab ta töötaja ajutiselt kergemale tööle. Tööandja peab rasedale kergemal tööl töötamise perioodil maksma töötasu vähemalt 50% kergemale tööle üleviimise haiguslehe algusele eelnenud päeval kehtinud töötasust. Tervisekassa hüvitab tööandja poolt haiguslehele märgitud esmase haiguslehe algusele eelnenud kalendrikuu töötasu ja kergemale tööle üleviimise perioodi kalendrikuu töötasude vahe. Hüvitist makstakse alates 1. kergemale tööle asumise päevast.
Lisalugemist
Vaba aeg sünnituseelseks läbivaatuseks
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 10 lg 4 kohaselt on tööandja kohustatud andma rasedale arsti või ämmaemanda otsuses näidatud ajal vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks, mis arvatakse tööaja hulka.
Samuti tuleb töölepingu seaduse § 38 kohaselt, kui töötaja töö tegemine on takistatud tulenevalt töötaja isikust, kuid ei ole sealjuures tekitatud tahtlikult või raske hooletuse tõttu, või töö tegemist ei saa töötajalt oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel, tööandjal võimaldada töötajale piisavalt vaba aega ning maksta selle aja eest keskmist töötasu.
Antud sätte puhul on oluline mõistlik aeg, mida hinnatakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Mõistlikkuse hindamisel võetakse aluseks võlaõigusseaduse § 7 lõige 1, mille kohaselt määrab mõistlikkuse sarnases olukorras heas usus tegutseva isiku tavapärane hinnang, arvestades suhte olemust, eesmärki, tavasid ja praktikat ning muid asjaolusid. Kui töö tegemine on takistatud töötaja poolt rohkem kui mõistliku aja võrra, siis on õigustatud ka vaba aja mitteandmine ja töötasu mittemaksmine. Tegemist peab olema lühiajalise takistusega, mis võimaldab töötajal peagi töö tegemist jätkata.
Lisavaheaeg lapse rinnaga toitmiseks
Last rinnaga toitval emal on õigus saada lisavaheaegu rinnaga toitmiseks kuni lapse poolteiseaastaseks saamiseni. Lisavaheaeg antakse iga kolme tunni järel kestusega iga kord mitte alla 30 minuti. Kahe või enama kuni poolteiseaastase lapse toitmiseks antava vaheaja kestus peab olema vähemalt üks tund.
Vaheajad lapse toitmiseks arvatakse tööaja hulka ja nende eest makstakse töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel arvutatud keskmist töötasu riigieelarve vahenditest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu, välja arvatud, kui emale makstakse vanemahüvitist lapse kasvatamise eest.
Lisavaheaja eesmärk on anda emale võimalus last rinnaga toita. Lisavaheaeg on ette nähtud lapse toitmiseks kas lapse kodus või muus sobivad kohas, kui lapse toitmine töökohal ei ole võimalik. Lähtuvalt pauside eesmärgist võib ema pause kasutada ka rinnapiima kogumiseks.
