Kollektiivne töötüli (streik, töösulg)

Kollektiivne töötüli on tööandja (nende liidu) ja töötajate (nende ühingu või liidu, so ametiühingu või ametiühinguliidu) vahel kollektiivlepingu sõlmimise ja selle rakendamise ning uute töötingimuste kehtestamise pinnal tekkinud tüli. Kollektiivne töötüli võib seega tekkida kas huvide (kollektiivlepingu sõlmimine ja uute töötingimuste kehtestamine) või õiguste (kollektiivlepingu rakenda ja selle tingimuste tõlgendamine) üle. Teisisõnu, huvikonflikt tõusetub kehtivas kollektiivlepingus hõlmamata ning uute töötingimuste kehtestamist silmas pidavates küsimustes, õiguskonflikt aga tähendab vaidlust kehtivast kollektiivlepingust või mõnest õigusaktist tulenevate õiguste teostamise ja nende tõlgendamise üle.

Kollektiivse töötüli lahendamise korra näeb ette kollektiivse töötüli lahendamise seadus ja riikliku lepitaja põhimäärus.

Kollektiivse töötüli pooled

Kollektiivsel töötülil on alati kindlad pooled – ühelt poolt tööandja või tööandjate liit, teiselt poolt töötajad või töötajate ühing või liit. Mõlemat töötüli osapoolt esindab tema volitatud isik või isikud – töötajate esindaja või esindajad ning tööandja esindaja või esindajad. Töötajate usaldusisiku seaduse järgi esindab töötajate usaldusisik kõiki töötajaid kollektiivse töötüli lahendamisel, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ei tööta ametiühingusse kuuluvaid töötajaid. Kui ametiühing on tööandja juures olemas või seal töötab ametiühingusse kuuluvaid töötajaid, esindab töötajaid nende esindaja.

Töötüli puhkemine ja sellest teatamine

Töötüli puhkemise ärahoidmine peaks olema nii tööandjale kui ka töötajale üks esmaseid tööalaseid prioriteete. Eelkõige tuleks selgeks teha, mida pooled tahavad ja taotlevad,  omavahelistes läbirääkimistes tasuks üle kontrollida, kas teineteise taotlustest saadakse ühte viisi aru, vältimaks kahetsusväärseid olukordi, kus tüli puhkeb lihtsast arusaamatusest või vääriti mõistmisest. Esimene vahend kollektiivse töötüli ärahoidmiseks on omavahelised konsultatsioonid ja heausksed, teist poolt austavad läbirääkimised. Poolte taotlused-ettepanekud näiteks ühe poole koostatud kollektiivlepingu kavandi või töötingimuste muudatusettepanekute vormis esitatakse teisele poolele alati kirjalikult. Pooled on kohustatud esitatud ettepanekud läbi vaatama seitsme kalendripäeva jooksul, teatades oma otsusest ettepanekute esitajale kirjalikult kohe otsuse tegemisele järgneval päeval. Kui pooled saavutavad kollektiivlepingu kavandi või selle muudatusettepanekute osas üksmeele, siis jõutakse peagi kollektiivlepingu sõlmimiseni. Kui ei, tekib kollektiivne töötüli, mis vajab lahendamist.

Pooled pöörduvad kirjalikult riikliku lepitaja poole, kui läbirääkimiste käigus ei jõuta pooli rahuldavale kokkuleppele ning tekib töörahu katkemise oht.

Riiklik lepitaja

Riiklik lepitaja on Vabariigi Valitsuse poolt ja Sotsiaalministeeriumi, tööandjate ning töötajate keskliitude ühiskokkuleppe alusel ametisse nimetatud erapooletu asjatundja, kes tuleb tülipooltele appi neid lepitama ja rahuldavaid lahendusi leidma. Riiklik lepitaja määrab töötüli lahendamiseks paikkondliku lepitaja, kooskõlastades selle eelnevalt kohaliku omavalitsusega, või asub seda ise lahendama. Lepitajal on õigus kutsuda pooli osa võtma lepitustoimingutest.

Poolte lepitamine

Kollektiivse töötüli tekkimisel võivad tülipooled selle lahendamiseks pöörduda otse ka tööandjate liidu ja töötajate liidu (ametiühinguliidu) poole. Viimased moodustavad kolme päeva jooksul avalduse laekumisele järgnevast päevast arvates tüli lahendamiseks komisjoni. Nendevaheline kokkulepe tüli lahendamise kohta on vaidlevatele pooltele kohustuslik.

Kui tülipooled tööandjate liidu ja töötajate liidu poole leppimist otsides ei pöördu, asub pooli lepitama lepitaja, kelleks enamasti on riiklik lepitaja. Leppimine saab toimuda lepitaja vahendusel või lepitaja ettepaneku alusel, millele pooled peavad vastama kolme päeva jooksul. Pooled on kohustatud osalema lepitustoimingutes, saatma neis osalema oma täievolilised esindajad, esitama asjakohaseid dokumente lepitaja määratud ajaks. Leppimine vormistatakse protokolliga, milles sisalduvad leppimistingimused on pooltele kohustuslikud ja jõustuvad allakirjutamise hetkest, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Nn lahkarvamuste protokoll koostatakse ka siis, kui leppimist ei saavutata.

Töötajatel, nende ühingul või liidul tekib õigus korraldada töötüli lahendamiseks streik, tööandjal või tööandjate liidul aga töösulg üksnes siis, kui töörahukohustus ei kehti, kui ettenähtud lepitusprotseduurid on leppimist saavutamata täidetud või ei peeta saavutatud kokkuleppest kinni. Streigi või töösulu korral peavad pooled alustama taas kollektiivläbirääkimisi kollektiivses töötülis omavahelisele kokkuleppele jõudmiseks.

Streigist või töösulust etteteatamine, selle edasilükkamine või peatamine

Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks oma kollektiivläbirääkimiste käigus püstitatud eesmärgid. Otsuse streigi korraldamise kohta teeb töötajate üldkoosolek või töötajate ühing või liit. Streigist osavõtt on vabatahtlik, kusjuures lubatud ei ole takistada streigiga mitteühinenud töötajate töötegevust.

Töösulg on töökatkestus tööandja või tööandjate liidu algatusel, saavutamaks oma kollektiivläbirääkimiste käigus püstitatud eesmärgid. Otsuse töösulu korraldamise kohta teeb tööandja.

Kavandatavast streigist või töösulust on nende korraldaja kohustatud teatama teisele poolele, lepitajale ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult vähemalt kaks nädalat ette. Teates näidatakse ära streigi või töösulu põhjused, täpne algus ja võimalik ulatus.

Streiki juhib selle korraldamise otsuse teinud töötajate üldkoosoleku või nende ühingu või liidu poolt volitatud isik e streigijuht. Streigijuht peab võtma meetmeid teise poole vara säilitamiseks, seaduslikkuse ja avaliku korra tagamiseks, kandes vastutust kaasnenud õigusrikkumiste ja tekitatud kahjude eest. Töösulgu juhitakse tööandja määratud korras.

Streigi või töösulu algust võib edasi lükata vaid ühe korra – Vabariigi Valitsus riikliku lepitaja ettepanekul ühe kuu, linna- või vallavalitsus paikkondliku lepitaja ettepanekul kahe nädala võrra. Vabariigi Valitsusel on õigus streik või töösulg peatada loodusõnnetuse ja katastroofi korral, nakkushaiguste leviku tõkestamiseks, samuti erakorralise seisukorra ajal.

Avaliku teenistuse seaduse järgi ei tohi ametnik streikida ega osaleda muudes kollektiivsetes teenistusalastes surveaktsioonides, mis häirivad ametniku teenistusse võtnud asutuse või muu ametiasutuse tööd. Surveaktsioon on kollektiivne, kui selles tahavad osaleda vähemalt pooled ametnikud.

Ebaseaduslik streik ja töösulg

Ebaseaduslikud on streik ja töösulg, millele ei ole eelnenud läbirääkimine ega lepitustoimingud, samuti streik ja töösulg kohtu tegevuse mõjutamiseks. Seadusega kehtestatud korra rikkumine streigi ja töösulu väljakuulutamisel ja korraldamisel muudab streigi ja töösulu ebaseaduslikuks. Streigi või töösulu ebaseaduslikuks tunnistamise otsuse teeb kohus.

Hoiatus- ja toetusstreigid

Töötajatel, nende ühingutel ja liitudel on õigus korraldada hoiatusstreike kestusega kuni üks tund.

Streigis osalejate töötajate toetuseks on lubatud korraldada toetusstreike. Toetusstreik ei või kesta  üle kolme päeva.

Kavandatavast toetusstreigist on töötajate esindaja, ühing või liit kohustatud teatama tööandjale, tööandjate ühingule või liidule ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult vähemalt viis tööpäeva ette.

Hoiatus- ja toetusstreigist osalemisel tuleb kinni pidada töörahust. Et üldjuhul kehtib töörahu ainult selle suhtes, milles on kollektiivlepingus kokku lepitud, siis toetusstreigi puhul, kus sisulist töötüli toetaja  ja tööandja vahel ei olegi, siis ei kehti ka töörahu kohustus. Hoiatusstreigi puhul tuleb hinnata, kas selle nõudmistega ei minda vastu kollektiivlepingus kokkulepitust, mis peab tagama töörahu.

Töörahu kohustust tuleks aga jälgida juhtudel, kui kollektiivlepingus on kokku lepitud nn absoluutses töörahu kohustuses, so töörahu kohustus kehtib igal juhul.