Töövaidlused

Töövaidluse lahendamise seadus

Alates 01.01.2018 kehtib töövaidluse lahendamise seadus (TvLS), mille alusel lahendatakse töövaidlusasju töövaidluskomisjonis. Töövaidluskomisjoni poole pöördumine toimub avalduse alusel.

04.12.2020 muudeti töövaidluse lahendamise seadust, ühe olulisema muudatusena sätestati võimalus osaleda töövaidluskomisjoni istungil virtuaalselt. Töövaidluskomisjon võib istungi korraldada täielikult või osaliselt menetluskonverentsina selliselt, et menetlusosalisel või tema esindajal või tunnistajal on võimalik viibida istungi ajal muus kohas ja teha reaalajas menetlustoiminguid.

Menetluskonverentsina korraldatud istungil peab olema tehniliselt turvaliselt tagatud kõigi menetlusosaliste õigus esitada avaldusi ja taotlusi ning muud istungi tingimused nii pildi kui ka heli reaalajas ülekandmisel eemaloleva menetlusosalise juurest töövaidluskomisjonile ja vastupidi. (TvLS § 42¹ lg 1, 2)

Töövaidlusmenetlus ja asjaajamine töövaidluskomisjonis toimub eesti keeles. Tõlgi istungile ilmumise korraldab tõlki vajav osapool.

Töövaidluskomisjoni pöördumine on riigilõivuvaba. Töövaidlusasja lahendamisel töövaidluskomisjonis kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus vaadatakse läbi 45 kalendripäeva jooksul arvates selle saamisest töövaidluskomisjonis, välja arvatud juhul, kui menetluse pikenemine tuleneb objektiivsetest asjaoludest või töövaidluse lahendamise seaduses sätestatust.

Juhime tähelepanu: Menetlusdokumendi kättetoimetamisel juhindub töövaidluskomisjon tsiviilkohtumenetluse seadustikust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 317 annab töövaidluskomisjonile õiguse menetlusdokumendi avalikuks kättetoimetamiseks. Töövadluskomisjonil on õigus avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Avalikku kättetoimetamise võimalust kasutab töövaidluskomisjon ainult juhul kui töövaidlus osapool ei kinnita töövaidluskomisjoni poolt saadetud menetlusdokumentide kättesaamist e-posti või posti teel.

Töövaidluskomisjoni pädevus

Töövaidluskomisjon on sõltumatu kohtuväline organ, mis ei kaitse ei töötaja ega tööandja huve, vaid lahendab töövaidlusi erapooletult tuginedes seadustele. Töövaidluskomisjoni ülesanne on menetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt ning töövaidlus lahendada õigesti, võimalikult lihtsalt, kiirelt ja väikeste kuludega.

Töövaidluskomisjoni poole saab pöörduda ainult järgmiste vaidluste lahendamiseks:

1. töötaja ja Eestis registreeritud või Eestis filiaali kaudu tegutseva välisriigi tööandja vahelisest töösuhtest ning töösuhte ettevalmistamisest tulenev töövaidlus (individuaalne töövaidlus);
2. Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse §-st 7 tulenev Eestisse lähetatud töötaja ja tema tööandja vaheline töövaidlus (individuaalne töövaidlus);
3. kollektiivlepingu täitmisest tulenev kollektiivne töötüli (kollektiivne töövaidlus).

Töövaidluskomisjon ei lahenda tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse, kehavigastuse või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise vaidlusi. Nende vaidlustega tuleb pöörduda maakohtusse.

Enne vaidlusse asumist mõtle hoolega läbi, kas on mingigi võimalus lahendada tekkinud arusaamatus omavaheliste läbirääkimiste ja kokkuleppe teel. Töövaidluse lahendamise seaduse kohaselt lahendatakse võimaluse korral töövaidlusasi vaidlevate poolte kokkuleppel:

1. enne töövaidluskomisjoni pöördumist, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, ning vajaduse korral töötajate esindaja vahendusel;
2. töövaidluskomisjonis leppimise teel või kompromissiga, lähtudes käesolevas seaduses sätestatust.

See tähendab, et töövaidluskomisjon peab kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et töövaidlus või osa sellest lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. Töövaidluskomisjoni juhataja võib selleks muu hulgas esitada pooltele kompromisslepingu projekti, teha ettepaneku lahendada vaidlus lepitusmenetluses või väljaspool töövaidluskomisjoni. Sellise tegevuse eesmärk on jõuda vaidlusse sattunud poolte õigus- ja meelerahu taastamiseni.

Töövaidluskomisjoni menetluse liigid

Töövaidluskomisjoni poole pöördudes on võimalus valida kolme menetluse liigi vahel:

1. Niinimetatud tavamenetlus, mis tähendab, et pärast avalduse menetlusse võtmist, edastatakse see vastaspoolele ning määratakse asja arutamiseks komisjoni istungi aeg. Istungil toimub asja läbivaatamine kolmeliikmelise komisjoni poolt (töövaidluskomisjoni juhataja ning sotsiaalpartnerite poolt määratud esindajad ehk kaks kaasistujat) vaidlevate poolte juuresolekul.

Tähelepanu! Kui avaldaja ei ilmu määratud ajaks istungile, võib töövaidluskomisjon jätta avalduse läbi vaatamata. Kui vastaspool ei tule istungile, võib komisjon teha otsuse teda ära kuulamata.

2. Rahaliste nõuete kirjalik menetlus, st töövaidluskomisjoni juhataja võib ainuisikuliselt omal algatusel menetleda rahalise nõude avaldust kirjalikus menetluses, kui nõuete kogusumma ei ületa 6400 eurot.

Tähelepanu! Kui töövaidluskomisjonile esitatud avaldus sisaldab nii rahalisi kui mitterahalisi nõueide (nt töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise või töösuhte tuvastamise vms) või esitatud rahaliste nõuete kogusumma on üle 6400 euro või komisjonile esitatud rahalised nõuded vajavad täpsustamist, siis vaatab komisjon avalduse läbi tavamenetluse korras ehk sel juhul kirjalikku menetlust rakendada ei saa.

3. Lepitusmenetlus. See on mõlema vaidlusse sattunud poole soovil (vaba tahte alusel) toimuv tegevus, mille käigus erapooletu isik ehk töövaidluskomisjoni juhataja lepitaja rollis toetab lepitusosaliste suhtlust eesmärgiga aidata neil leida vaidlusküsimusele lahendus ehk jõuda lepituskokkuleppeni.

Lepitusmenetlus  on lihtsustatud töövaidlusasja lahendamine lepitaja vahendusel. Lepitaja ehk töövaidluskomisjoni esimees ei käsitle mitte üksnes juriidiliselt seotud probleeme, vaid kõiki kaasnevaid poolte jaoks olulisi asjaolusid (sh emotsionaalne rahulolu). Lepitaja, kes on menetluses sõltumatu ja erapooletu, osaleb menetluses aktiivse kuulajana, saab suunata pooli leppima, tehes vajadusel ettepanekuid tüli lõpetamiseks konkreetsetel tingimustel. Lepitusmenetluse jaoks on pooltel vaja esitada töövaidluskomisjonile kokkulepe asja lahendamiseks lepitusmenetluses.

Kirjalik lepituskokkulepe sõlmitakse poolte vahel kümne tööpäeva jooksul avalduse menetlusse võtmise otsustamisest arvates. Juhul, kui lepitus ei õnnestu, siis saavad pooled jätkata vaidluse lahendamist tavamenetluses.

Soovitus! Lepitusmenetlusse asumine on kindlasti kasulik, kui vaidlus on tekkinud töösuhte ajal ehk tööleping ei ole veel lõppenud ning ka juhtudel kui tekkinud konfliktil on tugev emotsionaalne külg (st seadusest tulenevaid nõudeid sisuliselt ei ole, kuid vastastikune solvumine on suur). Kuid kindlasti on see hea lahendus ka pärast töösuhte lõppu, et saavutada mõlemat osapoolt rahuldav tulemus.

Avalduse esitamine töövaidluskomisjonile

Töötaja võib esitada avalduse oma elukoha või töötamise koha või tööandja asukoha või elukoha järgsele töövaidluskomisjonile. Valiku teeb töötaja ise. Tööandja võib avalduse esitada omal valikul kas töötaja elukoha või töötamise koha töövaidluskomisjonile. Avaldus kollektiivse töötüli lahendamiseks esitatakse tööandja asukoha või elukoha järgsele töövaidluskomisjonile või tööandjate liidu või tööandjate keskliidu asukoha järgsele töövaidluskomisjonile.

Lisaks on võimalik pooltel eelnevalt kokku leppida kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (näiteks e-kirja teel), millises piirkonnas töövaidlusasja lahendatakse. Seejuures ei saa osapooled valida vaidlust lahendama konkreetset töövaidluskomisjoni juhatajat. Töövaidlusasjade jaotamisel lähtutakse töövaidluskomisjonide teeninduspiirkondadest ja sisemisest töökorraldusest.

Avaldus Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile 

Töövaidluskomisjoni võib pöörduda isiklikult või esindaja kaudu. Avaldust koos lisadega on võimalik esitada omakäeliselt allkirjastatuna paberil või elektrooniliselt. Kui avaldus saadetakse töövaidluskomisjoni meiliaadressile elektrooniliselt, allkirjastatakse see digitaalselt ning lisatakse vajalikud dokumendid. Avaldus võib olla esindaja allkirjaga ainult siis, kui sellele lisatakse esindusõigust tõendav dokument ehk volikiri.

Avalduses tuleb eelkõige märkida:

• töövaidlusasja alluvus, st millises piirkonnas soovitakse töövaidlus lahendada;
• avalduse esitaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht ja kontaktandmed (telefoninumber, e-post); 
• isiku nimi, kelle vastu nõue esitatakse, tema isiku- või registrikood, elu- või asukoht ja kontaktandmed (telefoninumber, e-post);
• avaldaja selgelt väljendatud nõue, rahalise nõude korral näidatakse see brutosummana;
• nõude aluseks olevad asjaolud, millega nõuet põhjendatakse;
• tõendid, mis kinnitavad nõude aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Tõendina tuleb lisada ainult dokumendid, mis on vajalikud nõude tõendamiseks. Palume mitte lisada ilma vajaduseta delikaatseid ja eraelulisi isikuandmeid sisaldavaid dokumente;
• kas pool on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist istungil;
• kinnitus poolte kokkuleppe kohta, kui töövaidlust soovitakse lahendada kokkulepitud töövaidluskomisjonis.

Rahalise nõude korral tuleb suurus põhjendada ja seejuures ei ole mingit piirmäära, pöördumaks töövaidluskomisjoni.

Allkirjata avaldust menetlusse ei võeta.

Nõuded elektroonselt esitatud töövaidluskomisjoni avaldusele:

• Avaldus peab olema digitaalselt allkirjastatud
• Avaldus ja selle lisad peavad olema pdf- formaadis
• Esitatud lisadokumentidel peavad olema korrektsed failinimed. Näiteks Lisa1_Tööleping; Lisa2_Konto_väljavõte

Nõude esitamise tähtaeg

Avaldus tuleb töövaidlusorganisse esitada konkreetse tähtaja jooksul. Nõuete esitamise aegumistähtajad on sätestatud töölepingu seaduses (TLS):

• Töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidlusorganisse on neli kuud arvates ajast, kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Näide: erinevad hüvitised, nt puhkusehüvitis, ülesütlemise hüvitised (TLS § 100).
• Erandina on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest, mitte töölepingu lõppemisest. Tähtaeg kehtib nii töötajale kui ka tööandjale.
• Töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat arvates töötasu sissenõutavaks muutumisest. Töötasu muutub sissenõutavaks palgapäeval. Näide: töötasu on m.h ka ületunnitöötasu, riigipühal töötamise tasu jne.
• Tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, kui tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist.  Näide: TLS § 74 lõiked 1 ja 2, § 76 lg 2.

Tähtaegade arvestamisel lähtutakse asjaolust, et tähtaeg hakkab kulgema sündmuse päevale järgnevast päevast alates, näiteks töötasu nõude puhul palgapäevale järgnevast päevast. Tähtaeg möödub tähtaja viimasel päeval.

*Kui töötaja töötab summeeritud tööajaga, siis ületunnitöötasu nõue muutub sissenõutavaks arvestusperioodi lõpule järgneval palgapäeval.

Milliseid nõudeid on õigus esitada?

Töötaja võimalike nõuete näidisloetelu:

1. töösuhte tuvastamise ja vastava töötamise registri kande tegemise nõue. Näiteks, kui töötaja töötab suulise töölepingu alusel ja tööandja pole töötamise registri kannet teinud, kuid töötajal on võimalik töösuhte olemasolu kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis vestluste alusel tõendada.
2. saamata jäänud töötasu nõue. Näide: palun mõista välja saamata jäänud jaanuarikuu 2022.a töötasu brutosummas 1020 eurot.
3. valveajatasu nõue
4. kokkulepitud hüve või hüvitise nõue. Näiteks on pooled sõlminud töölepingus varalise vastutuse kokkuleppe, kuid tööandja jätab hüvitise maksmata.
5. töölähetuse kulude ja välislähetuse päevaraha nõue
6. haigushüvitise nõue, Töötaja saab töövaidluskomisjoni kaudu nõuda tööandja haigushüvitise osa. Kui tööandja ei kinnita haiguslehte, siis töövaidluskomisjon ei saa otsusega tööandjat kohustada seda tegema. Kui Tervisekassa ei hüvita töötajale haiguslehte tööandja tegevusetuse tõttu, siis vastava kahju hüvitamist saab töövaidluskomisjonis nõuda.
7. kasutamata puhkuse hüvitamise nõue. Väljateenitud puhkusepäevade arvutamiseks tuleb kalendriaastas väljateenitavate põhipuhkusepäevade arv jagada kalendriaasta päevade arvuga ja korrutada puhkuse õiguse aluseks oleva aja kalendripäevade arvuga.
8. viivise nõue. Abiks arvutamisel on viivisekalkulaator. 
9. saamata jäänud hüvitiste nõue. Näiteks kui tööandja ei järgi töölepingu ülesütlemisel etteteatamise tähtaega (TLS § 100 lg 5) või tööandja ei tasu koondamishüvitist (TLS § 100 lg 1).
10. töölepingu lõppemise tuvastamine ja töötamise registrisse vastava kande tegemine. Näiteks ütles töötaja töösuhte üles erakorraliselt (TLS § 91 lg 2 alusel), kuid tööandja märkis töötamise registrisse töösuhte lõppemise aluseks TLS § 85 (omal soovil ülesütlemine). Töövaidluskomisjonile tuleks tõendina esitada kirjalik ja tööandjale kättetoimetatud ülesütlemisavaldus. 
11. töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamine, töölepingu lõpetamine töövaidluskomisjoni poolt, hüvitise ja vastava töötamise registri kande tegemise nõue. Näiteks ütles tööandja töölepingu üles töötajapoolse rikkumise tõttu TLS § 88 lg 1 p 3 alusel, Kui töötaja ei nõustu ülesütlemisavaldusega, siis on tal selle vaidlustamiseks aega 30 kalendripäeva alates ülesütlemisavalduse saamisest.
12. kahju hüvitamise nõue

Tööandja võimalike nõuete näidisloetelu:

1. töölepingu erakorralise ülesütlemise (TLS § 91 lg 2 alusel) tühisuse tuvastamise nõue
2. leppetrahvi nõue - TLS §§ 22, 26, 77 või töötervishoiu- ja ohutuse seaduse § 14^{1  alusel}
3. kahju hüvitamise nõue - TLS §§ 74-76 alusel
4. töötaja lahkumisega seotud hüvitise nõue  - TLS § 74 lg 3 alusel
5. töötasu tagastamise nõue
6. koolituskulude hüvitamise nõue
7. hüvitise nõue töölepingu ülesütlemistähtaja rikkumise eest 

Töövaidluse menetlus istungil

Töövaidlusasi vaadatakse läbi poolte või nende esindajate juuresolekul. Kui istungile kutsutud poolel ilmneb asjaolu, mis takistab tema osalemist istungil, peab ta sellest esimesel võimalusel enne istungi algust töövaidluskomisjoni teavitama. Kui asjaolust, mis takistab istungil osalemist, ei ole võimalik teavitada enne istungi algust, tuleb töövaidluskomisjoni teavitada esimesel võimalusel, kui takistav asjaolu on ära langenud.

Kui avaldaja ei ilmu istungile ja ei ole esitanud põhjendatud taotlust asja arutamise edasilükkamiseks, lõpetab töövaidluskomisjon menetluse. Kui aga pool ei ilmu istungile mõjuval põhjusel, lükatakse asja arutamine edasi. Töövaidluse lahendamise seadus sätestab erandi, millal on võimalik töövaidlusasja läbivaatamine ilma osapoole kohalolekuta. Erand puudutab olukorda,  kui välismaalane töötas Eestis selleks seaduslikku alust omamata ja on töövaidluse läbivaatamise ajaks Eestist välja saadetud või saadetakse Eestist välja töövaidluse läbivaatamise kestel. Sellisel juhul vaadatakse töövaidlusasi läbi ilma tema kohalolekuta.

Töövaidluskomisjoni istungit juhatab töövaidluskomisjoni juhataja, kes teatab istungi avamisel, millist töövaidlusasja arutatakse, selgitab menetluses oleva töövaidlusasja olemust ja vaidlusele kohaldatavaid õigusnorme. Samuti tutvustatakse töövaidluskomisjoni koosseisu.

Istungi alguses teeb töövaidluskomisjoni juhataja kindlaks:

• kes kutsutud isikutest on istungile ilmunud ja nende isikusamasuse;
• kas istungilt puuduvad isikud on seaduse kohaselt istungile kutsutud;
• kas poolte esindajatel on olemas esindusõigus;
• kas puuduvad alused töövaidluskomisjoni liikme taandamiseks.

Enne töövaidlusasja sisulist arutamist lahendab töövaidluskomisjon poolte taotlused. Selle raames on võimalik taotleda täiendavate tõendite esitamist, kui tõendi varasem esitamine ei olnud võimalik. Selliseks taotluseks võib olla ka näiteks menetluse kinniseks kuulutamise taotlus, poolte taotlus kompromissiks. Avaldaja võib kirjalikus avalduses märgitud nõudeid suuliselt täiendada või neist osaliselt või täielikult loobuda kuni töövaidlusasja sisulise arutamiseni. Loobumisavaldust aga tagasi võtta ei saa.

Istungil kuulatakse ära vaidlevate poolte selgitused ja tunnistajate ütlused, uuritakse dokumente ja muid tõendeid ning antakse neile hinnang. Töövaidluse pooled saavad võimaluse esitada üksteisele küsimusi. Istungi lõpus kuulatakse ära poolte lõppseisukohad.

Põhjendatud taotluse korral võib asja arutamise edasi lükata. Edasilükkamisel määrab juhataja uue istungi aja ja pooltele antakse kätte kutsed.

Istung protokollitakse. Pooltel on õigus tutvuda protokolliga, kuid selleks tuleb esitada vastav taotlus töövaidluskomisjonile.

Töötamise registri seos töövaidluste lahendamisega töövaidluskomisjonis

Töövaidluskomisjonil õigus teha töötamise registrisse seadusega määratletud kandemuudatusi. Töövaidluskomisjonil on töövaidluse käigus esitatud taotluste ja selgunud andmete alusel õigus muuta töötamise aluseks olnud lepingu olemust (töövõtulepingust töölepingust), töösuhte alguskuupäeva, töösuhte lõpu kuupäeva ja töölepingu lõppemise õiguslikku alust.

Jõustunud töövaidluskomisjoni otsus võib omada olulist tähendust nii töötuskindlustushüvitise, pensioni kui ka haigushüvitise maksmisel, ravikindlustuse õiguse tuvastamisel.

Töövaidluskomisjoni poolt tehtavate kandemuudatuste õiguslik alus

TvLS § 63 annab töövaidluskomisjoni juhatajale või sekretärile õiguse töövaidluskomisjoni jõustunud otsuse alusel lisada või muuta töötamise registris järgmisi andmeid:

• töötaja tööle asumise aega,
• töötamise aluseks olnud õigussuhte liiki,
• töölepingu lõppemise kuupäev või
• töölepingu lõppemise õiguslikku alust.

Registrikande muutmise aluseks olevad asjaolud

1. Töötaja tööle asumise aeg on määratletav kuupäevana, millal töötaja asub reaalselt täitma tööülesandeid töölepingu alusel ehk millal algab faktiline suhe. Töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg võivad erineda. Samuti loetakse töötaja tööle asumise ajaks ka aeg, mil töötaja pidi tööle asuma, kuid põhjendatud juhtudel ei ole see võimalik (eelkõige TLS §-st 35 tulenevalt, st tööandjast tuleneval põhjusel ei saanud töötaja reaalselt tööd teha, kuid tööandjal tekkis töötaja suhtes tasu maksmise ja sellega seonduvalt maksukohustus). 

Kandemuudatus märgitakse töövaidluskomisjoni otsuse resolutsiooni olukorras, kus avaldaja nõudeks on näiteks tuvastada töösuhe või tööle asumise aeg, mis võib olla seotud töötasu jm rahaliste nõuetega. See tähendab, et üksnes töötamise registri kande muutmiseks avaldust esitada ei saa.

2. Töötamise aluseks olnud õigussuhte liigiks võib olla näiteks võlaõiguslik leping/kokkulepe või ka töölepinguline suhe. Töövaidluse raames võib poolte vahel sõlmitud võlaõiguslik leping või suuline kokkulepe osutuda töölepinguks.

Avaldaja nõuab eelkõige töösuhte tuvastamist, mis võib olla muude töölepingu seadusest tulenevate nõuete (nt puhkusetasu) esitamise eelduseks, ning millega ühtlasi võidakse muuta ka töötamise registris töötamise aluseks olnud õigussuhte liiki (või siis lisatakse töölepingu alusel töötamine registrisse, kui tööandja ei olnud kannet teinud).

3. Töölepingu lõppemise kuupäev on määratletav kuupäevana, millal on töösuhte viimane päev. Töölepingu lõppemise kuupäeva lisamine või muutmine kajastatakse otsuse resolutiivosas eelkõige järgmistes olukordades:

• kui tuvastatakse töölepingu lõppemine ja selle lõppemise kuupäev,
• kui rahuldatakse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõue ja sellega seonduvalt lõpetab töövaidluskomisjon vastavalt taotlusele töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel.

4. Töölepingu lõppemise õiguslik alus määratletakse TVK otsuse resolutiivosas eraldi fikseerituna selliselt, et oleks viide täpsele töölepingu seaduse sättele.

Avaldaja, kes soovib, et töövaidluskomisjon muudaks otsusega tema töösuhtega seotud andmeid töötamise registris, peab väljendama oma tahet selgelt ja üheselt mõistetavalt. Näiteks võib töövaidluskomisjonile esitatavas avalduses kirjutada muuhulgas „Soovin pärast töösuhte tuvastamist vastavate andmete muutmist töötamise registris“ või „Palun ühtlasi muuta töösuhte alguskuupäeva töötamise registris“.

See tähendab, et enne asja sisulist arutamist või selle kestel tuleb esitada oma taotlus töötamise registri kandemuudatuste kohta kas koos esialgse avaldusega või eraldi avaldusena.

Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et registrikande muutmine ei saa olla iseseisev nõue, vaid tegemist on kõrvalnõudega, näiteks juhtudel kui töötaja taotleb töösuhte tuvastamist, töösuhte algusaja tuvastamist, vaidlustab töölepingu ülesütlemist või nõuab töösuhte lõppemisega seotud hüvitist.

Töövaidluskomisjon saab muuta kandeid töötamise registris vaid jõustunud otsuse alusel, seega eeldab kandemuudatuse tegemine vaidlevalt poolelt, pärast otsuse vaidlustamistähtaja möödumist, jõustumismärke taotluse esitamist.

Töövaidluskomisjoni otsuse täitmine

Töövaidluskomisjon teeb otsuse, kui komisjoni arvates on töövaidlusasja arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Istungil arutatud töövaidlusasjas teeb töövaidluskomisjon otsuse resolutsiooni töövaidlusasja arutamise päeval, häälteenamusega. Vähemusse jäänud komisjoniliikmel on õigus eriarvamusele, mis lisatakse otsusele. Otsuse vormistab juhataja. Kirjalikus menetluses teeb otsuse töövaidluskomisjoni juhataja ainuisikuliselt.

Otsus ise põhineb seadusel ja peab olema põhjendatud. Töövaidluskomisjonil on õigus täpsustada nõude õiguslikku kvalifikatsiooni, kui see on vajalik poolte seaduslike õiguste ja huvide kaitseks. Otsust tehes tuginetakse üksnes asjas kogutud tõenditele.

Otsus koosneb sissejuhatusest, resolutsioonist, kirjeldavast ja põhjendavast osast. Otsuse resolutsiooniga lahendab töövaidluskomisjon selgelt ja ühemõtteliselt nõuded ja veel lahendamata taotlused. Otsuse kirjeldavas osas märgitakse loogilises järjekorras lühidalt ja olulist sisu esile tuues esitatud nõuded ning nende kohta esitatud väited, vastuväited ja tõendid. Otsuse põhjendavas osas märgitakse tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, ning tõendid, millele on rajatud töövaidluskomisjoni järeldused. Otsuse põhistus peab tuginema seaduse sätetele, mida töövaidluskomisjon kohaldas. Töövaidluskomisjon analüüsib otsuses kõiki asjassepuutuvaid tõendeid.

Töövaidluskomisjon teeb otsuse ilma kõrvaliste isikute juuresolekuta. Otsusest teatatakse pooltele kümne tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist. Täpne otsuse teatavaks tegemise aeg antakse teada tavamenetluse raames istungi lõpus või kirjaliku menetluse korral, määruses sätestatud tähtajal.

Kui otsus on langetatud ja teatavaks tehtud, ei saa komisjon seda üldreeglina tühistada ega muuta. Tühistamine on võimalik enne otsuse jõustumist olukorras, kui samas asjas sõlmitakse kompromiss osapoolte vahel ja töövaidluskomisjoni juhataja kinnitab seda määrusega. Vastaspoole nõusolekul võib avalduse tagasi võtta kuni töövaidluskomisjoni otsuse jõustumiseni.

Töövaidluskomisjoni otsuses on võimalik parandada üksnes kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu.

Töövaidluskomisjoni otsus jõustub, kui töötaja või tööandja ei ole otsuse vaidlustamiseks esitanud hagiavaldust maakohtusse ühe kuu jooksul pärast otsuse kättesaamist. Jõustunud töövaidluskomisjoni otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik.

Selleks, et kohtutäitur saaks hakata nõudma otsuse täitmist, peab otsusel olema jõustumismärge. Jõustumismärke otsusele lisamiseks tuleb esitada taotlus otsuse teinud TVK-le. Taotluse võib saata kirjalikus vormis posti teel või elektrooniliselt.

Pärast taotluse saamist teeb TVK sekretär järelpärimise maakohtule tuvastamaks, kas pooled on antud vaidluses pöördunud kohtu poole. Kohtult vastuse saamine võib võtta aega. Kui tuvastatakse, et otsus on kohtus vaidlustatud, jõustumismärget otsusele ei lisata ja taotlejale teatatakse sellest kirjalikult.

Alates 01.07.2014 jõustunud seaduse muudatuste kohaselt lisab töövaidluskomisjon otsusele jõustumismärke ka puudutatud haldusorgani (eelkõige Eesti Töötukassa, Tervisekassa, Maksu- ja Tolliamet, Sotsiaalkindlustusamet) põhjendatud taotlusel.

Jõustumismärge lisatakse otsusele üksnes siis, kui on tuvastatud, et otsust ei ole kohtus vaidlustatud.

Taotlus jõustumismärke lisamiseks

Töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamine

Kui töötaja või tööandja (pool või pooled) ei ole nõus Töövaidluskomisjoni poolt tehtud otsusega, siis peale otsuse kättesaamist 30 kalendripäeva jooksul on neil võimalus pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks maakohtusse.

Kohtusse pöördumise korral töövaidluskomisjoni poolt tehtud otsus ei jõustu. Töövaidluskomisjoni otsuse osalise vaidlustamise korral jõustub otsus osas, mida kohtus ei vaidlustatud.

Töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamise tähtaeg hakkab kulgema otsuse saamisele järgnevast päevast. Näiteks, kui töövaidluskomisjoni otsus saadi kätte täna, siis vaidlustamise tähtaega hakatakse lugema homsest. 

Töövaidluskomisjoni otsust on võimalik kätte toimetada elektroonselt e-posti teel, posti teel või avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

Olukorras kus pool ei kinnita otsuse kättesaamist e-posti teel, saadetakse otsus poolele posti teel. Kui poolele ei õnnestu otsust kätte toimetada ka posti teel, avaldab töövaidluskomisjoni sekretär-referent otsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ametlikes Teadaannetes avaldamisel loetakse, et otsus on poolele teatavaks tehtud 15 kalendripäeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest.

Näide: töövaidluskomisjon edastab pooltele otsuse elektroonselt e-posti teel 01.02.2023. Otsuse kättesaamist e-posti teel kinnitab ainult töötaja saates 01.02.2023 töövaidluskomisjonile e-posti teel sellekohase kinnituse. Kuna töötaja kinnitas otsuse kättesaamist 01.02.2023, siis töötaja puhul tuleb 30-päevast vaidlustamise tähtaega hakata lugema alates 02.02.2023.
Tööandja otsuse kättesaamist e-posti teel ei kinnitanud ja talle edastati otsus posti teel. Kuna ka posti teel ei õnnestunud tööandjale otsust kätte toimetada, siis tehti tööandjale otsus teatavaks Ametlike Teadaannete kaudu. Sellisel juhul tuleb 30-päevast vaidlustamise tähtaega hakata lugema peale 15 kalendripäeva möödumist otsuse resolutsiooni avaldamisest Ametlikes Teadaannetes.

Kohtusse pöördumise korral tuleb esitada hagiavaldus. Kohtusse ei saa esitada kaebust töövaidluskomisjoni otsuse peale. 

Hagiavaldus peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele. Kohtule esitatavas hagiavalduses on vaja ära näidata kellelt nõutakse, mida nõutakse, miks nõutakse (st millisel õiguslikul alusel) ja millised tõendid seda nõudmist kinnitavad. Seega tuleb hagiavaldusse kirjutada hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus), tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.

Hagiavaldus tuleb allkirjastada. Kui hagiavalduse esitab hageja esindaja, kes ei ole advokaat, tuleb lisada volikiri.

Hagiavalduse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt Riigilõivuseadusele. Teatud hagid on riigilõivuvabad (näiteks hagid, mis on esitatud töötasu või palga nõudmiseks ja ka töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõuete puhul). Tööandjal kohtus tööasjades riigilõivuvabastust ei ole.

Vajaduse korral annab kohus pooltele tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis ning oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks.

Kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja (st töövaidluskomisjonile avalduse esitanud isik) esitada hagi kohtusse töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile.

Kui töövaidluskomisjon rahuldab avalduse täielikult või osaliselt, võib teine pool (st see isik, kelle vastu oli esitatud nõue töövaidluskomisjonile) esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sellisel juhul on kohtumenetluses hagejaks töövaidluskomisjoni pöördunud isik (st avaldaja). Kostjaks on kohtule taotluse esitanud pool (st see isik, kelle vastu oli esitatud nõue töövaidluskomisjonile).

Oluline on meeles pidada, et pool, kes on kohtumenetluses hageja rollis, peab esitama kohtule avalduse. Avaldus tuleb teha hagiavaldusele ettenähtud vormis ja esitada kohtule kohtu poolt määratud ajaks. Vastasel juhul jätab kohus avalduse läbi vaatamata ja töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Kohus juhib sellele hageja tähelepanu, kui ta annab tähtaja avalduse esitamiseks hagiavalduse vormis.

Näide: töövaidluskomisjonis oli avaldajaks töötaja, kelle nõue oli töövaidluskomisjoni otsusega rahuldatud täielikult. Tööandja ei nõustunud otsusega ja esitas kohtule taotluse asja läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Sellisel juhul on kohtus hageja rollis avaldaja (st töötaja) kes peab kohtu poolt määratud tähtajaks esitama kohtule tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele vastava hagiavalduse. Kui töötaja jätab kohtu poolt määratud tähtajaks nõuetekohase hagiavalduse esitamata, siis jätab kohus avalduse läbi vaatamata, mis omakorda tähendab, et varasemalt töötaja kasuks tehtud töövaidluskomisjoni otsus ei jõustu (st sisuliselt muutub varasemalt tehtud otsus kehtetuks).

Lisaks peavad pooled kohtumenetluses arvestama ka sellega, et kuigi töövaidlusasja lahendamisel töövaidluskomisjonis kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, siis kohtusse pöördumise korral võivad pooled nõuda nii töövaidluskomisjonis kui ka kohtumenetluses töövaidlusasja menetlusega tekkinud kulude hüvitamist. Riigikohus on seisukohal (otsus nr 3-2-1-80-15), et töövaidlusasja lahendamisel töövaidluskomisjonis tekkinud menetluskulusid (näiteks õigusabi kulud, tõlkekulud jms) võib hiljem nõuda kohtus kahjunõude korras (kohtueelses menetluses tehtud kulutustena). Sellest tulenevalt töövaidluskomisjonile avalduse esitamisega tekkinud kulude hüvitamine on pooltel võimalik tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 144 p 4 alusel koos kohtumenetluse kuludega.

Hagiavalduse vorm on leitav siin.

Hagimenetlusest ja hagiavalduse esitamisest loe täpsemalt Eesti Kohtute lehelt.

Lisalugemist

• Töövaidluskomisjonide kontaktid ja tööpiirkonnad
• Brošüür: Töövaidluse lahendamine töövaidluskomisjonis
• Õigusabi jagamine