Alaealistele sobivad ja mittesobivad tööd

Alaealise töötaja eripärad

Vähese elu- ja töökogemusega noor vajab enam juhendamist ja tähelepanu kui täiskasvanud töötegija. Sageli on noored ka riskialtimad ja katsetavad rohkem, nende tähelepanu hajub kiiremini ja sellest tulenevalt võivad nad vajada näiteks rohkem puhkepause. 

Juba töökeskkonnas esinevate riskide hindamisel tuleb arvestada kõigi nende eripäradega ehk sisuliselt peab tööandja läbi viima täiendava töökeskkonna riskianalüüsi, mis arvestaks just tööle asuva lapse või noorega seonduvat.

Järelevalve tulemused on viimastel aastatel näidanud, et suurimaks probleemiks on töö- ja puhkeaeg, mille puhul kas ei teata või unustatakse ära vanusest tulenevad erinõuded. Ette on tulnud sedagi, et laps enne koolipäeva algust läheb kella neljaks varahommikul hotelli hommikusöögilauda ette valmistama. Seegi ei ole seadusega kooskõlas, sest alla 18-aastane ei tohi töötada enne kella 6 hommikul ning kindlasti ei sobi ka töötamine vahetult enne koolipäeva algust.

Tööd teinud lapse ja tööandja vahel tekivad vahel pinged ka töötasu maksmise teemadel. Kuigi lastel ja noortel on piiratud tööaeg, siis töötasu peavad nad saama võrdselt täiskasvanuga ehk vähemalt töötasu alammäära. Seda tasu ei saa vähendada isegi, kui tööandja hindab töö hiljem ebakvaliteetseks. Kui lapsele makstakse töötamise eest kehtivast töötasu alammäärast vähem, on temalgi võrdselt täiskasvanutega õigus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse.

Alaealistele ei sobi ka suurte raskuste tõstmine ja kandmine, isegi kui nad väliselt tunduvad juba väga täiskasvanud, sest ei tohi unustada, et tegemist on areneva organismiga ning ka väiksem tervisekahjustus võib hiljem progresseeruda ja vähendada inimese töövõimet kogu elu. Praktikas näeme sageli noori, kes tahavad teha võimalikult palju ja võimalikult kiiresti. Sellistel puhkudel on tööandja asi sekkuda ja noore indu veidi ohjata. 

Kindlasti on olulised õiged ehk ergonoomilised ja ohutud töövõtted ning tööde vaheldusrikkus. Probleemiks on ka kokkupuuted kemikaalidega – värvid, lakid, lahustid, puhastusvahendid jne. Nende puhul tuleb lähtuda kemikaali ohutuskaardist ning alaealistele keelatud tööde loetelust. Ka kõige lihtsama plangu värvimise puhul tasub üle vaadata, kas tööks antav värv on ikka lapsele sobiv ning ei sisalda tugevaid ärritajaid või suisa kantserogeene.

Väga ettevaatlik tasub noore töötaja puhul olla ka tööks kasutatavate masinate ja seadmetega ehk ka tavaline muruniiduk ei ole lapsele sobiv töövahend, isegi kui ta kodus lapsevanema loal sama tööd teeb.

Samas tasub teada, et alaealise töölepingu sõlmimisel ja tema tööle lubamisel võib teha erandeid keelatud tööde määruse sätestatust, kui alaealine töötab kutseõppe õppekava alusel läbiviidava praktika raames ja tingimusel, et tööd tehakse praktika juhendaja või töökeskkonnaspetsialisti järelevalve all ning alaealise tervise ja ohutuse tagamiseks on rakendatud vajalikke meetmeid.

Alaealistele lubatud kerged tööd

Kerge töö all mõeldakse töid, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Näiteks on alaealisele lubatud:

• põllumajandustööd (marjade ja puuviljade korjamine);
• kaubandus- või teenindusettevõttes tehtavad abitööd (kaupade lahtipakkimine ja riiulitele asetamine);
• toitlustus- või majutusettevõttes tehtavad abitööd (laudade katmine);
• käsitöö (suveniiride valmistamine);
• kontoritööd (töötamine asjaajajana);
• puhastus- või koristustööd;
• kultuuri-, spordi- või reklaamitegevusega seotud tööd jne.

Ohutegurite loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Keelatud on töö näiteks töökohal, kus müratase on üle 80 dB, töö toimub kantserogeensete kemikaalidega, on varisemisoht, tööd tehakse mehaanilise saega jne.

Piirangud alaealiste töötamistele võivad tuleneda ka eriseadustest.

• Alkoholiseaduses on keeld töötada alaealisel töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega, välja arvatud ladustamisel või edasitoimetamisel kaubanduslikul eesmärgil, kui on tagatud, et alaealine puutub selle käigus kokku üksnes avamata pakendis alkoholiga.
• Tubakaseadusest tulenevalt on keelatud alaealist rakendada aga rakendada töödel, mis on seotud tubakatoote, tubakatoote tarvitamiseks mõeldud toote, tubakatootega sarnaselt kasutatava toote või selle osiste käitlemisega.
• Hasartmänguseadusest tulenevalt peab hasartmängu korraldaja tagama, et alla 21-aastase isiku tööülesandeks ei ole õnnemängu, loterii või toto läbiviimine, otsuse tegemine õnnemängus, loteriis või totos osalemise õiguse kohta või õnnemängu, loterii või toto üle kontrolli teostamine.

Alaealise tööle võtmisel peab silmas pidama kindlasti ka alaealise vanust ja õppimiskohustust. Õppimiskohustus töölepingu seaduse tähenduses on alaealisel kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Vanusest ja õppimiskohustuslikkusest oleneb ka suuresti see, mida alaealine teha tohib ning milline on lubatud tööaeg. Näiteks:

• 7–12-aastasel alaealisel on lubatud teha üksnes kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal.
• 13-16-aastase õppimiskohustusliku alaealisega võib sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust.
• 13-aastaste puhul on seadusandja pidanud vajalikuks tuua välja ka loetelu, mida eeldatakse, et 13-aastane teha võiks. Näiteks on 13-aastasel lubatud põllumajandustööd, kaubandus- või teenindusettevõttes tehtavad abitööd, toitlustus- või majutusettevõttes tehtavad abitööd ja muud kerged tööd, mis pole alaealisele keelatud. 

Piirangud alaealise töötegemisele

Töölepingu seaduse (TLS) § 7 lg 2 sätestab üldised alaealiste töötamise piirangud. Sätte kohaselt ei tohi tööandja töölepingut sõlmida alaealisega ega lubada teda tööle, mis:

1. ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid;
2. ohustab alaealise kõlblust;
3. sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu;
4. takistab alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist;
5. ohustab alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu.

Alaealise töötamisega seotud piirangud on järgnevad:

Alaealine töötaja: rahaga töötamise soovitused

Kui alaealise tehtav töö eeldab rahaliste tehingute tegemist, siis peab tööandja arvestama, et töö oleks alaealisele kohane ja arvestaks tema võimekusega. Noore töötaja teadmised ja kogemused erinevad täiskasvanud töötaja omadest ning eksimise risk on suurem, näiteks võivad osutuda keerukaks ostusumma ja tagasi antava rahasumma arvutamine ning kassa lugemine.

Tööandja võiks pöörata tähelepanu järgmisele:

1) Vanus ja alaealisele sobiv töö

• Noored võivad töötada rahaga, kuid soovitatav on usaldada rahaga töötamine vähemalt 13-aastasele noorele.
• Tööandja võib ettevõttesse tööle võtta nii nooremaid kui ka vanemaid, arvestades konkreetse alaealise töötaja individuaalset arengutaset, võimeid, teadmisi, kogemusi, töö iseloomu, rahaliste tehingute mahtu ning sellega seotud riske, sh tehingute tegemisel tekkida võivat varalist kahju (nt kassa puudujääk).
• Näiteks võib rahaga töötamine olla sobiv alaealisele, kui töötamine toimub avalikus kohas ja päevasel ajal ning vajadusel on võimalik kiiresti saada abi täisealiselt töötajalt.

2) Tekkinud kassapuudujääk

• Alaealiselt töötajalt ei saa nõuda kassapuudujäägi hüvitamist ega tekkinud puudujääki tema töötasust kinni pidada.

3) Seadusliku esindaja nõusolek rahaga töötamiseks

• Seaduslik esindaja (lapsevanem või eestkostja) peaks enne alaealise tööle asumist hindama, kas alaealine suudab rahaga töötada. 
• Seaduslik esindaja peaks olema teadlik sellest, kui alaealine hakkab töötama rahaga ning andma selleks ka enda nõusoleku (näiteks e-kirja või SMS-ina).

4) Müügitehingute väärtus

• Tööandjal tasub riskide vältimiseks eelnevalt läbi mõelda, mis võiks olla alaealisele töötajale usaldatav ühe müügitehingu maksimaalne väärtus või müügitehingute rahaline maht päevas.

Näide: 
Alaealine müüb laadal eelpakendatud talutooteid, batuudipileteid või jäätist. Alaealisel on kergem müüa fikseeritud hinnaga tooteid, mida ei pea kaaluma ja mida saab ümardada lähima euroni. Nii on ostusumma arvutamine lihtne ja vigade juhtumise tõenäosus madal.

5) Juhendamine

• Alaealine peab saama enne müügitööga alustamist vajaliku ja piisava tööalase juhendamise rahaga töötamiseks.
• Tööalane juhendamine võiks hõlmata järgmist: kassasüsteemi kasutamist, tagasiraha arvestamist ning pettuste äratundmist ja ohtlikes olukordades käitumise juhiseid.

Näiteks kui alaealine asub tööle kaubanduskeskusesse, saab tööandja selgitada, kuidas vajadusel kutsuda turvatöötajaid, kus asub häirenupp ja millistes olukordades seda kasutada ja kuidas käituda, kui klient muutub ebaviisakaks või agressiivseks. 

• Kui alaealine töötaja on saanud esmase tööalase juhendamise, võib ta alustada rahaga töötamist iseseisvalt.
• Alaealisel peab olema võimalus pöörduda abi saamiseks täiskasvanud töötaja poole, kui tal on küsimusi rahaliste tehingute tegemisel või mõni keeruline olukord kliendiga suhtlemisel.

6) Tehnilised lahendused ja turvalisus 

• Tööandja saab kasutada erinevaid tehnilisi lahendusi, et vähendada rahaliste tehingute tegemisega kaasneda võivaid vigu ja riske. 

Näiteks saab kassasüsteemi seadistada viisil, et see piirab sularaha hoidmist kassasahtlis ja arvutab tagasi antava rahasumma automaatselt, millega väheneb eksimisvõimalus oluliselt. Samuti võib tööandja tagada, et ligipääs kassale või rahale on kontrollitav, kasutades selleks näiteks paroole või kiipkaarte.