Alaealise töölevõtmine

Alaealise töölevõtmine

Tööandja ei pea taotlema Tööinspektsioonilt luba alla 13-aastase noore tööle võtmiseks, kuid tööandjal on kohustus teha kümme tööpäeva enne 7–12aastase tööle asumist töötamise registrisse vastav kanne.

See erineb oluliselt täiskasvanu või juba 13-aastaseks saanud töötajast, kelle võib registrisse kanda ka tööle asumise päeval. Tööandjal on alaealise töötajaga (ehk alla 18aastase töötajaga) töölepingu sõlmimisel vajalik küsida tema seadusliku esindaja nõusolekut.

7–12-aastase lapse töölevõtmisel tuleb kümme tööpäeva enne alaealise tööle asumist sisestada Tööinspektsiooni iseteeninduses alljärgnevad andmed:

1. Alaealise seadusliku esindaja nõusolek;
2. Alaealise töötingimused, sh tööaeg ja töökohustused;
3. Andmed õppimiskohustuslikkuse kohta.

Kindlasti tasuks juurde lisada kontaktisik, kellega inspektor saaks vajadusel ühendust võtta – see muudab menetluse sujuvamaks.

Töötamise registrit haldab Maksu-ja Tolliamet, kes edastab andmed registreeritud alaealise kohta Tööinspektsioonile. Tööinspektor kontrollib kümne tööpäeva jooksul, et tegemist poleks keelatud tööga ning alaealise töötingimused oleksid kooskõlas seaduses sätestatud nõuetega. Inspektor võib tööandja esindajaga ühendust võtta ning küsida täiendavat informatsiooni. Kahtluse korral on inspektoril õigus tööandjalt küsida:

• Alaealise kontaktandmeid, et veenduda alaealise soovis tööle asuda;
• Alaealise seadusliku esindaja kontaktandmeid, et veenduda nõusoleku andmises;
• Alaealise sünniaega ja vanust ning andmeid õppimiskohustuslikkuse kohta;
• Samuti töötingimuste selgitust, sh andmeid töösuhte kestuse, tööaja, töötasu, töökoha, tööülesannete, tööga seotud riskide ning alaealise ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõude kohta. Ohutuse veendumiseks võib inspektor küsida tööandja käest töökeskkonna riskianalüüsi ning koostatud ohutusjuhendeid. 

Pärast kümme tööpäeva möödumist ning inspektor pole ühendust võtnud ega keelduvat otsust teatavaks teinud, saab eeldada, et inspektor on nõusoleku andnud ja lapse võib tööle lubada.

Nõusolek töölepingu sõlmimiseks alaealisega

Töölepingu sõlmimiseks alaealisega tuleb tööandjal küsida alaealise ja tema vanema nõusolekut. Vanem võib oma nõusoleku anda nii suuliselt kui ka kirjalikult, samuti on lubatud anda nõusolek tagantjärele ehk pärast noore tööle asumist. Õppimiskohustuslik noor võib seaduses toodud piiranguid arvestades töötada nii koolikohustuse täitmise ajal kui koolivaheajal. Vanem ei tohi nõusolekut anda õppimiskohustusliku alaealise töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks iga koolivaheaja kestusest. Iga koolivaheaja all peetakse silmas eraldi nii suve-, talve-, sügis- kui kevadvaheaega.

7-12-aastase lapse tööle võtmise kohta peab tööandja sisestama Tööinspektsiooni iseteeninduses andmed alaealise seadusliku esindaja nõusoleku, alaealise töötingimuste, sealhulgas töö tegemise koha ja töökohustuste ning õppimiskohustuslikkuse kohta. Tööinspektsioon soovitab menetluse sujuvuse huvides lisada ka tööandjapoolse kontaktisiku andmed, kellega inspektor saaks vajadusel (andmete täpsustamiseks) ühendust võtta.

Andmed registreeritud alaealise kohta jõuavad Maksu- ja Tolliametilt Tööinspektsiooni, mille järel tööinspektor kümne tööpäeva jooksul kontrollib, et tegemist poleks keelatud tööga ning et alaealise töötingimused oleksid kooskõlas seaduses sätestatud nõuetega. Inspektoril on õigus võtta tööandja esindajaga ühendust ning küsida täiendavat informatsiooni (sh kirjalikult). Kui kümme tööpäeva möödub ning inspektor pole tööandjaga ühendust võtnud ega keelduvat otsust teatavaks teinud, saab eeldada, et inspektor on nõusoleku andnud ja lapse võib tööle lubada.

Noore töötaja meelespea

• Enne tööleasumist kontrolli, kas tegu on usaldusväärse tööpakkujaga (ettevõttega)!  Otsi informatsiooni äriregistrist, krediidiinfost ja e-maksuametist
• Vali töö, mis sulle meeldib ja sobib!
• Julge küsida ja läbirääkimisi pidada!
• Kui miski jääb arusaamatuks või tekib veel küsimusi, siis pea nõu ka oma vanematega.
• Sõlmi kokkulepped kirjalikult!
• Eelista töölepingut ning tea oma õigusi ja kohustusi!
• Ära jäta õppimist unarusse!

Tööd tehakse reeglina töölepingu alusel, kuid selleks võib sõlmida ka töövõtulepingu või käsunduslepingu. Töö tegemiseks sõlmitavad lepingud on järgnevad:

TÖÖLEPING

• sõlmitakse töötamiseks pikema aja vältel;
• see on üldjuhul tähtajatu;
• tööandja korraldab ja kontrollib tööülesannete täitmist;
• töö eest makstakse töötasu vähemalt üks kord kuus;
• ette on nähtud iga-aastane tasuline puhkus;
• kehtestatud on töötervishoiu ja tööohutuse nõuded.

TÖÖVÕTULEPING

• on teenuse osutamise leping;
• sõlmitakse tavaliselt siis, kui lepitakse kokku mingi asja valmistamises või selle muutmises või teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse saavutamises (nt korteri remontimine);
• töövõtuleping on  tähtajaline.

KÄSUNDUSLEPING

• on teenuse osutamise leping
• sobib siis, kui lepitakse kokku konkreetse ülesande täitmine (nt loengu pidamine).

Töö tegemiseks sõlmitavate lepingute võrdluse leiate ka Tööinspektsiooni kodulehelt.

TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE

• Töölepingust tulenevad sinu õigused ja kohustused.
• Aruta töölepingu olulised tingimused läbi enne lepingu sõlmimist!
• Lepingus lepitakse kokku, mis on töötasu, töö tegemise koht, tööaeg ja -ülesanded.
• Võib kokku leppida ka muudes tingimustes, mida lepingupooled tähtsaks peavad.
• Ole julge ja küsi, kui sulle jääb mõni asi arusaamatuks.
• Töölepingu peab sõlmima enne tegelikku tööleasumist, kuid hiljemalt tööleasumise päeval.
• Tööleping on sõlmitud, kui mõlemad pooled on sellele alla kirjutanud ja sinule peab jääma allkirjastatud lepingu üks eksemplar.
• Tööleping võib olla nii kirjalik kui ka elektrooniline, kuid igal juhul peab sellel olema mõlema poole allkiri.

NB! Kui oled 7–17aastane, siis tea, et enne töölepingu sõlmimist on vaja, et avaldaksid soovi tööle asuda ja sinu seaduslikud esindajad (ema või isa) oleksid sellega nõus. 

Loe täpsemalt töölepingu sõlmimisest siit

Tähelepanuks noortele töötajatele

Mille suhtes peab noor töötaja olema eriti tähelepanelik?

• Libisemine ja komistamine – see on tööõnnetuste tavalisim põhjus, sest sageli võib ohtlikes kohtades täheldada tunglemist, töökohad on segamini, põrand ei ole puhas ega korras ning sellel võib olla juhtmeid.
• Masinad ja seadmed – palju õnnetusi juhtub seetõttu, et seadmed jäetakse korrektselt hooldamata, ei kasutata kaitseseadiseid, väljaõpe on puudulik, elektriseadiste rikked tekitavad põletusi, tulekahjusid või surma, seadmeid üritatakse parandada ilma neid seiskamata ja elektritoidet katkestamata. Ohtlikke seadmeid leidub peale tehaste ka näiteks restoraniköögis.
• Raskuste tõstmine – esemete tõstmisel tekib õnnetusi siis, kui need on liiga rasked või ebapüsivad, tõstmisel on kehaasend vale või kui vajalikud tõste- ja teisaldusvahendid puuduvad.
• Korduv kiire töö, eelkõige ebamugavas asendis ja ebapiisavate puhkepausidega – sellisel töötamisel tekivad valud ning kahjustuvad lihased ja liigesed. Selliseid tervisehäireid võib tekitada näiteks töötamine tehase koosteliinil, poekassas või arvutiga.
• Müra – liiga vali müra võib kahjustada kuulmist. Kuulmine halveneb nii aeglaselt, et seda võib olla raske märgata. Kuulmise halvenemine on pöördumatu. Muud füüsikalised ohud on vibratsioon ja kiirgus.
• Kemikaalide kasutamine – nende hulka kuuluvad ka tavalised puhastusvedelikud, värvid, juuksehooldusvahendid ja tolm. Töökoha kemikaalid võivad tekitada ägeda allergilise lööbe, püsiva astmavõi vähktõve või kahjustada sigivust või loodet. Kemikaalid võivad kahjustada maksa, närvisüsteemi ja verd.
• Stress – selle põhjuseks võib olla halb töökorraldus, üle jõu käiv töökoormus, ebaselged kohustused ja rusuv tööatmosfäär. Stressi võib tekitada ka kiusav ülemus või töökaaslased.
• Vägivald – peale füüsilise rünnaku on vägivald ka näiteks sõimamine. Vägivalla talumine ei kuulu töökohustuste hulka.
• Töökeskkond – alates ebamugavalt soojast või külmast töötamiskohast kuni temperatuuri äärmusteni. Samuti kuulub siia näiteks ebapiisav valgustus.

Selleks, et ennast kaitsta, tuleb teada oma õigusi.

Töötajal on õigus:

• teada, millised ohud töökohas esinevad, mida tuleb teha, et ennast kaitsta, ning mida õnnetuse korral või hädaolukorras ette võtta;
• saada ohutust puudutavat tööspetsiifilist tasuta teavet, juhiseid ja koolitust;
• saada tasuta vajalikke isikukaitsevahendeid;
• osaleda ohutu töökeskkonna loomisel, esitades küsimusi, teatades ohtlikest tegevustest ja tingimustest ning arutades tööandjaga või juhendajaga ohutuse küsimusi.

Viimase võimalusena on töötajal õigus ohtlikust tööst keelduda. Töötaja ei pea tegema midagi ohtlikku lihtsalt sellepärast, et ülemus käsib või et kõik teised töötajad teevad seda. Kindlasti ei sõltu kõik tööandjast. Seetõttu tuleb käituda ka ise vastutustundlikult.

Lisainfot leiad ka Haridus- ja Noorteameti portaalist Teeviit.