Ajateenija ja reservväelane

Töösuhe ajateenistuse ajal

1. Kui pikalt tuleb enne teenistusse asumist tööandjat olukorrast teavitada?

Töölepingu seadus ei sätesta millises vormis või tähtaja jooksul töötaja peaks tööandjat teenistusse asumisest teavitama. Arvestades töösuhtes kehtivat heausksuse ja teise poole huvidega arvestamise põhimõtet, peab töötaja tööandjale olulise info edastama esimesel võimalusel. Seega, kui minek kindel, siis tuleb sellest ka tööandjale teada anda.

Paljud tööandjad on reguleerinud töötaja teenistusse minekust ja naasmisest teavitamise põhimõtted reeglites töökorraldusele.

2. Kuidas tuleb tööandjat teavitada? (suuliselt, paberil, tõendusmaterjaliga?)

Hilisemate vaidluste vältimiseks on seda soovitav teha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks e-kirja teel või ka vastavasisulise kirjaliku avalduse esitamisega. Kirjaliku avalduse esitamisel tuleb jälgida, et see tööandja juures ka registreeritakse, saadetud e-kirjast võiks aga endale igaks juhuks koopia jätta.

3. Mis alusel on tööandjal õigus ajateenistuse ajal tööleping lõpetada? (koondamine, pooltevaheline kokkulepe?)

Vastavalt töölepingu seaduse (TLS) § 92 lg 1 p-le 6 ei tohi tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja on  aja-, asendus- või reservteenistuses.. Samas ei ole keelatud töölepingu ülesütlemine muudel alustel.

Töölepingu ülesütlemiseks peab tööandjal alati olema õiguslik alus ehk töölepingu lõpetamine saab toimuda ainult seaduses lubatud alusel. Töölepingu seaduse kohaselt on tööandjal võimalik tööleping erakorraliselt üles öelda kas TLS § 88 alusel töötajast tuleneval põhjusel või siis TLS § 89 alusel tööandja majanduslikust olukorrast tingituna ehk koondamise tõttu.

Kui töötaja töö tema teenistuses viibimise ajal kaob, siis on tööandjal õigus  tööleping erakorraliselt üles öelda. Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. See tähendab, et tööandja võib töötajale töölepingu ülesütlemise kohta saata e-kirja või ka sms-i, kuid tööandja peab töölepingu erakorralist ülesütlemist kindlasti ka põhjendama.

Poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamine on alati võimalik, kuid selleks peavad töösuhte mõlemad pooled oma tahet selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendama. See peab ka tegelikult olema mõlema poole soov.

4. Töötaja on ajateenistuses, kuid ei soovi enam sama tööandja juurde naasta. Kas töötajal on üldse kohustus naasta sama tööandja juurde? Kas töötaja peaks kirjutama soovi korral lahkumisavalduse ning kas seda võib teha ajateenistuse ajal või peab ootama teenistuse lõpuni ning siis veel töötama tööandja juures 30 päeva?

Vaatamata sellele, et töösuhe on ajateenistuse ajal nö peatunud, on töötajal endiselt kehtiv töösuhe kuni üks pool töösuhet üles ei ütle või pooled töösuhet kokkuleppel ära ei lõpeta.

Töötajal on õigus tähtajatu tööleping üles öelda korraliselt igal ajal (TLS § 85 lg 1), teatades sellest tööandjale ette vähemalt 30 kalendripäeva (TLS § 98 lg 1). Ajateenistuses viibimine ülesütlemisavalduse esitamisel takistuseks ei ole, seega on töötajal võimalus teha avaldus ka ajateenistuses viibides. Oluline on, et töötaja järgib etteteatamistähtaega (30 kalendripäeva).

 

5. Kuna ajateenistuse ajal tööleping ei katke, vaid peatub, siis kas tööandjal on õigus kohustada või paluda ajateenistuses olevat töötajat tööülesandeid täita?

Töötajale seadusega ettenähtud õigusele vastab alati tööandja kohustus. Kuna töötajal on TLS § 19 p 5 kohaselt õigus töö tegemisest keelduda ajateenistuses või asendusteenistuses või õppekogunemisel osalemise ajal, siis ei saa tööandja sel ajal töö tegemist nõuda ega ka paluda.

6. Kas ajateenija tohib ajateenistuse ajal tööd edasi teha?

 

Ajateenistuses viibimise ajal on isik kaitseväeteenistuses ehk täidab riigikaitselist kohustust, mis ei võimalda töösuhet samaaegselt jätkata. Küll aga on võimalik ajateenistuse puhkuse ajal käia tööl. Sellisel juhul katkestab tööandja lepingu peatamise töötamise registris ajavahemikuks, mille jooksul töötaja tööle naaseb. Hiljemalt töötaja puhkuse lõppemisel kinnitab tööandja töötamise registris uuesti töölepingu peatamise.

 

7. Olgugi, et ajateenistuse ajaks peatatud töölepingu alusel puhkusepäevi edasi ei arvestata, siis mis toimub tööstaažiga?

Töösuhe kestab kuni töölepingu lõppemiseni ja selle hulka arvatakse ka ajateenistuses viibitud aeg. Oluline on see töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaegade arvutamisel.

Näiteks kui töötaja asus tööandja juurde tööle 2014. aasta jaanuaris, viibis 2017. aastal viibis ajateenistuses ja 2019. aastal soovib tööandja ta koondada, siis tuleb arvestada, et töösuhe on kestnud 5 aastat ning seega peab töötajale töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette teatama vähemalt 60 kalendripäeva.

8. Mis saab ajateenistuse ajal tähtajalisest töölepingust või töövõtulepingust?

Tähtajaline tööleping lõppeb tähtaja saabumisega. Kui töölepingu tähtaeg saabub ajateenistuses viibimise ajal, siis tööleping lõppeb ja töötaja ajateenistusest naastes tööandjalt tööd nõuda ei saa.

Töölepingu tähtaja saabumisest tööandja töötajat teavitama ei pea. Kuid sellele vaatamata peab tööandja töötajale väljastama tõendi kindlustatule Eesti Töötukassa jaoks, kui töötaja paks soovima ennast pärast ajateenistuse lõppu töötuna arvele võtta.

Konkreetse tellimuse täitmiseks sõlmitud töövõtulepingu kestvus oleneb lepingus kokkulepitud lepingu täitmise tähtajast. Ka töövõtulepingut ajateenistuses viibimise ajal täita ei saa. Kui selle lepingu tähtaeg saabub ajateenistuses viibimise ajal, siis ajateenistusest naastes lepingut edasi täitma ei pea. Aga kui lepingu täitmise tähtaeg kulgeb edasi, siis tuleb lepingut ajateenistusest naastes täitma asuda.

9. Kas ettevõtte omanikul on seaduslikku alust ajateenistuse ajal taotleda võimalust firmaga tegelemiseks?

Seadusest sellist võimalust ei tulene.

10. Kui kiirelt tuleb pärast ajateenistuse lõppemist tagasi tööle asuda?

Õigus töö tegemisest keelduda oli ju vaid teenistuses viibimise ajal, seega esimesel võimalusel pärast ajateenistuse lõppu.

11. Mida teha, kui tööandja keeldub töölepingut peatamast ja sunnib kirjutama lahkumisavaldust?

Tööandja ei saa keelduda töölepingu peatumisest. Pärast seda, kui töötaja on tööandjat e-kirja teel või kirjaliku avaldusega paberkandjal informeerinud, et ta peab ajateenistuskohustust täitma asuma, kasutabki ta õigust töö tegemisest keelduda ehk ei lähe enam tööle, vaid ajateenistusse.

Niinimetatud lahkumisavaldust ehk töölepingu korralise ülesütlemise avaldust tööandja nõuda ei saa. Töölepingu korraline ülesütlemine saab toimuda vaid töötaja vaba tahte alusel ehk töötajal peab endal olema soov tööleping lõpetada. Kui seda soovi töötajal tegelikult ei ole, siis lahkumisavaldust kirjutad ei tohi.

12. Mida teha, kui tööandja keeldub ajateenistuse järel töötajat tagasi võtmast?

Tööandja saab töölepingu täitmisest keelduda vaid juhul, kui tööleping on lõppenud. Kuid nagu juba öeldud, peab töölepingu lõpetamiseks olema seaduslik alus. Kuni töötajale töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldust antud ei ole, on tal õigus nõuda töölepingu täitmist ja töö tegemise võimaldamist.

Töötaja peaks kindlasti nõudma tööandjalt selgitust nii suuliselt kui ka kirjalikult, miks talle töötamist ei võimaldata ja väljendama selgelt oma tahet tööd edasi teha, minnes tööpäeva alguseks oma senisesse töö tegemise kohta või tööandja seadusliku esindaja juurde. Kui tööandja telefonis või ka töötajat nähes suuliselt teatab, et teda enam ei vajata ja tal pole mõtete enam tulla, siis töötaja ei tohiks sellest kohkuda. Tööandjale tuleb kindlasti selgituse saamiseks e-kiri või tähitud kiri saata. Töötajale endale peab jääma tõend, et ta tegi kõik endast oleneva, et väljendada tööandjale töö jätkamise soovi.  

Õppekogunemisel osalemine

Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest juhul, kui ta osaleb õppekogunemisel. Tööandjal ei ole kohustust õppekogunemisel oldud aja eest töötajale töötasu maksta. 

Reservväelasele tasu maksmist reguleerib Vabariigi Valitsuse määrus „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“.

Töötamist ei pea töötamise registris peatama, kui töötaja on õppekogunemisel.