Töökeskkonna esindajad
- Töökeskkonnavolinik on töötajate esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes.
- Töökeskkonnavoliniku olemasolu eeldatakse ettevõttes, kus töötab kümme või enam töötajat.
- Minimaalselt tegeleb töökeskkonnavolinik oma kohustustega kaks tundi nädalas.
Töökeskkonnaspetsialist
Igas ettevõttes, sõltumata selle suurusest, peab olema töökeskkonnaspetsialist. Töökeskkonnaspetsialisti ülesandeks on korraldada ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusalane tegevus vastavalt õigusaktide nõuetele – näiteks riskianalüüsi läbiviimine või töökeskkonnavolinike valimine.
Suurettevõttes töötab sageli üks või mitu põhikohaga töökeskkonnaspetsialisti, väikeettevõttes piisab, kui töökeskkonnaspetsialisti ülesanded on määratud ühele töötajatest teiste tööülesannete kõrval. Töökeskkonnaspetsialisti rolli võib täita ka tööandja ise või kasutada ettevõttevälist teenuseosutajat. Kes töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid täidab või kui palju töökeskkonnaspetsialiste ettevõte vajab, otsustab tööandja ise – spetsialistide arv peab olema piisav ohutu töökeskkonna korraldamiseks, arvestades ettevõtte suurust ning sealse töökeskkonna ohtlikkust.
Töökeskkonnaspetsialisti määramisest teavitab tööandja kümne päeva jooksul määramisest arvates Tööinspektsiooni kirjalikult või Tööinspektsiooni iseteeninduse kaudu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, esitades tema ees- ja perekonnanime, ametikoha ning kontaktandmed.
Ka töökeskkonnaspetsialisti määramise korral töötajate hulgast jääb lõppvastutust ohutu töökeskkonna eest kandma tööandja.
Töökeskkonnaspetsialisti ülesandeks on korraldada ohutud töötingimused vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele. Näiteks korraldab töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimise, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonnas esinevad ohud töötajate ohutusele ja tervisele. Riskianalüüsi tulemuste alusel koostatakse tegevuskava ohtude kõrvaldamiseks või nende mõju vähendamiseks.
Töökeskkonnaspetsialisti ülesandeks on ka igapäevane töötingimuste jälgimine ohutuse tagamiseks - kui ilmneb otsene oht töötaja elule ja tervisele, siis on töökeskkonnaspetsialisti kohustuseks kuni ohu kõrvaldamiseni töö ajutiselt peatada. Töötaja on seaduse järgi kohustatud töökeskkonnaspetsialisti töökeskkonnaalaseid korraldusi järgima. Tööandja kohustuseks on tagada, et töökeskkonnaspetsialistil on olemas tööks vajalikud töövahendid.
Töökeskkonnaspetsialist kaasab oma tegevusse ka teisi osapooli – muuhulgas töötajaid ja nende esindajaid (küsides näiteks nende arvamust töökohal esinevate ohtude osas või kaasates nad isikukaitsevahendite valimisse) ning töötervishoiuteenuse osutajaid (tellides töökeskkonna ohutegurite mõõtmise teenust või konsulteerides tööpsühholoogiga töötajate tööalaste pingete maandamise osas).
Töötaja, keda tööandja on volitanud ettevõttes täitma töökeskkonnaspetsialisti kohustusi, peab olema töökeskkonnaalaste teadmiste ja oskustega. Kui selline töötaja ettevõttes puudub, peab tööandja kasutama pädevat ettevõttevälist spetsialisti. Tööandja võib ise täita töökeskkonnaspetsialisti kohustusi, kui tal on töökeskkonnaalased teadmised ja oskused.
Nõudeid töökeskkonnaspetsialisti teadmiste ja oskuste omandamise viisile ei ole. Oluline on, et tal on olemas töökeskkonnaalased teadmised ja oskused, mis on piisavad, et mõista ettevõtte töökeskkonnas esinevaid ohte ja korraldada tegevusi vältimaks tööõnnetusi ja tööga seotud haigestumisi.
Tööandja huvides on koolitada töökeskkonnaspetsialisti, et ta oskaks korraldada ettevõtte töökeskkonnaalast tegevust vastavuses õigusaktide nõuetele. Nii on võimalik vältida mitte ainult seda, et tööõnnetuse või tööga seotud haigestumise puhul ei esitataks nõudeid, ennekõike rahalisi, tööandja vastu, vaid seda, et neid juhtumeid üldse ei oleks.
Selleks , et töökeskkonnaspetsialist oleks pädev, peab ta vähemalt:
- tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte;
- olema teadlik töötervishoiu ja tööohutuse korraldamise põhimõtetest;
- omama teadmisi töökeskkonna ohuteguritest ja oskama välja selgitada, millised neist ettevõttes esinevad;
- olema teadlik ohuteguri mõju vähendamiseks kasutatavatest abinõudest;
- teadma, milliseid töid ja millistes tingimustes ettevõttes tehakse;
- olema kursis töövahendite ohutuse ja töövahendite ohutu kasutamisega.
Töökeskkonnanõukogu
Töökeskkonnanõukogu on suuremates ettevõtetes moodustatav koostöökogu, milles lahendatakse töötajate ja tööandja koostöös ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi. Töökeskkonnanõukogu moodustatakse ettevõtetes, kus töötab 150 või enam töötajat, nõukogusse kuulub võrdselt nii tööandja kui töötajate esindajaid. Töökeskkonnanõukogu liikmete arv sõltub ettevõttest ja on tööandja otsustada, minimaalselt peab nõukogusse kuuluma 4 liiget (sh 2 tööandja ja 2 töötajate esindajat). Tööandja esindaja volituste kehtivusaja otsustab tööandja ning töötajate esindajate volituste kehtivusaja otsustab töötajate koosolek. Töötajate esindajad võib nõukogust tagasi kutsuda töötajate koosolek.
Töökeskkonnanõukogusse kuuluvate töötajate esindajate valimine ja väljaõpe toimub samadel alustel töökeskkonnavolinikega – töötajate esindajad valitakse koosolekul, mille korraldab tööandja ning neile laienevad töötajate esindaja õigused.
Töökeskkonnanõukogusse võivad olla valitud ka töökeskkonnavolinikud, kuid kui volinike ülesandeks on tegeleda töökeskkonna-alaste küsimustega võimalikult igapäevaselt iga töötaja tasandil, siis nõukogu liikmete tegevus on suunatud pigem üle-ettevõttelistele küsimustele.
Tööandja poolt määratud nõukogu liikmed on tööandja määrata, sageli on üheks neist töökeskkonnaspetsialist. Töökeskkonnanõukogu liikmed valivad ise endi seast nõukogu esimehe ja tema asetäitja. Töökeskkonnanõukogu liikmete nimed ja nende volituste kehtimise ajad pannakse välja nähtavale kohale.
Nii töökeskkonnanõukogu liikmete valimine kui ka selle rolli vastuvõtmine on vabatahtlikud. Juhul, kui töötajad ei soovi endale koosoleku käigus töökeskkonnanõukogusse esindajaid valida või keegi töötajatest ei soovi seda rolli täita, siis ei ole ettevõttes töökeskkonnanõukogu moodustada võimalik. Niisuguses olukorras on siiski oluline koostada töökeskkonnanõukogu liikmete valimiseks korraldatud koosoleku protokoll – tõendamaks, et töötajatele on esindajate valimise võimalust pakutud.
Töökeskkonnanõukogu eesmärgiks on analüüsida ettevõtte töötingimusi ning jälgida, et kõik töötervishoiu ja tööohutuse nõuded oleksid täidetud. Regulaarsetel kohtumistel analüüsitakse näiteks:
- riskianalüüsi tulemusi ja selle tegevuskava täitmist;
- toimunud tööõnnetusi;
- töökeskkonna-alaseid probleeme, tehes tööandjale ettepanekuid nende lahendamiseks ning jälgides lahenduste täitmist;
- planeeritavate muudatuste mõju tööohutusele ja töötervishoiule;
- võimalusi riskigruppide (näiteks noored töötajad ja rasedad naised) töötingimuste parandamiseks;
- sisekontrolli tulemusi.
Töökeskkonnanõukogus võetakse otsused vastu konsensuspõhimõttel – otsusega peavad olema nõus kõik nõukogu liikmed. Töökeskkonnanõukogu esitab endapoolsed ettepanekud tööandjale kirjalikult ning kui tööandja ettepanekuid täita ei saa, tuleb seda kolme nädala jooksul kirjalikult põhjendada.
Töökeskkonnanõukogu liikmetele tuleb nõukogu töös osalemiseks anda muudest töökohustustest vaba aega vähemalt 1 tund nädalas. Kui töökeskkonnanõukogusse on valitud töökeskkonnavolinik, siis on tema iga-nädalane tööaeg töökeskkonnaga seotud kohustuste täitmiseks minimaalselt 3 keskmise töötasuga tasustatud töötundi – 2 tundi voliniku ja 1 tund töökeskkonnanõukogu liikme rolliga seotud ülesannete jaoks.