Töökeskkonna esindajad

Töökeskkonnaspetsialisti ülesandeks on korraldada ohutud töötingimused vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele. Näiteks korraldab töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimise, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonnas esinevad ohud töötajate ohutusele ja tervisele. Riskianalüüsi tulemuste alusel koostatakse tegevuskava ohtude kõrvaldamiseks või nende mõju vähendamiseks.

Töökeskkonnaspetsialisti ülesandeks on ka igapäevane töötingimuste jälgimine ohutuse tagamiseks - kui ilmneb otsene oht töötaja elule ja tervisele, siis on töökeskkonnaspetsialisti kohustuseks kuni ohu kõrvaldamiseni töö ajutiselt peatada. Töötaja on seaduse järgi kohustatud töökeskkonnaspetsialisti töökeskkonnaalaseid korraldusi järgima. Tööandja kohustuseks on tagada, et töökeskkonnaspetsialistil on olemas tööks vajalikud töövahendid.

Töökeskkonnaspetsialist kaasab oma tegevusse ka teisi osapooli – muuhulgas töötajaid ja nende esindajaid (küsides näiteks nende arvamust töökohal esinevate ohtude osas või kaasates nad isikukaitsevahendite valimisse) ning töötervishoiuteenuse osutajaid (tellides töökeskkonna ohutegurite mõõtmise teenust või konsulteerides tööpsühholoogiga töötajate tööalaste pingete maandamise osas).

Töötaja, keda tööandja on volitanud ettevõttes täitma töökeskkonnaspetsialisti kohustusi, peab olema töökeskkonnaalaste teadmiste ja oskustega. Kui selline töötaja ettevõttes puudub, peab tööandja kasutama pädevat ettevõttevälist spetsialisti. Tööandja võib ise täita töökeskkonnaspetsialisti kohustusi, kui tal on töökeskkonnaalased teadmised ja oskused.

Nõudeid töökeskkonnaspetsialisti teadmiste ja oskuste omandamise viisile ei ole. Oluline on, et tal on olemas töökeskkonnaalased teadmised ja oskused, mis on piisavad, et mõista ettevõtte töökeskkonnas esinevaid ohte ja korraldada tegevusi vältimaks tööõnnetusi ja tööga seotud haigestumisi.

Tööandja huvides on koolitada töökeskkonnaspetsialisti, et ta oskaks korraldada ettevõtte töökeskkonnaalast tegevust vastavuses õigusaktide nõuetele. Nii on võimalik vältida mitte ainult seda,  et tööõnnetuse või tööga seotud haigestumise puhul ei esitataks nõudeid, ennekõike rahalisi, tööandja vastu, vaid seda, et neid juhtumeid üldse ei oleks.

Selleks , et töökeskkonnaspetsialist oleks pädev, peab ta vähemalt:

• tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte;
• olema teadlik töötervishoiu ja tööohutuse korraldamise põhimõtetest;
• omama teadmisi töökeskkonna ohuteguritest ja oskama välja selgitada, millised neist ettevõttes esinevad;
• olema teadlik ohuteguri mõju vähendamiseks kasutatavatest abinõudest;
• teadma, milliseid töid ja millistes tingimustes ettevõttes tehakse;
• olema kursis töövahendite ohutuse ja töövahendite ohutu kasutamisega.

Töökeskkonnavolinik on töötajate esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes. Volinik jälgib töökeskkonna olukorda töötajate seisukohast lähtuvalt ning on tööandjale koostööpartner töökeskkonna parandamisel, näiteks koondades töötajate ettepanekuid ning rääkides kaasa isikukaitsevahendite valimisel.

Tööandja peab korraldama töökeskkonnavoliniku valimiseks ettevõtte, ettevõtte struktuuriüksuse või vahetuse töötajate koosoleku, millel oleks võimalik osaleda kõikidel töötajatel (kas otse või lihtkirjalikult volitatud esindaja kaudu). Valimised loetakse toimunuks, kui koosolekul osaleb vähemalt 50% ettevõtte, ettevõtte struktuuriüksuse või vahetuse töötajatest. Kandidaadid voliniku rolli seavad üles töötajad, kuid seda võib teha ka tööandja. Tööandja saab volinike valimist toetada, tutvustades voliniku õigusi ja kohustusi ning töötajate esindaja rollist tulenevat lisakaitset (näiteks Töölepingu seadusest tulenev eelisõigus koondamiste korral tööle jääda). Töökeskkonnavolinik ei tohi sattuda ebasoodsasse olukorda, kui ilmneb tema ja tööandja huvide konflikt.

Mitu töökeskkonnavolinikku võiks ettevõttes olla, sõltub ettevõtte suurusest ja töökorraldusest – võimalus volinik valida tuleb anda igas ettevõttes, territoriaalselt eraldatud struktuuriüksuses ja vahetuses, milles töötab üle 10 töötaja. Näiteks peaks 11 töötajaga kontoriettevõte korraldama valimised ühe voliniku valimiseks, kui töötajaid on aga 30 ning nii öises kui päevases vahetuses töötab 15 inimest, tuleks valimised korraldada mõlemas vahetuses ning siis tegutseb ettevõttes 2 volinikku. Voliniku valimisest teavitab tööandja 10 päeva jooksul tööinspektsiooni kliendiportaali kaudu või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, teatades voliniku nime ja ametikoha.

Töökeskkonnavoliniku volituste kehtivusaja otsustab töötajate koosolek – õigus enne tähtaja möödumist volinik tagasi kutsuda ning endale uus esindaja valida on töötajate koosolekul.

Kui töötajad ise volinikku valida ei soovi või ei taha kandidaadiks esitatud isikud seda rolli täita, siis on see lubatav. Tööandja ise kedagi voliniku rolli ei määra – ettevõte tegutseb niisugusel juhul ilma töökeskkonnavoliniketa ning korraldab mõne aja möödudes uued valimised. Millal tuleks uued valimised korraldada, seda seadus otseselt ei määra. Mõistlik on korraldada uued valimised, kui töötajad selleks soovi avaldavad. Juhul, kui töökeskkonnavolinikku ei valita, tuleb ka koosoleku protokollis fikseerida.

Töökeskkonnavolinik on töötajate esindaja ja tööandja koostööpartner töökeskkonna-alastes küsimustes. Voliniku üheks oluliseks ülesandeks on jälgida, et ettevõtte töö oleks ohutu ning töötervishoiu ning tööohutusalaseid nõudeid täidetaks (näiteks et töötajad kasutaksid isikukaitsevahendeid, masinate kaitseseadised oleksid töökorras ning töötajad saaksid enne tööle asumist vajaliku väljaõppe). Töötaja on seaduse järgi kohustatud töökeskkonnavoliniku töökeskkonnaalaseid korraldusi järgima.

Et oma rolli täita, peab volinik olema kursis konkreetsele ettevõttele rakenduvate töötervishoiu ja tööohutusalaste õigusaktidega ning ka ettevõttes töötajatele kehtestatud töökeskkonna-alaste juhenditega (näiteks isikukaitsevahendite kasutamise kohustus teatud töödel).

Puuduse avastamisel peab töökeskkonnavolinik sellest teavitama nii töötajaid kui tööandjat – tal on õigus anda kaastöötajatele töötervishoiu ja tööohutusalaseid korraldusi, nõuda tööandjalt avastatud puuduste kõrvaldamist ja töökeskkonna parandamist. Kui töö ohustab otseselt kellegi elu või tervist, siis on töökeskkonnavolinikul õigus ohtlik töö ajutiselt peatada. Volinik kaasatakse tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimisse. Voliniku kohustuseks on jälgida, et töötajad oleksid läbinud tervisekontrolli.

Kui palju aega töökeskkonnavolinik oma töökeskkonna-alaste kohustuste täitmiseks vajab, sõltub ettevõttest ning see määratakse kindlaks töötaja ja tööandja vahelises lepingus (või kollektiivlepingus). Töötervishoiu ja tööohutuse seadus näeb ette, et see aeg on minimaalselt 2 tundi nädalas, mis tasustatakse keskmise tööpäevatasuga.

Tööandja kindlustab töökeskkonnavoliniku tema tegevuseks vajalike vahenditega. Näiteks tagades volinikule, kes igapäevaselt arvutiga ei tööta, kaheks tunniks nädalas juurdepääsu internetiühendusega arvutile tutvumaks töökeskkonna-alaste õigusaktidega).

• Tööandja peab korraldama ettevõtte, ettevõtte struktuuriüksuse või vahetuse töötajate koosoleku, millel on võimalik osaleda kõikidel töötajatel kas otse või volitatud esindaja kaudu.
• Valimised loetakse toimunuks, kui koosolekul osaleb vähemalt 50% ettevõtte, ettevõtte struktuuriüksuse või vahetuse töötajatest.
• Kandidaate võivad üles seada nii töötajad kui tööandja, kuid lõpliku otsuse teevad töötajad.
• Valitakse töökeskkonnavolinik (juhul, kui töökeskkonnavolinikku ei valita, tuleb see koosoleku protokollis fikseerida).
• Seadus lubab tegutseda ilma töökeskkonnavolinikuta, kui töötajad ise ei soovi volinikku valida või ei taha kandidaadid seda rolli täita. Tööandja ise volinikku ei määra, vaid mõne aja pärast korraldatakse uued valimised, mille toimumise aega seadus otseselt ei määra. Mõistlik on korraldada uued valimised, kui töötajad selleks soovi avaldavad.

Tööandja saab volinike valimist toetada, tutvustades voliniku õigusi ja kohustusi ning töötajate esindaja rollist tulenevat lisakaitset (nt Töölepingu seadusest tulenev eelisõigus jääda koondamiste korral tööle). Töökeskkonnavolinik ei tohi sattuda ebasoodsasse olukorda, kui ilmneb tema ja tööandja huvide konflikt. Volinike arv sõltub ettevõtte suurusest ja töökorraldusest – võimalus volinik valida tuleb töötajatele anda igas ettevõttes, territoriaalselt eraldatud struktuuriüksuses või vahetuses, milles töötab üle 10 töötaja. Näiteks 11 töötajaga kontoriettevõte saab korraldada ühe voliniku valimised, 30 töötaja ja kahe vahetusega tegutsevas ettevõttes peaks tegutsema kaks volinikku juhul, kui ühes vahetuses töötab üle kümne töötaja.

Töökeskkonnavoliniku valimisest teavitab tööandja Tööinspektsiooni 10 päeva jooksul, saates töökeskkonnavoliniku nime ja ametikoha. Tööandja saab oma töökeskkonna esindajad esitada TEIS iseteeninduses siit.

Töökeskkonnavoliniku volituste kehtivusaja otsustab töötajate koosolek. Õigus enne tähtaja möödumist volinik tagasi kutsuda ja uus esindaja valida on töötajate koosolekul.

Tööandja korraldab töökeskkonnavolinikule tema kohustuste täitmiseks vajaliku koolituse kahe kuu jooksul tema valimisest arvates. Koolitus korraldatakse tavaliselt 3-päevaste kursustena (koolituse maht on 24 tundi).

Tööandja korraldab töökeskkonnavolinikule ja töökeskkonnanõukogu liikmele täienduskoolituse, kui töökeskkonnas on uued ohutegurid või terviseriskid, kui töötervishoidu ja tööohutust reguleerivates õigusaktides on toimunud olulisi muudatusi või kui töökeskkonnavolinik, töökeskkonnanõukogu liige, tööandja või Tööinspektsioon peab seda vajalikuks. Töökeskkonnavoliniku täienduskoolituse kestuse ja teemad lepivad tööandja ja täienduskoolitusasutuse pidaja kokku, lähtudes tööandja ja töötajate vajadustest.

Tööandja korraldab koolituse ja täienduskoolituse omal kulul ja tööajal. Koolituse ja täienduskoolituse ajal makstakse töökeskkonnavolinikule ja töökeskkonnanõukogu liikmele keskmist tööpäevatasu. Koolituse ja täienduskoolituse viib läbi täienduskoolitusasutuse pidaja vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse nõuetele.

Töökeskkonnavolinike vajaduse hindamisel lähevad renditöötajad arvesse oma kasutajaettevõttes – nii näiteks tuleb anda töötajatele võimalus töökeskkonnavoliniku valimiseks, kui ettevõttes töötab 3 nn oma töötajat ning 8 renditöötajat. Volinike valimise korraldamine ei ole aga vajalik renditööettevõttes, kus oma töötajaid 3 ning välja renditavaid töötajaid 30 – nemad valivad oma esindaja kasutajaettevõttes.

Töökeskkonnanõukogu eesmärgiks on analüüsida ettevõtte töötingimusi ning jälgida, et kõik töötervishoiu ja tööohutuse nõuded oleksid täidetud. Regulaarsetel kohtumistel analüüsitakse näiteks:

• riskianalüüsi tulemusi ja selle tegevuskava täitmist;
• toimunud tööõnnetusi;
• töökeskkonna-alaseid probleeme, tehes tööandjale ettepanekuid nende lahendamiseks ning jälgides lahenduste täitmist;
• planeeritavate muudatuste mõju tööohutusele ja töötervishoiule;
• võimalusi riskigruppide (näiteks noored töötajad ja rasedad naised) töötingimuste parandamiseks;
• sisekontrolli tulemusi.

Töökeskkonnanõukogus võetakse otsused vastu konsensuspõhimõttel – otsusega peavad olema nõus kõik nõukogu liikmed. Töökeskkonnanõukogu esitab endapoolsed ettepanekud tööandjale kirjalikult ning kui tööandja ettepanekuid täita ei saa, tuleb seda kolme nädala jooksul kirjalikult põhjendada.

Töökeskkonnanõukogu liikmetele tuleb nõukogu töös osalemiseks anda muudest töökohustustest vaba aega vähemalt 1 tund nädalas. Kui töökeskkonnanõukogusse on valitud töökeskkonnavolinik, siis on tema iga-nädalane tööaeg töökeskkonnaga seotud kohustuste täitmiseks minimaalselt 3 keskmise töötasuga tasustatud töötundi – 2 tundi voliniku ja 1 tund töökeskkonnanõukogu liikme rolliga seotud ülesannete jaoks.