Töölähetus Eestist välismaale

Töölähetus

Tööandjal on ühepoolne õigus saata töötaja töölähetusse.

Töötaja peab tööülesandeid täitma tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud (ettevõtte juhtorgani asukoht), kui töö tegemise koht ei ole kokku lepitud. Tavapäraselt lepitakse töö tegemise koht kokku.

Töölepingu seaduse järgi viibib töötaja töölähetuses juhul, kui tööandja saadab ta tööülesandeid täitma tema tavapärasest ehk kokkulepitud töötamise kohast erinevasse kohta, sealhulgas nii Eesti-siseselt, so siseriiklikult kui ka välislähetusse.

Näiteks kui töölepingus on töötamise kohana märgitud, st kokku lepitud välisriik (nt Soome, Norra), kus kogu aeg töötamine toimubki, siis seal viibimise aeg ei ole vaadeldav lähetusena.

Kui töökoht eeldab lähetustes käimist, tuleks tööle võtmisel töötajale seda selgitama. Samuti on juba siis mõistlik poolte vahel kokku leppida, kas ja kuidas toimub lähetusse sõitmise ja lähetusest tuleku aja tasustamine, sest töölepingu seadus ei sätesta, et see aeg oleks tööaeg ja seega tasustatav. Kui sellisel eesmärgil sõitmine ent toimub kokkulepitud tööajal, siis võib eeldada, et tegemist on tööandja korralduse täitmisega ja kokkulepitud töötasu tuleb maksta.

Töölähetusse saatmiseks on vaja eelnevat nõusolekut, kui:

1. töölähetusse saadetake rase ja töötaja, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last;
2. töölähetusse saadetakse alaealine töötaja (vajalik on alaealise ja tema seadusliku esindaja nõusolek);
3. töölähetus kestab kauem kui 30 järjestikust kalendripäeva.

Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja töötab kauem kui 1 kuu teises riigis ja kohaldatakse Eesti riigi õigust, siis peab tööandja töötajale enne ärasõitu teatama ka:

• välismaal töötamise aja;
• töötasu maksmise vääringu;
• välismaal viibimisega seotud hüved, mida tööandja töötajale võimaldab;
• kodumaale tagasipöördumise tingimused.

Lähetatud töötajate ja töölähetuse eristamine

Lähetatud töötajat eristab töölähetuses viibivast töötajast eelkõige asjaolu, et lähetatud töötajal on alati konkreetne vastuvõtja ehk teenusesaaja, kontserni kuuluv ema- või tütarettevõte või renditöö puhul kasutajaettevõte. Seega on lähetatud töötajal vastuvõtvas riigis olemas tema tööd või töökeskkonda korraldav ettevõte. Eesti mõistes töölähetusse minnes, näiteks messil osalemiseks, ei ole töötajat sihtkohariigis keegi vastu võtmas.

Töölähetuses viibiv töötaja

Töölähetuses viibiv töötaja on Eestis kehtiva töölepingu seaduse (TLS) alusel töötaja, kes saadetakse tööandja poolt tööülesandeid täitma kokku lepitud töötamise kohast erinevasse kohta, kas riigisiseselt või  hoopiski välisriiki, kuid mitte kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, v.a juhul kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega (TLS § 21).

VS

Lähetatud töötaja

Lähetatud töötaja on Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse (ELTTS) § 3  lõike 1 kohaselt füüsiline isik, kes tavaliselt töötab Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis töölepingu alusel ja kelle tööandja lähetab Eestisse tööle teenuse osutamiseks kindlaksmääratud ajavahemikus.

Töölähetuse kulude hüvitiste ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord

Vabariigi Valitsuse määrus nr 110, 25.06.2009.a., „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“, sätestab tööülesande täitmiseks tehtud kulude hüvitamise korra ning välisriiki toimunud lähetuse päevaraha alammäära, maksmise tingimused ja korra.

Töölähetuse kulude hüvitamiseks ja päevaraha maksmiseks tuleb tööandjal teha kirjalikult väljendatud otsustus. Sellises lähetuskulude väljamaksmise aluseks olevas dokumendis näidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja välislähetuse päevaraha määrad. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust, sh:

• töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulud
• sõidupiletite ostmisega kaasnevad kulud
• reisikindlustus
• viisa vormistamine
• pagasivedu

Töötajal on õigus lähetusest keelduda, kui tööandja pole selliste kulude hüvitamiseks mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud. Töölähetusega seotud kõik kulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel. Eelpool nimetatud määruse alusel siseriiklikus lähetuses viibimise aja eest päevaraha ei maksta.

Välislähetuse päevaraha alammäär on 22,37 eurot päevas. Maksuvaba ülemäär on kalendrikuus esimese 15 kalendripäeva eest 50 eurot ja ülejäänud päevade eest 32 eurot. Välislähetuse päevaraha makstakse, kui välisriigis asuv lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töö tegemise koht.

Tööandja võib välislähetuse päevaraha määra vähendada kuni 70 protsenti, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine.

Välislähetusse väljasõidu päeva eest makstakse päevaraha, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt kell 21.00. Välislähetusest saabumise päeva eest makstakse päevaraha, kui sõiduk saabub pärast kella 3.00. See tähendab, et lähetusest jääb kuupäeva sisse vähemalt 3 tundi.

Töötaja võib olla samal ajal nii lähetatud töötaja kui viibida töölähetuses. Sellisel juhul tuleb järgida nii töölepingu seaduses sätestatud töölähetuse sätteid kui ka Euroopa Liidu direktiive lähetatud töötaja kohta (eelkõige 96/71/EÜ, 2014/67/EL, 2018/957/EL). See tähendab, et kui töötaja on välisriigis töötades lähetatud töötaja staatuses, tuleb talle tagada teatud tingimused, mis kehtivad sihtkohariigis ning samal ajal tuleb talle maksta ka välislähetuse päevaraha.

Näide 1 Töötaja (ehitaja) töötab tavapäraselt Eestis, mistõttu on töölepingus töö tegemise kohana märgitud Eesti. Töötajale kohaldub seega Eesti õigus. Ehitaja tööandja lepingupartner on Soome ettevõte, kellele osutatakse vahepeal teenust. See tähendab, et tööandja saadab aeg-ajalt oma töötajad Soome ettevõtte juurde tööd tegema (nt Eestis toodetud moodulmaja paigaldama).

Kuivõrd töötaja töö tegemise koht on Eestis, siis Soomes töötades on töötaja välislähetuses. Seega tuleb töötajale maksta Soomes viibimise ajal välislähetuse päevaraha. Lisaks sellele on töötaja ka lähetatud töötaja, kuna ta on saadetud ajutiselt tööandja poolt Soome ettevõttele teenust osutama. See tähendab, et töötajale tuleb tagada ka eelpool loetletud tingimused (sh Soomes kehtiv töötasu).

Näide 2 Ehitaja töötab tavapäraselt Soomes. Seega peab töötaja töölepingus olema töö tegemise kohana märgitud Soome ning töötajale kohaldub ka Soome õigus (rahvusvahelise eraõiguse seadus § 35 lõige 2 punkt 1), kui just lõike 3 kohaselt ei tuvastata, et tööleping on tugevamalt seotud mõne teise riigiga. Sellisel juhul ei ole tegu Eestist lähetatud töötajaga ning talle ei maksta ka välislähetuse päevaraha.

Näide 3 Ehitaja puhul, kes töötab mitmes riigis, kuid on tööle võetud Eestis, kuulub tõenäoliselt kohaldamisele Eesti õigus (rahvusvahelise eraõiguse seadus § 35 lõige 2 punkt 2), kui just lõike 3 kohaselt ei tuvastata, et tööleping on tugevamalt seotud mõne teise riigiga. Näiteks on töötaja „baasiks“ Soome, kust käiakse Norra ja Rootsi objektidel. Sellisel juhul on töösuhtele kohaldatav õigus Soome oma. Sellisel juhul ei ole tegu Eestist lähetatud töötajaga ning talle ei maksta ka Eesti lähetuse päevaraha. Kui objektidele saatmise alguspunkt on aga Eesti, saab ka töö tegemise tavaline asukoht olla Eesti, mis omakorda tähendab, et töötaja on direktiivi tingimustele vastates lähetatud töötaja ning lisaks on tal on lähetuse puhul õigus välislähetuse päevarahale.