Lähetatud töötaja

Viimati uuendatud: 10.08.2023

Lähetatud töötaja töötab ajutiselt teises Euroopa Liidu liikmesriigis.
Lähetatud töötajal on teises riigis konkreetne vastuvõtja ehk teenusesaaja.
Kui töötaja on välisriigis töötades lähetatud töötaja staatuses, tuleb talle tagada teatud sihtkohariigi töötingimused.

Lähetatud töötaja

Lähetatud töötaja mõiste on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuse osutamisega (direktiiv 96/71/EÜ). Direktiivi 96/71/EÜ mõistes loetakse lähetatud töötajaks sellist töötajat, kelle tööandja saadab ajutiselt teise EL liikmesriiki tööle, kas ettevõtte äritegevuse raames teenust osutama või renditöötajana tööjõudu vahendava ettevõtte poolt.

Lähetatud töötajat eristab töölähetuses viibivast töötajast eelkõige asjaolu, et lähetatud töötajal on alati konkreetne vastuvõtja ehk teenusesaaja, kontserni kuuluv ema- või tütarettevõte või renditöö puhul kasutajaettevõte. Seega on lähetatud töötajal vastuvõtvas riigis olemas tema tööd või töökeskkonda korraldav ettevõte. Eesti mõistes töölähetusse minnes, näiteks messil osalemiseks, ei ole töötajat sihtkohariigis keegi vastu võtmas.

Olenemata töölepingule kohalduvast õigusest tuleb lähetatud töötajale tagada sihtkohariigi töötingimused. Lähetatud töötaja tööandja peab tagama, et töötajale rakenduks sihtkohariigis järgmised tingimused:

maksimaalne tööaeg ja minimaalne puhkeaeg;
minimaalne tasuline põhipuhkuse pikkus;
töötasu, sealhulgas ületunnitöötasu (seda ei rakendata täiendavate tööandjapensionide skeemide suhtes);
töötajate vahendamise tingimused, eelkõige ajutist tööjõudu vahendavate ettevõtjate vahendatavate töötajate puhul;
töötervishoiu, -ohutuse ja –hügieeni nõuded;
rasedate või hiljuti sünnitanud naiste ning laste ja noorte töötingimuste suhtes kohaldatavad kaitsemeetmed;
meeste ja naiste võrdne kohtlemine ja muud diskrimineerimist keelavad sätted;
alalisest töö tegemise kohast eemal viibivatele töötajale tööandja poolt pakutavad majutustingimused;
toetused ja kuluhüvitised, mis on ette nähtud reisi-, söögi- ja majutuskulude katteks tööga setud põhjustel kodust eemal viibivatele töötajatele.

Loe ka: Ehitussektori lähetatud töötajad: Teadke oma õigusi ja kohustusi (ELA)

Töölähetus ja lähetatud töötaja

Töölähetuses viibiv töötaja

Töölähetuses viibiv töötaja on Eestis kehtiva töölepingu seaduse (TLS) alusel töötaja, kes saadetakse tööandja poolt tööülesandeid täitma kokku lepitud töötamise kohast erinevasse kohta, kas riigisiseselt või hoopiski välisriiki, kuid mitte kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, v.a juhul kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega (TLS § 21).

Lähetatud töötaja

Lähetatud töötaja on Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse (ELTTS) § 3 lõike 1 kohaselt füüsiline isik, kes tavaliselt töötab Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis töölepingu alusel ja kelle tööandja lähetab Eestisse tööle teenuse osutamiseks kindlaksmääratud ajavahemikus.

Töötaja võib olla samal ajal nii lähetatud töötaja kui viibida töölähetuses. Sellisel juhul tuleb järgida nii töölepingu seaduses sätestatud töölähetuse sätteid kui ka Euroopa Liidu direktiive lähetatud töötaja kohta (eelkõige 96/71/EÜ, 2014/67/EL, 2018/957/EL). See tähendab, et kui töötaja on välisriigis töötades lähetatud töötaja staatuses, tuleb talle tagada teatud tingimused, mis kehtivad sihtkohariigis ning samal ajal tuleb talle maksta ka välislähetuse päevaraha.

Näide 1 Töötaja (ehitaja) töötab tavapäraselt Eestis, mistõttu on töölepingus töö tegemise kohana märgitud Eesti. Töötajale kohaldub seega Eesti õigus. Ehitaja tööandja lepingupartner on Soome ettevõte, kellele osutatakse vahepeal teenust. See tähendab, et tööandja saadab aeg-ajalt oma töötajad Soome ettevõtte juurde tööd tegema (nt Eestis toodetud moodulmaja paigaldama).

Kuivõrd töötaja töö tegemise koht on Eestis, siis Soomes töötades on töötaja välislähetuses. Seega tuleb töötajale maksta Soomes viibimise ajal välislähetuse päevaraha. Lisaks sellele on töötaja ka lähetatud töötaja, kuna ta on saadetud ajutiselt tööandja poolt Soome ettevõttele teenust osutama. See tähendab, et töötajale tuleb tagada ka eelpool loetletud tingimused (sh Soomes kehtiv töötasu).

Näide 2 Ehitaja töötab tavapäraselt Soomes. Seega peab töötaja töölepingus olema töö tegemise kohana märgitud Soome ning töötajale kohaldub ka Soome õigus (rahvusvahelise eraõiguse seadus § 35 lõige 2 punkt 1), kui just lõike 3 kohaselt ei tuvastata, et tööleping on tugevamalt seotud mõne teise riigiga. Sellisel juhul ei ole tegu Eestist lähetatud töötajaga ning talle ei maksta ka välislähetuse päevaraha.

Näide 3 Ehitaja puhul, kes töötab mitmes riigis, kuid on tööle võetud Eestis, kuulub tõenäoliselt kohaldamisele Eesti õigus (rahvusvahelise eraõiguse seadus § 35 lõige 2 punkt 2), kui just lõike 3 kohaselt ei tuvastata, et tööleping on tugevamalt seotud mõne teise riigiga. Näiteks on töötaja „baasiks“ Soome, kust käiakse Norra ja Rootsi objektidel. Sellisel juhul on töösuhtele kohaldatav õigus Soome oma. Sellisel juhul ei ole tegu Eestist lähetatud töötajaga ning talle ei maksta ka Eesti lähetuse päevaraha. Kui objektidele saatmise alguspunkt on aga Eesti, saab ka töö tegemise tavaline asukoht olla Eesti, mis omakorda tähendab, et töötaja on direktiivi tingimustele vastates lähetatud töötaja ning lisaks on tal on lähetuse puhul õigus välislähetuse päevarahale.

Lisalugemist

Euroopa Komisjoni praktiline juhend töötaja lähetamise kohta

Sõidukijuhtide lähetamise erisused

Kes on lähetatud sõidukijuht?

Rahvusvahelisel autoveol sõidukijuhi lähetusreeglite erisused on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2020/1057 (edaspidi direktiiv 2020/1057). Direktiivist 2020/1057 tulenevad erisätted on laiendatud lähetusjuhtumile, kus transpordiettevõtjaga töösuhtes sõidukijuht on lähetatud teise liikmesriigi territooriumile sealsele lepinguosapoolele teenust pakkuma. Erisätetega piiritletakse veod (sh erandid), kus on kohustus järgida Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 96/71/EÜ (edaspidi direktiiv 96/71) sätestatud lähetusnõudeid ja luuakse sektoripõhine ühtne lähetusjuhtumite teavitamise (lähetusdeklaratsioonide) infosüsteem.

Olulised sätted

Transpordiettevõtja peab alates 2. veebruarist 2022 arvestama järgmisega:

Lähetatud sõidukijuhile tuleb tagada direktiivis 96/71/EÜ toodud lähetuse toimumise riigis kehtivad minimaalsed töötingimused. Minimaalseid töötingimusi tuleb järgida juhul, kui need on soodsamad lähetatud töötaja koduriigis kohaldatavatest töötingimustest.

Näiteks peab lähetatud töötajale maksma lähetuse toimumise riigi töötasu alammäära suurust töötasu (sh ületunnitöötasu jm), kui see on töötaja tavapärasest töötasust suurem.

Lähetatud sõidukijuhtide registreerimine ja andmete esitamine

Lähetuse sihtriigi pädevale asutusele tuleb esitada hiljemalt lähetuse alguses lähetusdeklaratsioon siseturu infosüsteemi (IMI) avaliku liidese kaudu ja tagada selle ajakohasus.

Lähetusdeklaratsioon peab sisaldama järgmisi andmeid:

sõidukijuhi tööandja nimi ja aadress ning ühenduse tegevusloa number, kui see on olemas;
sõidukijuhi tööandja veokorraldaja või tööandjat esindava isiku kontaktandmed;
sõidukijuhi nimi ja sünniaeg, elukoha aadress ja juhiloa number;
sõidukijuhi töölepingu alguskuupäev ja lepingule kohaldatav õigus;
lähetuse eeldatav algus- ja lõppkuupäev;
mootorsõiduki registreerimisnumber;
kas osutatav transporditeenus on veosevedu, sõitjatevedu, rahvusvaheline vedu või kabotaažvedu.

IMI avalik liides lähetusdeklaratsiooni esitamiseks.

IMI avaliku liidese kasutusjuhend koos videomaterjalidega ja KKK-dega.

Juhil peab olema kaasas ja ta peab kontrollimisel esitama lähetusdeklaratsiooni koopia (paberkandjal või elektroonilisel kujul).

Järelevalve

Tööinspektsioon võib lähetatud sõidukijuhtide osas alustada järelevalve menetlust, mille raames tuleb tööandjal kaheksa nädala jooksul Eesti Tööinspektsiooni taotlusele vastata ja saata siseturu infosüsteemi (IMI) avaliku liidese kaudu järgmised dokumendid:

tõendusmaterjal vastuvõtvas liikmesriigis toimuvate vedude kohta, näiteks veodokument (ehk veose saatedokumendid, võib ka e-CMR);
sõidumeerikute töö- ja puhkeaja andmed, mis on sätestatud määrustes (EÜ) nr 561/2006 ja (EL) nr 165/2014. Sõidumeeriku uute kasutusnõuete kohaselt peab juht alates 2.02.22 kõikide liikmesriikide piiriületused riigitähisega fikseerima (määrus 165/2014 artikli 34 lõiked 6 ja 7);
dokumendid sõidukijuhi tasustamise kohta lähetuse ajal;
tööleping või võrdväärne dokument;
sõidukijuhi tööga seotud tööajakava ja andmed sõidukijuhile töötasu maksmise kohta.

Erandid

Erandina ei kohaldata lähetusnõudeid kui:

riigi territooriumi läbitakse kaupa peale või maha laadimata või sõitjaid peale võtmata või neil väljuda laskmata (transiit);
teostatakse kahepoolset veose- või sõitjatevedu;
- lisaks kahepoolsele veole võib teha ühe peale- ja mahalaadimistoimingu (sõitjateveol sõitjate sisenemine ja väljumine) läbitavates riikides tingimusel, et veost ei laadita peale ja maha samas liikmesriigis;
- kahepoolsel veoseveol, mis algab asukohaliikmesriigis ja mille puhul ühtki täiendavat toimingut ei tehta, kohaldatakse tagasi teekonnal erandit kuni kahele täiendavale peale- ja/või mahalaadimistoimingule.