Väljaspoolt Euroopa Liitu Eestisse

Välismaalt Eestisse tööle

Välismaalaste (v.a Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikud ning nende perekonnaliikmed, kellel on Eestis viibimis- või elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduse tähenduses) Eestisse sisenemist ja nende õiguseid ja kohustusi Eestis elamise, viibimise või töötamise ajal reguleerib välismaalaste seadus.

Kui välismaalase (va Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanike) Eestis viibimise eesmärk on siin töötamine, peab tema töötamine olema eelnevat Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud ning isikul peab olema riigis viibimiseks seaduslik alus (näiteks viisa, viisavabaduse alusel, elamisluba).

Politsei- ja Piirivalveameti migratsiooninõustaja

Allpool on välja toodud üldistel alustel töötamise informatsioon, mille on koostanud Politsei- ja Piirivalveamet. Täpsemate tingimuste teada saamiseks vastavalt konkreetsele ametile ja töötamisele või lisaküsimuste tekkimisel palume pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti poole. Oma küsimused saate esitada e-posti aadressil [email protected] või helistada E-R 9-15 (Eesti aja järgi) telefonil +372 612 3500. Veebis leiab teenuse kohta infot siit, inglise keeles siit ja vene keeles siit.

Lühiajaline töötamine

Registreerimine Politsei- ja Piirivalveametis

Eestis võib lühiajaliselt töötada välismaalane, kes viibib seaduslikult ajutiselt Eestis (näiteks viisa või viisavabaduse alusel) ja kelle töötamine on enne tööleasumist registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis. Lühiajalise töötamise saab registreerida kuni 365 päevaks 455-päevase perioodi jooksul. Lühiajalise töötamise hooajatööks saab registreerida kuni 270 päevaks aasta jooksul.

Täpsemat ja rohkemat informatsiooni lühiajalise töötamise registreerimise kohta on võimalik leida Eesti Politsei- ja Piirivalveameti ametlikult kodulehelt.

Registreerimine Tööinspektsioonis

Tööinspektsioon juhib tähelepanu, et Politsei- ja Piirivalveameti veebikeskkonnas lühiajalise töötamise registreerimine ei vabasta välist teenuseosutajat Tööinspektsiooni ees kohustuste täitmisest. Kui kolmandast riigist saabuvad Eestisse töötajad, kes on lähetatud Eestisse tööd tegema läbi mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi, siis on välisriigi tööandjal kohustus töötajad registreerida ka Tööinspektsioonis.

Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse (ELTTS) § 5¹ kohaselt on kohustus Eestisse lähetatavad töötajad Tööinspektsioonis registreerida. Lähetatud töötaja tööandja peab Eestisse lähetatavad töötajad registreerima enne töötaja faktilise töötamise algust Eestis. Registreerimiseks tuleb esitada lähetamise teade läbi Tööinspektsiooni infosüsteemi (TEIS) iseteeninduse: iseteenindus.ti.ee. Andmete muutumise korral saab eelnevalt esitatud lähetamise teadet muuta samas keskkonnas enne muudatuse jõustumist.

Tööinspektsioonile tuleb esitada järgmised andmed:

1. lähetatud töötaja tööandja nimi, isiku- või registrikood, tegevusala, elu- või asukoha ja sidevahendite andmed;
2. lähetatud töötaja tööandjat esindava kontaktisiku nimi ja sidevahendite andmed;
3. lähetatud töötajate arv, nende nimed, isikukoodid või sünnikuupäevad ja isikut tõendavate dokumentide numbrid;
4. lähetuse eeldatav kestvus ning kavandatav algus- ja lõppkuupäev;
5. tellija ja/või isiku, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, nimi, isiku- või registrikood, tegevusala, elu- või asukoha ja sidevahendite andmed;
6. tellijat ja/või isikut, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, esindava kontaktisiku nimi ja sidevahendite andmed;
7. info selle kohta, millisel tegevusalal lähetatud töötaja Eestis töötama hakkab ja lähetatud töötaja töö tegemise koha aadress.

Eestisse lähetatud töötajast teavitamata jätmise korral on Tööinspektsioon õigus määrata trahv füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut ning juriidilisele isikule kuni 32 000 eurot ELTTS § 9³ alusel. 

Tööinspektsioonil on vastavalt ELTTS § 5¹ lõikele 6 õigus avaldada Tööinspektsioonile esitatud isikustatud andmed Maksu- ja Tolliametile maksuseadustega pandud ülesannete täitmise tagamiseks.

Näide: Kui Poola tööandja juures töötab elamisloa või viisa alusel Ukrainast pärit töötaja ning Poola tööandja lähetab selle töötaja teenuse osutamiseks Eestisse, siis tuleb Poola tööandjal registreerida Ukrainast pärit töötaja lühiajaline töötamine Eestis Politsei- ja Piirivalveametis ning enne töötaja tööle asumist peab ta esitama Tööinspektsioonile andmed töötaja lähetuse kohta.

Pikem töötamine

Eestis elamiseks ja töötamiseks pikemaks ajaks kui üks aasta on võimalik taotleda tähtajalist elamisluba. Vastavalt välismaalaste seadusele võib välismaalasele väljastada elamisloa töötamiseks. Selline elamisluba on eesmärgiga tulla Eestisse töötama konkreetse tööandja juures. Enne, kui välismaalane saab taotleda elamisluba töötamiseks Politsei- ja Piirivalveametilt, peab tööandjal üldjuhul olema Töötukassa luba välismaalase töölevõtmiseks. 

Täiendava informatsiooni leiate Eesti Töötukassa ametlikult kodulehelt.

Elamisluba töötamiseks saab taotleda juba enne Eestisse tulekut Eesti välisesindusest, kus menetletakse viisataotlusi. Eestis olles on võimalik esitada elamisloa taotlus Politsei- ja Piirivalveametile. Eelnevalt tuleb broneerida vastuvõtuaeg teenindusse ning tulla broneeritud ajal esitama taotlust. Taotlus tuleb esitada isiklikult ning ei ole võimalik esitada esindaja kaudu. Elamisluba väljastatakse esmaselt kuni 5 aastaks.

Taotlemiseks vajalikud dokumendid:

1. Tähtajalise elamisloa taotlus, kui taotletakse tähtajalist elamisluba;
2. Andmed lähedaste sugulaste ja perekonnaliikmete kohta;
3. isikut tõendav dokument;
4. 1 värvifoto;
5. riigilõivu tasumist tõendav dokument. 

Tööandja esitab Politsei- ja Piirivalveametile e-maili teel ([email protected]) või posti teel (Pärnu mnt. 139, 15060 Tallinn):

• Eesti Töötukassa luba välismaalase tööle võtmiseks;
• Tööandja kutse.

Täpsem informatsioon on leitav Politsei- ja Piirivalveameti koduleheküljelt.

Pea meeles & lisalugemist

Elamisloa üldtingimused peavad olema terve elamisloa kehtivuse aja täidetud:

1. Eestisse elama asumise eesmärgi põhjendatus. Tähtajalise elamisloa töötamiseks eesmärk on tulla Eestisse töötama konkreetses ettevõttes ning antud eesmärk peab olema täidetud kogu elamisloa kehtivuse vältel. Välismaalane on kohustatud töötama antud ettevõttes;
2. tegelik elukoht Eestis. Peale elamisloa saamist on kohustus registreerida elukoht Eesti rahvastikuregistris (kui elamisluba on saadud kätte välisriigis olles, siis 1 kuu jooksul alates riiki elamisloa alusel esmakordsest saabumisest);
3. piisav legaalne sissetulek, mis võimaldaks välismaalase ja tema perekonnaliikmete toimetuleku Eestis. Välismaalasel peab terve elamisloa omamise ajal olema sissetulek, millest Eestis ära elada;
4. Kindlustuskaitse (ravikulukindlustuse leping või riiklik ravikindlustus).

Antud üldtingimustest kasvõi ühe tingimuse mittetäitmine on alus elamisloa tühistamiseks.

Lisalugemist

• Kolmandate riikide töötaja registreerimine Tööinspektsioonis
• Lühiajalise töötamise registreerimine. Politsei- ja Piirivalveamet
• Elamisluba töötamiseks. Politsei- ja Piirivalveamet
• Eestis töötamine. Politsei- ja Piirivalveamet
• New in Estonia - tasuta riiklikud koolitused ja infomaterjalid

Tööinspektsiooni Infoleht töötajatele väljastpoolt Eestit