Euroopa Liidust Eestisse

Lähetatud töötaja

Lähetatud töötaja mõiste on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuse osutamisega (direktiiv 96/71/EÜ). Direktiivi 96/71/EÜ mõistes loetakse lähetatud töötajaks sellist töötajat, kelle tööandja saadab ajutiselt teise Euroopa Liidu liikmesriiki tööle, kas ettevõtte äritegevuse raames teenust osutama või renditöötajana tööjõudu vahendava ettevõtte poolt.

Eestisse lähetatud töötaja on Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse (ELTTS) § 3  lõike 1 kohaselt füüsiline isik, kes tavaliselt töötab Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis töölepingu alusel ja kelle tööandja lähetab Eestisse tööle teenuse osutamiseks kindlaksmääratud ajavahemikus.

Lähetatud töötajatest saame rääkida juhul, kui:

1) Ettevõtja lähetab töötaja liikmesriigi territooriumile oma nimel ja juhtimisel lepingu alusel, mis on sõlmitud lähetava ettevõtja ja Eesti tegutseva tellija vahel. Selle sätte alusel lähetatakse tihti näiteks oskustöölisi, käsitöölisi ja muid spetsialiste.

Näide: Eesti ettevõte tellib Poola ettevõttelt ehitustööde teostamise Eesti Vabariigis. Teenuse osutamiseks saadab Poola ettevõtja oma töötajad Eestisse tellimust täitma. Tellimuse täitmise ja oma töötajate juhendamise eest vastutab Poola tööandja, samas töökeskkonna nõuete täitmise eest Eestis vastutab siinne ettevõte tellijana.

2) Ettevõtja lähetab töötaja liikmesriigi territooriumil asuvasse, kontsernile kuuluvasse asutusse või ettevõttesse. Selle sätte alusel lähetatakse tihti näiteks valdkonnajuhte, spetsialiste ja oskustöölisi.

Näide: Eesti töötaja saadetakse Eestis tegutsevast emaettevõttest tööülesandeid täitma tütarettevõttesse Soome. Eesti töötaja tööd korraldab Soomes sealne ettevõte. Samuti vastutab Soome ettevõte töökeskkonna nõuete täitmise eest Eesti töötaja Soomes töötamise ajal.

3) Ajutist tööjõudu vahendav ettevõtja vahendab töötaja liikmesriigi territooriumil asuvale või tegutsevale ettevõtjale. Tegu on renditööga, kus tekib kolmepoolne töösuhe renditööandja, renditöötaja ja kasutajaettevõtja vahel. Selle lähetustüübi korral töötatakse eelkõige ehitus-, põllumajandus-, teenindus- või toitlustussektoris.

Näide: Leedu töötaja saadetakse Lätis tegutseva rendiagentuuri vahendusel Norra tööle sealsesse kasutajaettevõttesse. Läti ja Norra ettevõtete vahel on teenuse osutamise leping tööjõu vahendamiseks. Tööleping sõlmitakse Leedu töötaja ja Läti rendiagentuuri vahel Norra seaduste alusel, tööülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib Norra ettevõte, mis vastutab ka leedulase töökeskkonna ja -ohutuse eest. Sellistes olukordades võib töötasu väljamakse tegijaks olla nii Läti kui ka Norra ettevõte. Töötasuga viivitamise korral peab töötaja siiski pöörduma tööandja poole Lätti, sest töötasu nõude puhul on töötaja ees kohustatud isikuks ainult tema tegelik tööandja, mitte kolmas isik (Norra ettevõte), kelle heaks töötatakse.

4) Kasutajaettevõtja lähetab renditöötaja liikmesriigi territooriumil asuvale või tegutsevale ettevõtjale. Töötaja peab olema lähetatud kasutajaettevõtja ja Eestis teenust osutava tellija vahel sõlmitud lepingu täitmiseks, kasutajaettevõtja filiaali või samasse kontserni kuuluvasse äriühingusse või peab kasutajaettevõtja ise olema näiteks rendiagentuur. Kasutajaettevõtja, kes töötaja teise liikmesriiki lähetab, on sellisel juhul kohustatud mõistliku aja jooksul tööandjale sellisest lähetusest ette teatama.

Näide: Poola rendiagentuur rendib töötaja Läti kasutajaettevõtjale, kes omakorda lähetab töötaja teenust osutama Eestisse. Töötaja töötingimuste eest vastutab tööandja ehk Poola rendiagentuur peab järgima ELTTS-s sätestatud nõudeid töötaja Eestis töötamise ajal.

Kõikidel juhtudel peab lähetamise ajaks olema tööandja ja töötaja vahel sõlmitud tööleping ning see töösuhe peab säilima kogu lähetuse kestel. Kui vastuvõtvas riigis viibimise ajal töötaja tööleping tööandjaga lõppeb ja ta sõlmib töölepingu asukohariigi ettevõtjaga, ei ole ta enam lähetatud töötaja.

Pea meeles, et lähetatud töötajaga on tegemist juhul kui:

• Töö tegemise kohaks on muu liikmesriigi territoorium, kui see, kus töötaja tavaliselt töötab.
• Töötamine on ajutise iseloomuga, s.t et töötaja ei koli teise riiki püsivalt elama ja töötama.
• Töötajal on teises riigis konkreetne vastuvõtja ehk teenusesaaja, kontserni kuuluv ema- või tütarettevõte või renditöö puhul kasutajaettevõte.

Autoveosektori suhtes on ELTTS-s sätestatud erisused. Nimelt ei kohaldata autoveosektorile ELTTS § 2 lõikeid 1¹ ja 1² ehk autoveosektoris ei ole tegemist lähetatud töötajaga, kui kasutajaettevõte lähetab renditöötaja tööülesannete täitmiseks Eestisse. Samuti ei kohaldata autoveosektori töötajatele ELTTS § 5 lõike 1 punkte 3 ja 7 ehk autoveosektori lähetatud töötajale ei pea tagama ületunnitöö ning töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Lisaks ei kohaldata autoveosektori suhtes ELTTS § 5 lõikeid 6¹–6³, § 5³ (lähetuse kestust ja pikendamist) ja § 8 lõiget 6.

ELTTS kohaldatakse autoveosektori töötajale. Kui sõidukijuhi lähetus vastab käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimustele, kohaldatakse talle käesolevat seadust, kui see on käesolevas seaduses sätestatud. ELTTS ei kohaldata sõidukijuhile, kes:

1.  tegeleb kahepoolse veose- või sõitjateveoga;
2.  läbib riigi territooriumi kaupa peale või maha laadimata või sõitjaid peale võtmata või neil väljuda laskmata;
3.  teeb lisaks kahepoolsele veoseveole ühe peale- ja mahalaadimistoimingu läbitavates Euroopa Liidu liikmesriikides (edaspidi liikmesriik) või Euroopa Liitu mittekuuluvates riikides (edaspidi kolmas riik), tingimusel et veost ei laadita peale ja maha samas liikmesriigis;
4.  lisaks kahepoolsele veoseveole, mis algab veoettevõtja asukohaliikmesriigist (edaspidi asukohaliikmesriik) ja mille jooksul sõidukijuht ei tee veol sihtriiki ühtki täiendavat peale- või mahalaadimistoimingut, teeb asukohaliikmesriiki tagasi suunduval kahepoolsel veol läbitavates liikmesriikides või kolmandates riikides kuni kaks täiendavat peale- ja mahalaadimistoimingut, tingimusel et veost ei laadita peale ja maha samas liikmesriigis;
5. võtab kahepoolsel sõitjateveol läbitavates riikides sõitjad peale ja laseb sõitjatel läbitavates riikides väljuda üks kord, tingimusel et ta ei paku sõitjateveoteenust läbitava liikmesriigi sees.

ELTTS § 5 lõige 1¹ sätestab autoveosektori töötajatele makstava töötasu erisuse. Tööandja peab tagama, et Eestisse lähetatud autoveosektori töötajale kohaldatakse Eestis kehtestatud töötasu alammäära.

Tööandja juhendab käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimustele vastavat Eestisse lähetatud sõidukijuhti käesolevast seadusest tulenevate sõidukijuhi lähetamise erisuste arvestamisel.

Renditöö

Renditöö puhul on tegemist kolmepoolse töösuhtega. Kui klassikalises töösuhtes osaleb kaks poolt – töötaja ja tööandja – siis renditöö puhul osaleb töösuhtes ka kolmanda poolena kasutajaettevõtja. Renditöösuhte puhul sõlmib tööandja ehk rendiagentuur renditöötajaga töölepingu, mille alusel lähetab ta renditöötaja ajutiselt tööd tegema kolmanda isiku ehk kasutajaettevõtja juurde viimase juhtimisel ja järelevalve all. Kasutajaettevõtja on TLS § 6 lõike 5 kohaselt kolmas isik, kelle juhtimisele ja kontrollile alldes töötaja ajutiselt tööd teeb.

Rendiagentuur ja kasutajaettevõtja sõlmivad omavahel võlaõigusliku kokkuleppe, mis nendevahelist koostööd reguleerib.

Töötaja jaoks tähendab kolmepoolses suhtes osalemine eelkõige mõistmist, kes ja mille eest seaduse kohaselt vastutab ning kumma ettevõtja poole probleemide ilmnemisel pöörduda. Töötaja ei saa unustada, et tema tööandjaks kasutajaettevõttes töötamise ajal jääb rendiettevõte ehk selle ettevõtja kohustus on anda töötajale tööd ja maksta töötasu. Kasutajaettevõtjalt saab nõuda vaid töötamiseks sobivat keskkonda. Kui välisriigi kasutajaettevõtja lähetab töötaja Eesti territooriumil asuvassee või tegutsevassee ettevõttesse, siis ELTTS sätestatud nõuete täitmise eest vastutab tööandja ehk rendiagentuur. 

Registreerimine ja andmete esitamine

Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse (ELTTS) § 5¹ kohaselt on kohustus Eestisse lähetatavad töötajad Tööinspektsioonis registreerida. Lähetatud töötaja tööandja peab Eestisse lähetatavad töötajad registreerima enne töötaja faktilise töötamise algust Eestis. Registreerimiseks tuleb esitada lähetamise teade läbi Tööinspektsiooni infosüsteemi (TEIS) iseteeninduse: iseteenindus.ti.ee.  Andmete muutumise korral saab eelnevalt esitatud lähetamise teadet muuta samas keskkonnas enne muudatuse jõustumist.

Tööinspektsioonile tuleb esitada järgmised andmed:

1. lähetatud töötaja tööandja nimi, isiku- või registrikood, tegevusala, elu- või asukoha ja sidevahendite andmed;
2. lähetatud töötaja tööandjat esindava kontaktisiku nimi ja sidevahendite andmed;
3. lähetatud töötajate arv, nende nimed, isikukoodid või sünnikuupäevad ja isikut tõendavate dokumentide numbrid;
4. lähetuse eeldatav kestvus ning kavandatav algus- ja lõppkuupäev;
5. tellija ja/või isiku, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, nimi, isiku- või registrikood, tegevusala, elu- või asukoha ja sidevahendite andmed;
6. tellijat ja/ või isikut, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, esindava kontaktisiku nimi ja sidevahendite andmed;
7. info selle kohta, millisel tegevusalal lähetatud töötaja Eestis töötama hakkab ja lähetatud töötaja töö tegemise koha aadress.

estisse lähetatud töötajast teavitamata jätmise korral on Tööinspektsioonil õigus määrata trahv füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut ning juriidilisele isikule kuni 32 000 eurot ELTTS § 9³ alusel. Tööinspektsioonil on vastavalt ELTTS § 5¹ lõikele 6 õigus avaldada Tööinspektsioonile esitatud isikustatud andmed Maksu- ja Tolliametile maksuseadustega pandud ülesannete täitmise tagamiseks.

Lähetuse kestus ja pikendamine

ELTTS § 5 lõikes 1 sätestatud kohalduvaid töötingimusi peab tööandja Eestisse lähetatud töötajale kohaldama kuni 12-kuulise lähetuse korral. Kui lähetus kestab kauem kui 12 kuud, on tööandja kohustatud tagama töötajale kõik Eestis kehtivad töötingimused (välja arvatud töölepingu sõlmimise ja ülesütlemisega seotud õigused ja kohustused, sealhulgas pärast töösuhte lõppemist kehtiv konkurentsipiirang ning tööandjapensioni skeemid). Kui tööandja on asendanud lähetatud töötaja teise samas kohas sama tööülesannet täitva lähetatud töötajaga, liidetakse töötajate lähetuse kestus (nt kui esimene lähetatud töötaja paigaldas objektil torusid ja lahkus objektilt pärast kaheksa kuu möödumist ning tema asemel asus samal objektil torusid paigaldama teine lähetatud töötaja, on põhjust nende kahe lähetatud töötaja Eestis viibimise ajad liita. Kui teine töötaja teeb tööd üle nelja kuu, loetakse ta pärast nelja kuu täitumist pikaajaliselt lähetatud töötajaks ja teisele töötajale hakkab tema töötamise viiendast kuust alates kehtima kogu Eesti tööõigus).

12-kuulist perioodi on võimalik pikendada kuni 18-kuuni. Pikendamiseks tuleb Tööinspektsiooni infosüsteemis (TEIS) vastava lähetamise teate juures lisada põhjendus, mis ilmub automaatselt, kui lähetuse kestvus ületab 12-kuulist perioodi. Teade peab olema põhjendatud ehk välja peab olema toodud, miks lähetatud töötaja üle 12 kuu Eestis viibima peab.

Pikema kui 18kuulise lähetuse korral tuleb Eestisse lähetatud töötajale tagada kõik Eestis kehtivad töötingimused (välja arvatud töölepingu sõlmimise ja ülesütlemisega seotud õigused ja kohustused, sealhulgas pärast töösuhte lõppemist kehtiv konkurentsipiirang ning tööandjapensioni skeemid). Kui pikaajaline lähetatu on renditöötaja, peab kasutajaettevõtja tööandjat teavitama, milliseid töötingimusi töötajale pärast 12 või 18 kuu möödumist kohaldatakse.

Oluline on tähele panna, et Eestisse lähetatud töötajate lähetuse kestust ei ole kuidagi piiratud. Töötaja võib lähetatud töötajana lähetuse sihtriigis viibida ka kauem, kuid sellisel juhul tuleb Eestisse lähetatud töötajale tagada kõik Eestis kehtivad töötingimused. Näiteks kui lähetatud töötajale peab olema tema lähetuse algusest tagatud põhipuhkuse kestus vastavalt Eesti õigusele (ELTTS § 5 lõige 1 punkt 4), siis pärast 12 või 18 kuu möödumist hakkab talle kohalduma ka puhkuse ajakava koostamise ja puhkuse aegumise osas Eesti tööõigus.

Lähetatud töötajate puhul, kes viibivad Eestis ELTTS uue redaktsiooni jõustumise hetkel (30. juulil 2020. aastal), hakatakse nimetatud perioodi arvestama ELTTS jõustumise järgnevast päevast.

Riikliku või haldusjärelevalve teostamiseks vajalike dokumentide esitamine

Lähetatud töötaja tööandja on kohustatud esitama Tööinspektsiooni nõudmisel Tööinspektsioonile viivitamata dokumendid, mis on vajalikud riikliku või haldusjärelevalve teostamiseks.

Nimetatud dokumendiks võib olla:

• tööleping,
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT, L 284, 30.10.2009, lk 1-42) artikli 19 lõike 2 alusel väljastatud tõend (nn A1 tõend),
• tööajakava,
• väljavõte töötasu maksmise kohta või
• muu dokument, mille alusel saab tõendada lähetatud töötaja suhtes kohaldatavate töötingimuste täitmist.

Dokumente on Tööinspektsioonil õigus nõuda kolm aastat pärast töötaja lähetusperioodi lõppemist (ELTTS § 5¹ lõige 5). Lähetatud töötaja tööandjal on kohustus esitada Tööinspektsiooni nõudmisel Tööinspektsioonile dokumendid, mis on vajalikud riikliku või haldusjärelevalve teostamiseks. Kui tööandja jätab Eestisse lähetatud töötajate kohta nõutud andmed  või dokumendid esitamata, on Tööinspektsioonil õigus koostada ettekirjutus ning selle täitmata jätmisel kohaldada tööandjale sunniraha. 

Kohaldatav õigus ja töötingimused

Lähetatud töötaja töölepingule kohalduva õiguse valikul rakendub rahvusvahelise eraõiguse seadus ja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus (ELTTS). Sõltumata töölepingule kohalduva õiguse valikust, tuleb lähetatud töötajale igal juhul tagada ELTTS alusel Eestis kehtestatud töötingimused. Juhul, kui töölepingule kohalduva välisriigi õiguse sätted töötingimuste osas on lähetatud töötajale Eesti sätetest soodsamad, siis kohaldatakse töötajale soodsamat sätet.

Võrdle oma riigi sama õigusega, kuivõrd Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 593/2008, 17. juuni 2008, lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I) tulenevalt kohaldub soodsama riigi õigus: http://www.posting-workers.eu/
 

Töötasu suurus

ELTTS § 5 lõike 1 punkti 3 kohaselt tuleb Eestisse lähetatud töötajale tagada Eestis kehtiv töötasu ja ületunnitöö hüvitamine. Töötasu on töölepingu seaduse (TLS) § 5 lõike 1 punkti 5 kohaselt töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud, sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu. TLS § 29 lõike 6 kohaselt ei või töötajale maksta Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast väiksemat töötasu. Töötasu alammäär on seega üks töötasu liike, mille maksmine tuleb lähetatud töötajale tagada. Lisaks töötasu alammäärale tuleb lähetatud töötajale tagada ka teiste töötasu liikide maksmine, mis Eesti seaduste ja laiendatud kollektiivlepingute kohaselt on kohustuslik. Selliseks töötasu liigiks saab pidada näiteks tasu riigipühal töötamise eest ja öötöö tasu, samuti töötasu aja eest, mil töötajale tööd ei tagata.

ELTTS § 5 lõige 1¹ sätestab autoveosektori töötajatele makstava töötasu erisuse. Tööandja peab tagama, et Eestisse lähetatud autoveosektori töötajale kohaldatakse Eestis kehtestatud töötasu alammäära.

Põhipuhkuse kohaldamisel loetakse lähetusega seotud rahas makstud hüvitised töötasu osaks, välja arvatud juhul, kui need on makstud lähetuse vältel tehtud sõidu-, majutus- ja toitlustuskulude katteks.
 

Kohalduvad töötingimused

Vastavalt ELTTS § 5 lõikele 1 on tööandja kohustatud lähetatud töötajale tagama järgmised Eestis kehtivad töötingimused:

1. tööaeg;
2. puhkeaeg;
3. töötasu ja ületunnitöö hüvitamine;
4. põhipuhkuse kestus;

NB! Erand: Nimetatud tingimust ei kohaldata kuni kaheksapäevase lähetuse korral, kui lähetatud töötaja on oskustööline, kelle tööülesanne on tellitud kaupade kasutuselevõtmiseks vajalik kaupade esmane kokkupanek või paigaldamine, kui selline töö on tellimislepingu lahutamatu osa. Nimetatud erandit ei kohaldata kui töö, mida lähetatud töötaja teeb, on seotud hoonete ehitamise, remondi, hooldamise, muutmise või lammutamisega seonduvate ehitustöödega, kaasa arvatud kaevetööd, pinnaeemaldustööd, tegelikud ehitustööd, valmiselementide koostamis- ja lammutustööd, ühendamis- või paigaldustööd, muutmis-, renoveerimis-, remondi-, lahtivõtmis-, lammutus-, hooldus-, värvimis- ja puhastustööd ning parandustööd. Siinjuures kuni kaheksapäevase lähetusperioodi kestuse arvutamisel võetakse arvesse sama tööandja poolt sama töö tegemiseks Eestisse lähetatud töötaja töötatud ajavahemikud lähetuse algusele eelnenud ühe aasta jooksul.

Põhipuhkuse kohaldamisel loetakse lähetusega seotud, rahas makstud hüvitised töötasu osaks, välja arvatud juhul, kui need on makstud lähetuse vältel tehtud sõidu-, majutus- ja toitlustuskulude katteks.

  5) võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused;
  6) renditöö tingimused;
  7) töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamine.

Töötajale tuleb hüvitada töölähetusega seotud kulud (nt sõidukulud, majutuskulud). Kui töösuhtele kohaldatavates töötingimustes ei ole kindlaks määratud, kas lähetusega seotud hüvitist makstakse või selle maksmise korral ei ole kindlaks määratud, milline osa sellest makstakse lähetusest tulenevate tegelike kulude hüvitamiseks ja milline osa on töötasu, loetakse, et kogu lähetusega seotud hüvitis makstakse lähetusest tulenevate tegelike kulude katteks.

Eestisse lähetatud töötajale tööaja, puhkeaja, töötasu ja ületunnitöö hüvitamise tingimuste kohaldamata jätmise korral on Tööinspektsioonil õigus määrata trahv füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut ning juriidilisele isikule (tööandja, tema juhatuse liige või muu esindaja, kellele oli vastavate kohustuste täitmine delegeeritud) kuni 32 000 eurot ELTTS § 9¹ alusel. 

Lähetatud töötajate töökeskkond ja tööohutus

Lähetatud töötajale ja kolmandatest riikidest pärit töötajale kohaldatakse Eesti töötervishoiu ja tööohutuse seadust (TTOS). Nimetatud seadust kohaldatakse lähetatud töötajale ja kolmandatest riikidest Eestisse lähetatud töötajale ka juhul, kui selle sätted on talle vähem soodsamad kui vastava välisriigi seaduse sätted. Eestis kehtivate töötervishoiu ja tööohutus nõuete täitmise tagab tellija või isik, kelle juures lähetatud töötaja Eestis tööülesandeid täidab. See tähendab, et lähetatud töötajaid Eestis vastuvõttev ettevõte peab arvestama, et tal on kohustused ka nende töötajate töötervishoiu ja tööohutuse osas ning talle kohaldatakse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisel TTOS-s vastutuse kohta sätestatut. Tulenevalt Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadusest (ELTTS) on lähetatud töötaja tegelikul tööandjal ja tellijal või isikul, kelle juures lähetatud töötaja tööülesandeid täidab, võimalus kokku leppida, kes neist TTOS nõuete täitmise eest vastutab või millistel juhtudel või millises osas. Siinjuures tuleb tähele panna, et kui kokkulepet sõlmitud ei ole, vastutab TTOS nõuete täitmise eest tellija või isik, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab. Kindlasti peab olema teadlik, et lähetatud töötajale peavad olema tagatud samasugused tingimused kui oma ettevõttes töötavatele töötajatele.