Renditöö ja töövahendus

Mis on renditöö?

Renditöö puhul on tegemist kolmepoolse töösuhtega. Kui klassikalises töösuhtes osaleb kaks poolt – töötaja ja tööandja -  siis renditöö puhul osaleb töösuhtes ka kolmanda poolena kasutajaettevõtja. Renditöösuhte puhul sõlmib tööandja ehk rendiagentuur renditöötajaga töölepingu, mille alusel lähetab ta renditöötaja ajutiselt tööd tegema kolmanda isiku ehk kasutajaettevõtja juurde viimase juhtimisel ja järelevalve all.

Teavitamiskohustus renditöö puhul

Renditöötajate osas on tööandjale ette nähtud erinevad teavitamiskohustused:

1. Töölepingu seaduse § 28 lõige 2 punkt 9¹ kohaselt on tööandja kohustatud renditöötajat teavitama tema teadmistele ja oskustele vastavatest kasutajaettevõtja vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping. Kui kasutajaettevõtja on oma vabadest töökohtadest renditöötajat teavitanud, siis tööandjal teavitamiskohustus puudub. Näiteks on renditöötöötajaga sõlmitud tähtajaline töösuhe töötamiseks kasutajaettevõtjas veebilehe administraatorina ning kasutajaettevõtja loob samal ajal enda ettevõttes veebilehe administraatori töökoha, kus töötamiseks sõlmitakse tähtajatu tööleping. Tööandja on tulevikus kohustatud renditöötajat sellest ametikohast teavitama. Kui aga kasutajaettevõtja on juba teda eelnevalt sellest vabast töökohast informeerinud, puudub tööandjal eraldi teavitamiskohustus.
2. Töötajate usaldusisiku seaduse § 20 lõike 1 punkti 1 järgi on tööandja kohustatud informeerima ettevõtte usaldusisikut renditöötöötajatest, kui muudatused ja kavandatavad otsused avaldavad olulist mõju tööandja struktuurile ja töötajate koosseisule. Näiteks peab tööandja andma infot selle kohta, millistel ametikohtadel ja kui palju renditöötöötajaid kasutajaettevõtjas töötab.

Praktikas esineb siiski juhtumeid, kus rendiagentuurid püüavad takistada renditöötajate tööle asumist kasutajaettevõttesse, kehtestades nende töölepingutes ja lepingutes kasutajaettevõttega tingimusi, mis seda piiravad. Sellised töötajale ebasoodsad tingimused võivad sisalduda nii renditööjõu vahendaja ja kasutajaettevõtte vahelises lepingus, töötaja ja renditööjõu vahendaja vahel sõlmitud töölepingus või ka töösuhtele kohaldatavas kollektiivlepingus. Kahjustava tingimusena, mis takistab töölepingu sõlmimist, ei saa aga käsitada rendiagentuuri õigust saada mõistliku suurusega hüvitist kasutajaettevõtjalt seoses renditöötajate lähetuse, töölevõtmise ja koolitamisega osutatud teenuste eest. Arvestades, et renditöö tunnuseks on töö ajutine iseloom ning sellest lähtudes on ka tähtajalise töölepingu sõlmimine renditöötajaga tavapärasest lihtsam (TLS § 10 lõige 2), võib renditööd lugeda töötaja jaoks tööhõive stabiilsuse seisukohast ebakindlamaks töö tegemise vormiks. Seepärast, kui senisel renditöötajal avaneb võimalus sõlmida stabiilsem töösuhe, ei tohi see olla takistatud.

Tähtajaliste töölepingute sõlmimine

Tähtajalise töölepingu sõlmimine on reguleeritud töölepingu seaduse §-s 9. Tähtajalise töölepingu saavad tööandja ja töötaja sõlmida juhul, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. Renditöö puhul saab renditöötajaga sõlmida tähtajalise töölepingu ka juhul, kui see on seotud kasutajaettevõtja töö ajutise iseloomuga. Seega saab tööandja sõlmida renditöötajaga tähtajalise töölepingu kahel juhul:

1. tähtajalise töölepingu sõlmimist õigustavad tööandja töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad põhjused (näiteks vajab tööandja asendajat või töömaht on ajutiselt suurenenud);
2. tähtajalise töölepingu sõlmimist õigustavad kasutajaettevõtja töö ajutisest iseloomust tulenevad põhjused (näiteks on kasutajaettevõtjal vaja töötajat, kes täidab tööülesandeid renditööna teise töötaja asendamiseks või vajab kasutajaettevõtja hooajaliste tööde puhul lisatööjõudu).

Tähtajalise töölepingu pikendamise ning järjestikku sõlmimise piirangud

Töötajate kaitseks näeb töölepingu seaduse § 10 tööandjale ette piirangud, mis tingimustel võib tööandja töötajaga tähtajalist töölepingut pikendada või järjestikku sõlmida. Renditöö puhul kohaldatakse tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise või pikendamise piirangut iga kasutajaettevõtja kohta eraldi. Näiteks juhul, kui tööandja sõlmib renditöötajaga tähtajalise töölepingu töö tegemiseks ühe ja sama kasutajaettevõtja juures rohkem kui kaks korda, muutub tööleping algusest peale tähtajatuks. Kui renditöötaja teeb tööd tähtajaliste töölepingute alusel erinevate kasutajaettevõtjate juures, siis loetakse tähtajaliste töölepingute järjestikuse sõlmimise või pikendamise piirangut kasutajaettevõtjate suhtes eraldi.

Renditöötaja võrdne kohtlemine

Võrdse kohtlemise seaduse § 11¹ lõike 2¹ järgi ei või töötajale, kes täidab tööülesandeid renditööna, kohaldada ebasoodsamaid töötervishoiu ja tööohutuse, töö- ja puhkeaja ning töötasu tingimusi kui võrreldavale kasutajaettevõtja töötajale. Töötajal, kes täidab tööülesandeid renditööna, on õigus kasutada tööülesannete täitmise perioodil kasutajaettevõtja võrreldava töötajaga samadel tingimustel kasutajaettevõtja hüvesid, eelkõige toitlustamis-, transpordi- ja lapsehoiuteenust.

Võrreldav on töötaja, kes teeb sama tööandja juures sama või võrdväärset tööd, arvestades sealjuures töötaja kvalifikatsiooni ja kutseoskusi. Kui võrreldava töötaja määramine sama tööandja juures osutub võimatuks, määratakse võrreldav töötaja kollektiivlepingus sätestatud korras. Kollektiivlepingu puudumisel loetakse võrreldavaks samas piirkonnas sama või võrdväärset tööd tegev töötaja.

Töövahendus

Töövahendus on tööd otsivale isikule töö ja tööandjale vajaliku tööjõu pakkumine. 

Töövahendusega tegelemist reguleerivad:

• tööturumeetmete seadus (§ 26 ja § 27);
• majandustegevuse seadustiku üldosa seadus.

Tööturumeetmete seaduse § 27 kohaselt ei tohi ettevõtja, kes tegeleb töövahendusega, nõuda tööd leida soovivalt isikult tasu töövahenduse eest. Samuti ei tohi ettevõtja, kes tegeleb renditööjõu vahendamisega, nõuda töötajalt tasu tema renditööle suunamise eest.

Eraõiguslik juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja, kes osutab töövahendust (töövahendaja) või sõlmib isikuga töölepingu eesmärgiga suunata ta renditööle töölepingu seaduse § 6 lõike 5 tähenduses, peab enne majandustegevusega alustamist esitama majandustegevuse registrile majandustegevusteate. 

Majandustegevuse registri üldinfo ja tehnilised küsimused: [email protected] 668 7080.

Kui oled langenud pettuse ohvriks, saad abi Tööinspektsioonist või politseist. Kui töövahendusfirma on Sinult ebaõiglaselt raha võtnud, võid pöörduda Tööinspektsiooni poole. Tööinspektsioon teostab eraõiguslike töövahenduse osutajate üle riiklikku järelevalvet ning saab keelata töövahendusteenuse pakkuja majandustegevuse, kui on tuvastanud olulise rikkumise (nt tasu nõudmise keelu rikkumise). Samuti saab Tööinspektsioon teha ettekirjutusi, näiteks kui töövahendusega tegelev ettevõte ei ole majandustegevusteadet esitanud või kui majandustegevuse registris on valeandmed. Kui töövahendusfirma on Sinult tasu võtnud ning Sind seejärel lubatud tööst ilma jätnud, võib olla tegu kelmusega. Sellisel juhul saad pöörduda politsei või prokuratuuri poole. Et pettust välja selgitada, on vaja dokumente, mis seda tõendaksid (nt maksmistšekke, kviitungeid, lepingut).

Renditöötajad ja töötajate esindamine

Töökeskkonnavolinike vajaduse hindamisel lähevad renditöötajad arvesse oma kasutajaettevõttes – nii näiteks tuleb anda töötajatele võimalus töökeskkonnavoliniku valimiseks, kui ettevõttes töötab 3 nn oma töötajat ning 8 renditöötajat. Volinike valimise korraldamine ei ole aga vajalik renditööettevõttes, kus oma töötajaid 3 ning välja renditavaid töötajaid 30 – nemad valivad oma esindaja kasutajaettevõttes.

Renditöötajate töötervishoid ja tööohutus

TTOS § 12 lõike 1 kohaselt peab kasutajaettevõtja tagama renditöötajale kasutajaettevõtja juures töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise. Renditöötajate töötervishoid ja tööohutus peab olema tagatud samaväärselt tavatöötajatega.

TTOS § 12 lg-st 2 tulenevalt on kasutajaettevõtja kohustatud enne renditöötaja tööle lubamist kindlaks tegema töötaja erialateadmiste ja oskuste vastavuse tehtava tööle, samuti tagama, et renditöötajal on olemas vajalikud töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmised.

Kasutajaettevõtja peab läbi viima renditöötaja juhendamise ja väljaõppe. Lähtudes asjaolust, et tööohutus- ja töötervishoiualane väljaõpe peab arvesse võtma töötaja kvalifikatsiooni ja kogemusi, tuleb rendiettevõtjal ja kasutajaettevõtjal vahetada töötaja kohta infot enne tema väljaõppe algust. Samuti on oluline, et juhendaja oskaks väljaõpetava töötajaga suhelda ja teda temale arusaadavalt juhendada. Lisaks muudele kohustustele on just kasutajaettevõtja kohustuseks soetada renditöötajale tööriided ja isikukaitsevahendid.

Kui ettevõtet külastav tööinspektor avastab töötervishoiu- ja tööohutusalaseid rikkumisi, mis on seotud renditöötajaga, tehakse ettekirjutus kasutajaettevõtjale.

Tervisekontroll

TTOS § 13¹  lg 1 kohaselt peab tööandja korraldama tervisekontrolli töötajale, kelle tervist võib töökeskkonna riskide hindamise tulemusel mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad. Näiteks kokkupuude müraga, vibratsiooniga, töötamine sundasendis, töötamine üle poole töötajast kuvariga.

Renditöösuhte korral peab TTOS § 12 lg 1 teisest lausest tulenevalt töötaja tervisekontrolli korraldama kasutajaettevõtja. Seadus ei keela sõlmida rendiettevõtjal kasutajaettevõtjaga erikokkulepe, mille kohaselt korraldab tervisekontrolli kasutajaettevõtja, kuid rendiettevõtja kulul. Sellisel juhul läbib renditöötaja täpselt samasuguse tervisekontrolli nagu kasutajaettevõtja oma töötajad, tervisekontroll vastab kasutajaettevõtja ootustele ning töötajate erinevat kohtlemist ei esine. Samas ei kaasne kasutajaettevõtjale ebamõistlikke kulusid.

Tööõnnetuste ja kutsehaigestumise registreerimine ning uurimine

TTOS § 24 lg 1 kohaselt selgitab tööõnnetuste ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused uurimine, mille korraldab tööandja. TTOS § 12 lg 1 annab aga ka selle kohustuse täitmise kasutajaettevõtjale ehk kui renditöötajaga juhtub tööõnnetus, peab selle registreerima ja kõik asjaolud välja selgitama kasutajaettevõtja, kelle juures renditöötaja õnnetuse toimumise ajal tööd tegi.

Seaduse kohaselt esitab tööandja uurimistulemuste kohta raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale ja tööinspektsioonile. Raportis nimetatakse muuhulgas abinõud, mida tööandja rakendab samalaadse tööõnnetuse ja kutsehaiguse ennetamiseks. Kuna renditöötajaga juhtunud õnnetuse kohta koostab raporti kasutajaettevõtja, peab tööõnnetuse raporti saama ka töötaja tegelik tööandja ehk rendiettevõtja.