Liigu edasi põhisisu juurde

Vabatahtlik töö

Viimati uuendatud: 26.04.2021
  • Vabatahtliku töö puhul on tegemist tööga, mida tehakse vabast tahtest ja mida ollakse valmis tegema tasu saamata.
  • Vabatahtlik töö on ka Töötukassa teenus.
  • Vabatahtliku töö puhul võib olla tegemist varjatud töösuhtega.

Vabatahtliku töö puhul on tegemist tööga, mida tehakse vabast tahtest ja mida ollakse valmis tegema tasu saamata. Praktikas on tekkinud olukord, kus vabatahtlik töö on endale koha leidnud mitte lepingu alusel tasu eest tehtavate tööde kõrvale, vaid nende asemele. Tööle on hakatud võtma nö vabatahtlikke, kes küll teevad tööd, kuid tasu selle eest ei saa. Vabatahtlikuna tööd teinud isikute sõnul on nad tööle võetud selleks, et anda neile võimalus tööga tutvuda ja näidata ennast kui tulevased töötajad.

Sarnane olukord oli mõni aeg tagasi, kui praktikas rakendati massiliselt proovipäevi. Toona väitsid tööandjad, et proovipäev on töötajale ja tööandjale kasulik, sest nii saab proovida töö ja töökoha sobivust töötajale. Töötasu proovipäeva eest ei makstud. Võib väita, et nüüdseks on proovipäev asendunud vabatahtliku tööga, kusjuures vabatahtliku töö kestus võib küündida mitme kuuni.

Vabatahtliku töö on Vabariigi Valitsuse määruses „Tööhõiveprogramm 2021–2023“ toodud kui üks programmiline tegevus töövalmiduse toetamiseks. Eesti Töötukassa kodulehel oleva teabe alusel on vabatahtliku töö eesmärk soodustada tööle saamist, aidata ette valmistada tööeluks, anda uusi kogemusi ja teadmisi ning aidata tekitada või säilitada tööharjumust. Vabatahtlik töö võib hõlmata erinevaid avalikes huvides ja ühiskonna heaks tehtavaid tegevusi. Eelkõige nähakse vabatahtlikku tööd kultuuri, hariduse, sotsiaaltöö, keskkonnakaitse või muus avaliku huvi valdkonnas.

Töövalmidust toetaval vabatahtlikul tööl saab osaleda registreeritud töötu. Samas juhitakse kodulehel tähelepanu, et vabatahtliku töö otsene eesmärk ei või olla majandustegevus, tulu saamine ega tööjõukulu kokkuhoid. Vabatahtlikuna ei või teha tööd, mille tegemiseks tavaliselt kasutatakse palgalist tööjõudu.

Kontrollides tööandja tegevust töölepingu seaduse täitmisel lähtub Tööinspektsioon eeldusest, et tööandja juures tööd tegev isik on töötaja ja temaga on sõlmitud üldjuhul tööleping, samuti on töötajale kirjalikult teatavaks tehtud seaduses toodud andmed. Kui tööandjal töölepingut esitada ei ole väites, et tegemist on vabatahtlikuga, on Tööinspektsioonil alust sellest lähtuda siis, kui tegemist on:

  • töötukassas registreeritud töötuga;
  • organisatsiooniga, mille tegevus eeldab vabatahtlikke kaasamist.

Kui väidetav tööandja ei suuda tõendada, et tegemist on eelnimetatud tunnustele vastava suhtega, lähtub Tööinspektsioon talle järelevalve pädevuse andvatest õigusaktidest ning töölepingu seadusest tulenevast töösuhte eeldusest.

Kui isik, kelle tööandja on tööle võtnud vabatahtlikuna, leiab, et töö sisu ja töötingimused vastavad tegelikult töölepingulise suhte tunnustele, on tal õigus pöörduda töösuhte tuvastamise nõudega töövaidlusorganisse.

Sarnaselt proovipäevadega tööle võtmisel on ka vabatahtlikuna  tööle võtmise üks eesmärkidest hoida kokku tööjõukulusid ja vajadusel lõpetada vabatahtliku tegevus lihtsustatud korras. Maksu- ja Tolliamet on töötajate registreerimise kontrollimistel üha enam kokku puutunud vabatahtlikuna registreeritud töötajatega. Enim neist töötavad jaekaubanduses, toidu ja joogi serveerimise valdkonnas ja ehituses.