Meeskonna toetamiseks
- Enneta ja maanda riske - toetav ja hooliv töökeskkond aitab hoida vaimset tervist.
- Tea, kuidas aidata - iga meeskonnaliikme panus on oluline.
- Ole kursis - teadlikkus vaimse tervise teemadest teeb meeskonna tugevamaks.

Ennetavad tegevused meeskonna toetamiseks
Vaimse tervise väärtustamist on hea alustada juhtide tasandilt, soodsalt mõjub, kui
organisatsioonis on inimesed, kes vaimse tervise eest eriti innukalt ja veendunult
seisavad. Tegevuste planeerimisse ja ka elluviimisse, nende valikusse on hea kaasata
ka teisi töötajaid, siis võib arvestada suurema motivatsiooniga tegevustesse oma
vaimset energiat panusatada.
Riskide maandamine
- Omage ülevaadet, kas teil on vajalikud ruumid puhkuseks, lõdvestumiseks, asjade hoidmiseks. Kas on vajalikud paremad toolid, lugemismaterjalid, mängud või midagi muud lõõgastavat. Milline on valgus, müratase, kas on võimalik tervist toetavalt toituda. Kas on privaatseid nurgakesi, kus rääkida rahulikult telefoniga, kas saab hoida kuskil turvaliselt oma isklikke esemeid.
- Viige läbi psühhosotsiaalsete riskide hindamine ning tagage, et juhtidel on piisavalt teadmisi, oskusi ja ressurse tulemustest lähtuvate parenduste tegemiseks.
- Kaaluge, kas saab tekitada kohustuslikke pause läbi tehnoloogiliste vahendite või kokkulepete. Näiteks e-kirjade saatmise kokkulepitud ajad, millal peab oleme eemal meeskonna suhtlusvõrgustikest, kas neid võib tööandja puhkeajaks välja lülitada.
- Arendage ja kasutage käitumisjuhiseid puhkudeks, kui töökohal on konflikte, leiab aset traagilisi sündmusi (äkiline surm või suitsiid, tõsine haigestumine) töökohal või töötajate pereelus.
- Kujundage toimimisviisid kiusamise, ahistamise ja diskrimineerimise ennetuseks. Veenduge, et juhid on nendega kursis ning oskavad neid rakendada.
- Tagage piisav töötajate arv ja tööaeg perioodideks, kus teate, et on oodata töömahu kasvu.
- Tehke plaan tegutsemiseks kui töötajal on vaimse tervise raskuste korral vajadus töö ümberkorraldamiseks või pikema eemalviibimise järel tööle naasmiseks.
- Võtke vaimse tervise ja heaolu teemad koosolekutel regulaarselt jutuks. Võtke koosolekutel kasvõi 10 minutit, et rääkida sellest, kuidas läheb ja jagada muresid või rõõme.
Kokkulepped
- Leppige kokku meeskonna/organisatsiooni vaimse tervise hea tava.
- Leppige kokku, kuidas anname teada meeskondadele ja töötajatele sellest, kui midagi on hästi välja tulnud. Seda on soovitav teha võimalikult sagedasti.
- Tagage, et inimestele oleksid selged nende rollid ja vastutusalad. Küsige seda aeg-ajalt üle.
- Kaaluge töö- ja puhkeaja kokkulepete sõlmimist kaugtöö kontekstis. Arutage läbi ja tehke vajalikke muudatusi, et soodustada töötamist ja puhkamist.
- Kui organisatsioonis on kavas muutused, tagage, et inimesed oleksid toimuvaga kursis ning saaksid vajadusel toetatud.
- Mõelge läbi, kuidas töötajad saavad anda tagasisidet ja olla kaasatud otsusprotsessidesse.
Abi pakkumine
- Soodustage (teavitame, võimaldame aega ja ruumi, kummutame võimalikku stigmat) võimalusi stressi, ärevuse, muude murede osas konfidentsiaalset abi otsimist.
- Võimaldage tööpsühholoogi, individuaalse teraapia, psühholoogilise nõustamise või pereteraapia, psühhiaatri teenuse rahastamist ettevõtte poolt.
- Pakkuge regulaarselt teavet tõenduspõhistest eneseabi ja enesehindamisressurssidest, mida töötajad saavad endale sobival hetkel kasutada.
- Looge füüsiline või virtuaalne raamatukogu või veebipesa, kuhu koguge tervise hoidmisest häid raamatuid, artikleid, podcaste vms.
- Soodustage või korraldage organisatsiooni poolt tervise hoidmist, korraldage võimalusi anda anonüümselt terviseanalüüse. Tagage, et töötervishoiu arsti külastused ei jääks formaalseks, vaid oleks tagatud ja vajalik edasisuunamine, tagasiside ja järelkontrollid.
- Korraldage tervise ja heaolu väljakutseid, millel on ajaliselt arvestatav kestvus, näiteks leidke paremad vaimse tervise sõbrad või stressijuhtijad, proovige tasakaalustatud toitumist köögiviljade-puuviljade osakaalu suurendamisega, liikumise ja looduses olemisega seotud üleskutseid.
Kuidas käivitada oma sisemisi ressursse?
Soovitusi meeskonnatööks:
Peame oma vaimset vastupanu võimet tugevdama, et mitte lasta hirmul võimust võtta ja käsi rüppe langeda. Kui igaüks teeb praegu hästi seda, mida oskab ja suudab, ka teistele toeks olles, oleme nagu üks vaimne vastupanuliikumine sõja õudustele.
Täna võiks oma meeskonnas võtta 15-30 minutit, et:
- Jagada omavahel tegevusi, nippe ja tehnikaid, mis aitavad hirmu ja vihaga hakkama saada; Kuidas ennast rahustate? Kuhu suunata ärevusest või vihast tekkiva energia?
- Meenutada ja jagada mõnd kogemust, kus oli tunne, et “Sain hakkama!”;
- Pista koos mulda mõned päevalille (Ukraina rahvuslille) seemned;
- Teha koos midagi aktiivset ja käegakatsutavat. Näiteks valige välja viis, kuidas saab Ukrainale abi osutada ja korraldage seda ühiselt;
- Planeerida ühiselt mõni (soovitavalt füüsiline) tegevus, mis aitab elu meie ümbruses paremaks muuta. Kasvõi leidke naabruskonnast mõni kõnnitee, mis vajab jääst vabastamist, looge korda. Ka Eesti inimesed ja meie lähikond vajavad turvatunde kasvatamist.
Soovitused juhtidele inimeste toetamiseks kriisis
- Sõnasta endale oma vaimse tervise vitamiinide taseme tugevdamise ja pingetega hakkamasaamise rutiin. Kuidas oma vaimse vastupanuvõimet tugevdad, kuidas saad ennast rahustada? Kasuta seda ja jaga ka teistega, et seda teed.
- Arvesta, et inimesed vajavad selget infot ja läbipaistvust otsuste kohta, kuid liigne emotsionaalsus või detailirohkus võib mõjuda üleujutavalt.
- Ole nähtaval, jaga lootust ja kindlust, oma nägemust olukorrast ja sellest, mida teha saab.
- Aktsepteeri enda ja teiste tundeid antud olukorras, ära püüa olla kunstlikult optimistlik. (Näiteks väldi selliseid lausungeid, nagu, “Paanikaks pole põhjust”, “Midagi hullu ei ole, päike ju paistab” jms)
- Praegu võib olla inimestes hirmu, abitust, ärevust, viha, ebareaalsuse tunnet, raskusi keskendumisel, see on normaalne reaktsioon ebanormaalsele olukorrale. Vestlusel uuri esmalt, kuidas inimestel läheb ja alles siis võta jutuks otseselt tööga seonduv. Võibolla on vaja ka tööd natukene ümber korraldada, et oleks võimalik vaimselt kohaneda.
- Mõtle läbi, mida saad teha selleks, et inimeste turvatunnet kasvatada ning üksteise toetamist soodustada. Juhi tähelepanu väikestele heategudele, õnnestumistele ja inimlikule lahkusele.
- Kui võimalik, saage silmast-silma kokku. Võta plaani mõni ühine tegevus meeskondadele, mis aitab tekitada hakkamasaamise tunnet. Midagi, mis natukene aitab ennast ületada või piire nihutada. Nii on võimalus kasvatada usku raskustega toimetulekusse.
- Kuula inimesi ja nende vajadusi ning märka neid, kellel võib olla lisatuge vaja. Palu, et ka teised kolleegid üksteist märkaksid. Näiteks kui keegi on rohkem endasse tõmbunud, väga ärev, hajevil, kel on varasemalt või hetkel keeruline isiklikus elus.
- Ole leidlik, loominguline ja paindlik.
- Hoia oma väärtusi, sihte ja usku endasse!

Motiveerivat visuaali leiad Peaasi.ee Facebooki postitustest siit ja siit.
Kuidas rääkida kolleegiga vaimsest tervisest
Kui soovid oma kolleegi toetada ja temast paremini aru saada, siis küsi. Vajadusel küsi teist korda veel.
Vahel on kõige olulisem märkamine ja küsimine. Lahendused ja vastused on tihti inimeses endas, ta peab need vaid üles leidma. Seda on tunduvalt lihtsam teha teise inimese küsimustele vastates. Halva enesetunde saladuses pidamine ja stressi varjamine teevad haigeks. Empaatiline tähelepanu ja osavõtlikud küsimused võivad olla oluliseks katalüsaatoriks paranemise teel. Mõned soovitused selliste vestluse läbiviimiseks:
- Mõelge enda jaoks läbi, millest vestlust alustate. Kuidas põhjendada vestluse pidamist ja kuidas saate aidata. Näiteks annate teada, et olete kolleegi juures märganud muutusi, saate korraldada tööülesannete ümberjagamist, aidata abi leidmisel vms.
- Leidke vestluseks sobilik koht (soovitavalt privaatne, kus pole segajaid) ja aeg (planeerige piisavalt aega, et oleks võimalik ilma kiirustamata tekkinud küsimusi arutada).
- Andke kolleegile teada, mida olete märganud muret tekitavat ja kuidas saate abiks olla.
- Küsige avatud küsimusi, mis panevad kolleegi oma seisukohti selgitama, ärge tormake kohe nõu andma.
- Lõpetuseks küsige üle, kas midagi olulist jäi rääkimata ja kas kolleegil on soovi täiendava abi järele. Julgustage kasvõi väikest sammu ette võtma, et olukord saaks paremuse poole muutuda.
Enne vestluse alustamist võiks mõelda võimalike stigmat kandvate hoiakute peale, mis on nii ühiskonnas kui meie sees küllaltki levinud. Stigma kannavad edasi nii need, kel on kokkupuude vaimse tervise probleemidega, meditsiinitöötajad, ka need, kes ise vaimse tervise probleemi on kogenud või nende pereliikmed. Stigmatiseerivate hoiakute teadvustamine on üks samm tervema ühiskonna poole. Vaimse tervise stigma teeb inimesed reaalselt haigemaks — see sunnib oma raskusi varjama ja mõjub halvasti vaimsele heaolule. See mõjutab nii ühiskonna tasandit (tööandja kõhklused inimese palkamisel, koolituste võimaldamisel, edutamisel) kui enesestigmat, st vähenenud eneseusku, enesehinnangut seoses haigusega. Ei ole haruldane, et lisaks seisundist otseselt tulenevatele piirangutele, elab inimene alla oma võimete just stigma tõttu. Kardetakse, et diagnoosi korral ei võeta inimest tõsiselt, peetakse nõrgaks ning seetõttu vähenevad karjääri väljavaated.
Oluline on ka asjaolu, et jutuks olnud psüühikahäirete ja kehaliste terviseprobleemide puhul on sagedane koosesinemine ning ühe olemasolu raskendab teisest paranemist. Ei ole haruldane, et haigusleht võetakse mõne kehalise kaebusega, kuid tegelikult on selle põhjuseks vaimse tervise seisund.
Kuidas anda vaimse tervise probleemide korral töökohal esmaabi?
Maailma Terviseorganisatsioon WHO kirjeldab vaimset tervist kui heaoluseisundit, milles inimene realiseerib oma võimeid, tuleb toime igapäevase elu pingetega, suudab töötada tootlikult ja tulemusrikkalt ning on võimeline andma oma panuse ühiskonna heaks.
Vaimne tervis ja sellega seotud raskused on midagi, mis käivad meiega igal pool kaasas ja töökohal võib neid teatud tunnuste kaudu lihtsamini märgata. Seetõttu on tööandjal ja/või meeskonnal võimalus anda siinkohal esmaabi, et ennetada raskuste süvenemist.
Tööstress on seotud konkreetselt töökorralduse, inimese isiksuse ja töökoha kooskõlaga. Mõni inimene suudab oma probleemidega ise hästi toime tulla, nii et need ei mõjuta otseselt töötulemusi, teine aga võib vajada lühiajalist või püsivat tuge ka töökaaslastelt. Enamlevinud vaimse tervise kriisi sümptomid on raskused keskendumise, mälu, otsuste langetamise ja/või motivatsiooni hoidmisega.
Töökollektiivides tuleb osata vaimse tervise probleemidega inimesi ära tunda ja aidata. Vale on arvata, et neid saavad aidata ainult professionaalid. Teadlikud kaastöötajad saavad luua toetavama ja hoolivama töökeskkonna ja sekkuda varakult, et vaimse tervise probleemiga inimestele antaks ruttu asjakohast abi. Siis nad taastuvad paremini ja naasevad ka kiiremini tööellu.
Esmaabi hõlmab abistamist olukorras, kui inimesel on kujunemas vaimse tervise probleem ning ka siis, kui inimesel on olnud probleeme juba varem, kuid nüüd on tervis halvenenud. Samuti on esmaabi tarvis vaimse tervise kriisi korral. Töökaaslase abistamist tuleb jätkata kuni asjakohase professionaalse abi saamiseni või kriisi lahenemiseni.
Vaimse tervise probleemile võivad viidata nii käitumuslikud kui ka kehalised märgid. Näiteks paneme tähele, et kolleegi tavapärane käitumine on kuidagi muutunud või ta kaebab tervisemuresid, väsimust ja kurnatust.
Käitumuslikud märgid
- Raskused tööülesannete täitmisel
- Ettearvamatu käitumine
- Üliemotsionaalne reageerimine
- Kaebused juhtkonna vähese toetuse üle
- Liigne keskendumine õiglase kohtlemise teemadele
- Kaebused töökoormuse üle
- Teistest eemaletõmbumine
- Vähene osavõtt ühisüritustest
- Kohvi, alkoholi, sigarettide ja/või rahustite liigtarvitamine
- Suutmatus keskenduda ja otsustada
- Mäluprobleemid
- Vähene enesekindlus
- Planeerimata puudumised
- Konfliktid kolleegide või juhiga
- Sage kaebuste esitamine
- Rohkem vigu ja/või õnnetusi
Kehalised märgid
- Pidev väsimus
- Haige ja kurnatud olek
- Peavalud
- Püsiv lihaste ja/või liigeste valu
- Aeglasem reaktsioon
- Uneprobleemid
- Kaalu langemine või tõus
- Räsitud välimus
- Seedehäired
Kui pole põhjust arvata, et töökaaslane vajab kriisiabi, kuid olete märganud eelkirjeldatud muutusi tema töös või suhtluses teiste inimestega, mis võivad viidata vaimse tervise probleemidele, siis peate sellest temaga rääkima. Ja rääkida tuleb ka siis, kui probleem ei ole tingitud tööst või töökohast.
Enne vestlust mõelge hoolega läbi, mida tahate öelda. Meenutage, mida murettekitavat olete märganud. Valige kohtumiseks mõlemale sobiv aeg ja koht. Rääkige inimesele oma tähelepanekutest pigem otse ja privaatselt kui kaudselt ja paljude töötajate ees, nt korraldades koosoleku „mõnede töötajatega” seotud probleemide üle arutlemiseks või viies läbi sisekoolituse.
- Tagage konfidentsiaalsus ja privaatsus, v.a juhtudel, kui ohus on inimese enda või teiste inimeste turvalisus. Ilma inimese loata ei tohi avalikustada tema vaimse tervise probleemi ka ettevõtte juhtidele või teistele töötajatele
- Looge vestluseks turvaline õhkkond.
- Töökaaslasega rääkides kirjeldage, mida olete tema käitumises märganud. Siis selgitage, miks olete tema pärast mures.
- Esitage küsimusi avatud ja huvi väljendaval viisil.
- Te ei pea teadma kõiki vastuseid. Olulisem on olla hooliv ja huvituda teise inimese muredest kui öelda „õigeid asju”.
- Kui te ei tea, milliseid sõnu kasutada, küsige oma töökaaslaselt, milliseid väljendeid ta ise kasutab oma probleemist rääkides. Ärge kasutage meditsiinilisi termineid töökaaslase olukorra määratlemiseks.
- Pidage meeles, et inimese jaoks on töö juures oma vaimse tervise probleemi avalikustamisel nii plusse kui ka miinuseid.
- Küsige, kas tema vaimse tervise probleemi mõjutavad mis tahes tööga või töökohaga seotud asjaolud. Pidage meeles, et tööga seotud stressorid ei mõjuta kõiki inimesi ühtemoodi. Kui inimene tunnistab, et tema terviseprobleemi mõjutab tõepoolest tööl toimuv, julgustage teda sellest rääkima asutuses töökeskkonna eest vastutava isikuga.
- Pakkuge abi vajaliku teabe ja toe leidmisel.
- Olge valmis selleks, et töökaaslane ei soovi teie toetust. Kui inimene reageerib negatiivselt nt eituse või vihaga, siis jääge rahulikuks. Kui ta ei taha rääkida, siis ärge võtke seda isiklikult. Inimene ei pruugi oma vaimse tervise probleemidest rääkida mitmetel põhjustel. Austage tema soovi, kui ta ei soovi teiega töövälistel teemadel vestelda. Kui inimene ei soovi teiega rääkida, siis öelge, et olete olemas, kui ta peaks ümber mõtlema, ja julgustage teda rääkima kellegi teisega, keda ta usaldab
- Pärast vestlust on vaja hoolitseda ka enda eest. Kui tunnete end pärast vestlust kurnatuna, leidke keegi, kelle käest võite ise tuge ja nõu saada, kuid seejuures tagage, et töökaaslasega räägitu jääb konfidentsiaalseks.
Esmaabi osutaja peab suutma ära tunda ka võimalikud vaimse tervise kriisiolukorrad. Kriisiabi on tarvis siis, kui:
- on oht, et inimene võib ennast kahjustada (nt üritada ennast vigastada või enesetappu ravimite, mürkainete vm abil)
- inimene kogeb äärmuslikku stressi (nt paanikahoog, äge stressireaktsioon traumeerivale sündmusele või tõsine psühhootiline seisund)
- inimese käitumine on teiste jaoks tugevalt häiriv (nt agressiivsus või sideme kaotamine reaalsusega).
Kriisiolukorras on vaja kasutada kriisiabivõtteid. Abi saamiseks helistage numbril 112 või perearsti nõuandeliinil 1220.
Kui tegu pole lausa kriisiolukorraga, siis otsustage, kas on vaja anda esmaabi ning kes seda võiks pakkuda.
On hea, kui kollektiivis on inimesi, kes oskavad aidata. Vaimse tervise teemalised koolitused töökohal võiksid sisaldada teavet ja treeninguid kogu kollektiivile, eraldi peavad sellele teemale tähelepanu pöörama juhid.
Ärevushäired töökohal
Ärevushäirete rühma kuuluvad sagedamini esinevad:
- sotsiaalfoobia, mis seostub kõrgenenud ärevusega sotsiaalsetes olukordades,
- üldistunud ärevushäire, mis tähendab ülemäärast muretsemist,
- paanihahäire, mis kulgeb ägedate ärevushoogudena.
Ärevushäirete puhul on oluline nii geneetiline komponent, kujunemiskeskkond kui ka stressirohked elusündmused. Erinevate uuringute järgi on elu jooksul paanikahäired 13-30% inimestest. Haigestumise algus on tüüpiliselt teisemeas või nooremas täiskasvanueas. Ärevushäirete puhul võib esmahaigestumisest abi saamiseni kuluda kuni paarikümmend aastat. Hinnanguliselt on ärevushäirete puhul ravimata jäämise protsent kuni 80. Seda põhjusel, et ärevus on kõigile mingil määral omane, häireks kujunemine sageli toimub aja jooksul ja märkamatultki. Ärev-olemist peetakse sagedamini isiksuse omaduseks kui seisundiks, mis elu häirib.
Töö kontekstis võib periooditi olla keeruline näiteks keskendumine, (võõrastele) helistamine, esinemine, kontaktid suure hulga võõraste inimestega, teiste ees söömine, aja juhtimine, tegevuste planeerimine, ajaline surve tööülesannete sooritamisel ja stressirohke töökeskkond. Tööülesandeid võidakse edasi lükata, raskusi võib olla tähtaegadest kinni pidamisega.
Depressioon töökohal
Me kõik tunneme end aeg-ajalt halvasti: oleme kurvad, pettunud, solvunud, ärritunud, masendunud – need on normaalsed tunded reageerimaks igapäevaelu tagasilöökidele ja ebaõnnestumistele, need on tunded meie elust. Depressioon on midagi muud kui lühiajaline halb tuju või laiskus, depressioon on haigus. Depressiooni korral on inimesel raske oma igapäevase eluga toime tulla.
Sageli ei kogeta depressiooni puhul ainult kurbust, vaid ollakse ka mures, pinges, ärrituv, jõuetu. Tavaline on ka halb kehaline enesetunne, näiteks võib valutada pea või kõht või isegi kogu keha. Nii palju kui on eri inimesi, on ka depressioonil eri nägusid, igaühe depressioonikogemus on pisut enda moodi.
Depressiooniga võib saada abi esmajoones perearstilt, vajadusel psühholoogidelt, psühhiaatrilt. Depressiooni ravitakse nii psühhoteraapia kui ravimite kui mõlema kombinatsiooniga. Abi on kindlasti sellest, mida inimene ise ette võtab enda enesetunde parandamiseks. Selleks võib kasutada mitmesuguseid eneseabi võtteid koos vaimset tervist toetava elustiiliga. Enda abistamiseks võib lugeda ka kaaslastega oma mõtete jagamist ja abi vastu võtmist.
Tööle jäämise ja tööle naasmise juhtimine vaimse tervise raskuste korral
Vaimse tervise rikked võivad esineda kuni pooltel meist elu jooksul. Need on üheks juhtivaks töövõime kaotuse põhjuseks üle maailma. Organisatsioonidel on kasulik planeerida tegevusi töötajate hoidmiseks ning tööle tagasi toomiseks. Selliseid käitumisjuhiseid on hea jutuks võtta ka meeskondades ning läbi arutada võimalikke stsenaariume. Sellisel puhul on inimestel suurem võimalus raskustega tegelema hakata siis, kui need ei ole veel väga häirivad. Kontekst, kus on on teada, millised on võimalused kohandusteks, tekitab turvalisema õhkkonna nii neile, kel on vaimse tervise raskusi kui ka neile, kel neid väljakutseid käesoleval ajal ei ole.
Oluline on teada, et töötamine võib teha inimest nii haigemaks kui tervemaks. Kui on liialt tööstressi, siis võib töötamine teha haigemaks. Kui on olemas kolleegide toetus, tähenduslikud tegevused elus, töökohast tulenev identiteeditunne, samuti majanduslik kindlus, teeb töötamine inimese tervemaks.
- Kui töötajal on tekkimas vaimse tervise raskused, kaaluge võimalikke lahendusi. Inimesed ja organisatsioonid on erinevad ja paindlikkus ning sobivate tegutsemisvõimaluste leidmine on võtmesõnaks lisapingete ennetuse puhul.
- Arutage koos töötajaga läbi võimalikud kohandused või muudatused, arutage läbi ka konfidentsiaalsuse põhimõtted, kellega ja kumbal teist on sobilik/vajalik millist infot jagada.
- Kaaluge haiguselehele jäämise plusse ja miinuseid.
- Kohandused töökohustustes-nõudmistes (tööülesannete jagamine, kergemad või raskemad ülesanded, töö tulemuste ootuste muutmine, töö jagamine väiksemateks ülesanneteks).
- Kohandused tööajas (töömahu vähendamine).
- Kohandused töökohas (töökoha tingimuste paindlikkus).
- Sotsiaalse tugisüsteemi aktiveerimine (tugiisik, mentor, teised kolleegid). Ole ühenduses. Lepi töötajaga kokku, mis kanaleid pidi, kui sagedasti ja kes kolleegidest on temaga kontaktis. Lepi kokku ka selles, kuidas hoida konfidentsiaalsust ja millist infot saab jagada ka teiste kolleegidega.
- Kohandatud õpivõimalused ja instruktsioonid (väljaõppe või täiendkoolituste programmi individuaalne kohandamine).
- Tööle naasmise juhtimine. Kui on teada, et inimene jääb pikemaks ajaks töölt eemale, kas vaimse tervise raskuste tõttu või teistel tervislikel põhjustel, oleks hea läbi mõelda plaan tööle naasmiseks. Selline plaan aitab tekitada turvatunnet haigestunud töötajas, kui leevendada võimalikku pinget meeskonnas ning juhtimistasandil.
Traumaatilised sündmused, surmajuhtumid töökohal või meeskonnaliikmete ja nende pereliikmete seas
Organisatsioonil on kasulik luua käitumisjuhis või plaan juhtumiteks, kus töötajate elus leiab aset traumaatilisi sündmusi või kriise. Samuti on tervise ja töövõime hoidmiseks hea mõelda läbi, kuidas toetada meeskonda või meeskonnaliiget, kui aset on leidnud traagiline surmajuhtum. Kuigi traumaatilised sündmused ei pruugi toimuda töökohal, on neil mõju töövõimele ja kogu meeskonna sisekliimale.
Trauma mõju võib olla eri inimestele erinev, kuid see võib mõne nädala või kuu vältel paista välja nii:
- keskendumisraskused
- kõrgenenud ärevus või hirmutunne
- uneprobleemid
- ebareaalsuse tunne
Lühiajaliselt tuleks pakkuda töötajale võimalust kas töökoormust vähendada, töötamist jätkata või võtta aega lähedastega olemiseks, vastavalt vajadusele. Töötajaga võiks läbi arutada, kellele juhtunu kohta millist infot anda. Näiteks ei pea kõigile andma detailset infot, kuid oluline võiks olla, et lähimad kaastöötajad ja juhid teavad, et töötajal on keeruline aeg ning ta võib vajada ekstra toetust ja mõistmist.
Sündmuste mõju võib olla ka pikemaajaline ning välja paista nii:
- unehäired, unetus
- eluisu on kadunud
- sotsiaalsetest kontaktidest distantseerumine
- pikemaajalised raskused mälu ja keskendumisega
- suurenenud on alkoholi või muude mõnuainete kasutamine
- iiveldus, valud rinnus või mujal, muud seletuseta füüsilised sümptomid
- tõusnud on riskid nii vaimse kui füüsilise tervise riketeks.
Sellisel puhul peaks soodustama abi otsimist, kaaluda, kas töökoht saab selle juures moraalselt või finantsiliselt toeks olla. Samuti aktiveerida kolleegide tugivõrgustikku, mil moel saab töökaaslasele endam toeks olla.
Koolitused
- Algatage vaimse tervise ja heaolu teemalisi arutelusid ja vestlusi, et oleks tagatud vaimset tervist toetav töine õhkkond.
- Korraldage seminare ja töötubasid stressi ja emotisoonide juhtimisest, ajaplaneerimisest ja vaimse tervise hoidmisest.
- Korraldage seminare heast unest ja väsimuse ennetusest/leevendusest, kas välise spetsialisti või oma kogemuse toel.
- Looge võimalusi, et juhid saaksid osaleda vaimse tervise esmaabi või sarnastel koolitustel.
- Võimaldage vaba aega selleks, et töötajad saaksid osaleda vaimse tervise teadlikkuse vm sarnastel koolitustel. Soovitage eelistada tõenduspõhiseid lähenemisi.
- Võimaldage juhtidel osaleda emotsionaalse heaolu, säilenõtkuse kasvatamise ja teiste toetamise koolitustel.
- Viige läbi kovisioone, supervisioone, mentorlust või kootsingut.
- Kutsuge spetsialiste, kogemuseksperte ja koolitajaid rääkima töötajatega sellest, kuidas toetada kolleege, kui nad kogevad tööstressi või pinget. Arutlege nende teemade üle võimalusel ka väiksemates meeskondades iseseisvalt.
Puhkus
- Looge töökultuur, mis kätkeb endas söögi, sirutus ja hingetõmbepauside võtmist päeva jooskul. Tunnustage neid, kes seda teevad. Loome selleks ka vastavat ruumi, nii mentaalset kui füüsilist.
- Aitake leida töötajatel üles häid võimalusi oma vaimse heaolu kasvatamiseks väljaspool töökohta (spordiklubid, raamatukogud, loovtegevused, kultuurisündmused).
- Juhid peavad julgustavama töö ja eraelu/puhkeaja tasakaalu, läbi nii enda eeskuju kui vastavate tegevuskavade. Need võiksid olla paindlikud ning arvestada konkreetse töötaja vajadustega.
- Võimaldage tervisepäevade võtmist või lisapuhkust oma töötajatele.
Ühisüritused
- Soodustage ühist lõbutsemist, enesearengut ja -täiendamist.
- Uurige, millisest heategevusest või vabatahtlikust tööst ollakse teie organisatsioonis huvitatud ning looge võimalusi nendes osalemiseks.
- Planeerige ühiseid üritusi ja koosviibimisi ning tähistamisi.
Vaimse tervise elektrooniline esmaabikapp on valminud Sotsiaalministeeriumi, Eesti Tööandjate Keskliidu, MTÜ Peaasjad, Tervise Arengu Instituudi, Tööinspektsiooni, Töötukassa ja MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE koostöös. Esmaabikapi loomist ja teavitustegevusi toetab Euroopa Sotsiaalfond.
Vaata ka teisi Vaimse tervise esmaabikapi teemalehtesid:
- Iseenda toetamiseks >>
- Kuula, loe ja vaata teiste kogemusi >>
- Tegutse >>
- Uuringud >>
- << Tagasi Vaimse tervise esmaabikapi esilehele