Uuringud
- Kuidas mõjutavad inimeste vaimset tervist erinevad töökeskkonnad?
- Millised on terviseedenduse trendid töökohtades?
- Kuidas on ajas muutunud tööandjate hoiakud vähenenud töövõimega inimeste palkamisse?
Töökeskkonna vaimse tervise analüüs
(Sotsiaalministeerium, 2019)
Analüüs toob esile töötaja vaimset tervist mõjutavaid asjaolud ja selgitab töökeskkonna vaimse tervise käsitlust õigusaktides, uuringutes ja erinevates töökeskkondades Eesti ning Euroopa Liidu näitel.
Analüüs toob välja vaimse tervise hoidmiseks vajalikud tegevused, mis aitaksid tööandjatel ja riigil tööga seotud vaimse tervise probleemidega tulevikus tõhusamalt tegeleda. Tööandjatel tuleb olukorda hinnates leida viisid, kuidas organisatsiooni tasandil korraldada töö selliselt, et vaimse tervise häireid tekitavad ohud oleksid maandatud. Tööandja saab maandada eelkõige selliseid psühhosotsiaalseid ohutegureid, mis on otseselt seotud töökeskkonna või töökorraldusega ja mis alluvad tööandja kontrollile. Nendeks maandavateks tegevusteks võivad olla nt töökorralduse ja töökoha töötajale sobivaks muutmine, töötaja töökoormuse optimeerimine, puhkepauside võimaldamine, infoliikumise tõhustamine, koostöö arendamine, otsese juhi toetus, kaasamine otsuste tegemisse, ahistamise/kiusamise mittetolereerimine jms. Lisaks saab tööandja toetada töötajate üldist vaimset tervist tervisedenduslike tegevustega, mis on näiteks: ühisüritused, teemapäevad, lõõgastumiseks ja sportimiseks sobiva keskkonna ja aja pakkumine, psühholoogi/nõustaja teenuse võimaldamine jpm.
Ka iga töötaja ise peab osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; läbima tervisekontrolli; tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda. Töötaja peab juhtima tööandja tähelepanu võimalikele probleemkohtadele ja pakkuma võimalusel lahendusi. Sealhulgas võiks töötaja märgata muutusi kolleegide tavapärases käitumises, mis võivad viidata stressi või depressiooni ilmingutele. Samuti võib teinekord olla vajalik olukorrale vastav taktitundeline sekkumine (nt otse kolleegi poole pöördumine või tööandja tähelepanu juhtimine teemale).
Töökoha terviseedenduse uuring
(Tervise Arengu Instituut, 2019)
Uuringu raport on jagatud kolme ossa: esiteks antakse ülevaade Eesti avaliku ja erasektori organisatsioonidest laiemalt, teiseks esitatakse tervist edendavate töökohtade võrgustiku liikmete tulemused ning kolmandaks võrreldakse võrgustiku liikmete tulemusi võrgustikku mittekuuluvate organisatsioonide valimiga.
Uuringust selgub, et kõige arusaadavam ja hõlpsam on töökohal pöörata tähelepanu tasakaalustatud toitumise ja liikumise toetamisele. Seda vajadust on lisaks võrgustiku liikmetele teadvustanud ka enamik avaliku ja erasektori organisatsioone. Viimati mainitute seas piirdub see tegevus aga paljudel juhtudel kööginurga ja jalgrattaparkla olemasoluga. Seega on vaja leida viise, kuidas innustada tööandjaid mitmekülgsemalt panustama. Enam tuleks seejuures näidata võimalusi, mis ei ole eriti ressursimahukad, kuna kõige suurema takistusena tervisedendusega tegelemisel mainitakse rahaliste vahendite puudumist.
Teistes tervisekäitumise valdkondades (sõltuvusainete tarvitamine, teavitustöö seksuaaltervise vallas, vaktsineerimine vm) ei pruugita näha otsest vajadust sellega tegelemiseks töökohal. Sellegipoolest puudutavad need teemad suurt osa töötajaid ning mõjutavad nende produktiivsust. Organisatsiooni keskkond pakub head võimalust teadlikkuse suurendamiseks, arusaamade kujundamiseks ja toetuseks.
Enim tuntakse puudust stressijuhtimise ja suhtlemiskoolitustest, konfliktide lahendamise oskuste arendamisest jmt. Ehkki teabe ja koolituste pakkumine vaimse tervise vallas on viimastel aastatel kasvanud, on temaatika järjest aktuaalsem ja tööandjate vajadused suuremad. Tuleb luua hõlpsalt kasutatavaid ja visuaalselt arusaadavaid abimaterjale eri tüüpi tööandjate jaoks ning pakkuda meetodeid psühhosotsiaalse õhkkonna parandamiseks töökohal.
Suuremad (vähemalt 50 töötajaga) organisatsioonid tegelevad väiksematega võrreldes terviseteemadega rohkem ja mitmekülgsemalt. Ehkki mõned teemad ei ole kõikides väikestes kollektiivides aktuaalsed, on oluline mõelda, kuidas sellistele tööandjatele rohkem toeks olla. Tähelepanu tuleks pöörata koolituste kohandamisele ja materjalide kujundamisele, mis arvestavad organisatsiooni suurust, tegevuse spetsiifikat, töötajate profiili, ressurssidega seotud võimalusi jmt.
Tööandjate hoiakute uuring vähenenud töövõimega inimeste palkamise suhtes
Eestis oli 2021. aasta aprilli alguse seisuga ca 102 000 vähenenud töövõimega inimest ja töövõimetuspensionäri, mis moodustab 12% tööealistest (16–64-aastastest) inimestest. 2021. aasta märtsis ja aprillis küsitles Turu-uuringute AS 861 tööandjat, kelle hulgas oli nii avaliku, era- kui ka mittetulundussektori organisatsioonem et Saada teada, millised on tööandjate hoiakud seoses vähenenud töövõimega inimeste palkamisele. Küsitlus näitas, et vähenenud töövõimega inimeste kaasamine tööturule on suurenenud.
Uuringu andmetel hindab 64% tööandjatest vähenenud töövõimet pigem teisejärguliseks ja perioodil 2015–2021 on suurenenud vähenenud töövõimega inimesi palganud tööandjate osakaal, kasvades 29%-lt 33%-le. Sealjuures on näitaja suurenenud eelkõige avalikus sektoris.
Sarnaselt varasemate uuringutega ilmnes ka seekord, et vähenenud töövõimega inimesi tööle võtnud asutuste osatähtsus on keskmisest kõrgem Kirde-Eestis (55%) ehk regioonis, kus vähenenud töövõimega inimeste osatähtsus elanikkonnas on kõrgem kui mujal Eestis.
Tööandjad hindavad riigi toetusi ja teenuseid vähenenud töövõimega inimeste värbamisel küllaltki motiveerivaks teguriks. Samas pole tööandjate teadlikkus riiklikest meetmetest viimase nelja aasta jooksul kasvanud. Enamik küsitletutest teavad vähenenud töövõimega töötaja sotsiaalmaksu hüvitamise võimalusest, kuid ligi pooled ei tea ümber- või täiendõppe kulude hüvitamise võimalusest, tööruumide ja -vahendite kohandamise kulude hüvitamisest ega töötaja tugiisiku teenusest.
Riikliku statistika andmetel on 16–64-aastaste töötavate vähenenud töövõimega inimeste arv perioodil 2015-2019 suurenenud ca 4200 inimesi võrra ning tööhõive nende inimeste sihtrühmas perioodil kasvanud 48,7%-lt 52,1%-le. Viis aastat tagasi toimus üleminek uuele töövõime toetamise süsteemile, mil töötukassa alustas uutel põhimõtetel töövõime hindamist ja vähenenud töövõimega inimestele uute toetavate teenuste pakkumist. Samuti pakub töötukassa erinevaid toetusi ja teenuseid tööandjatele, kes on vähenenud töövõimega inimesi tööle võtnud või nende värbamisest huvitatud.
Uuringut rahastati Euroopa Sotsiaalfondist.
Uuringu „Tööandjate hoiakud vähenenud töövõimega inimeste värbamise suhtes“ lõppraport
Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring (RVTU)
Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu eesmärk on saada terviklik ülevaade elanikkonna vaimse tervise olukorrast. Tegu on esimese ulatusliku vaimse tervise uuringuga Eestis.
Uuringu abil selgitame välja, milline on Eesti inimeste vaimne tervis ning üldine heaolu, et aidata riigil paremini planeerida tugiteenuste ja ennetusmeetmete vajadust. Uuringu tulemused aitavad kaasa elanikkonna vaimse tervise terviklikuma monitoorimissüsteemi planeerimisel, mille abil saab tulevikus abivajajale tagada võimalikult kiiresti parima abi.
Vaimse tervise elektrooniline esmaabikapp on valminud Sotsiaalministeeriumi, Eesti Tööandjate Keskliidu, MTÜ Peaasjad, Tervise Arengu Instituudi, Tööinspektsiooni, Töötukassa ja MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE koostöös. Esmaabikapi loomist ja teavitustegevusi toetab Euroopa Sotsiaalfond.
Vaata ka teisi Vaimse tervise esmaabikapi teemalehtesid: