Vaimse tervise esmaabikapp
- Koge - loe ja kuula kogemuslugusid ning ekspertide nõuandeid.
- Tegutse – vali endale vajalik esmaabikapist
- Uuri - leia infot ja abi.
Sinu esmaabikapp
Oleme Sulle vaimse tervise esmaabikappi pannud praktilised vahendid nii iseenda,
meeskonna kui ka laiemalt kogu oma organisatsiooni vaimse tervise hoidmiseks.
|
|
|
Kui tihti vajame vaimset esmaabi?
Hinnanguliselt kogeb aasta jooksul üks inimene viiest vaimse tervise probleemi. Vaimse tervise raskused, eelkõige depressioon, on nii Eestis kui maailmas peamiseks töövõime kaotuse põhjuseks. Vaimse tervise häired on noorte hulgas üheks olulisemaks haiguskoormuse põhjuseks. Suur osa probleemidest jääb õigeaegse sekkumise ja ravita, näiteks depressiooni puhul otsib abi kõigest kolmandik inimestest.
Vaimse tervise häirete tekkel mängib rolli küll geneetiline haavatavus, kuid oluline on meid ümbritsev keskkond. Et häirete põhjuseid oleks vähem, saavad kaasa aidata nii tööandja kui ka kogu meeskond töökeskkonna ühise kujundamise teel. Vaimse tervise kaitsefaktoritest üks olulisemaid on heade ja toetavate suhete olemasolu.
Mõistagi peab inimene ise tahtma end hoida, teised saavad õigel hetkel olemas olla või esmaabi pakkuda. Sellepärast on soovitav võtta aega iseendale ning vajadusel otsida abi. Lihtsamal juhul võib piisata vestlusest usaldusväärse kolleegiga. Vaimse tervise raskuste korral tuleb julgeda pöörduda ka professionaalse abi poole.
Iseenda toetamiseks
Me kõik tunneme end aeg-ajalt halvasti: oleme kurvad, pettunud, solvunud, ärritunud, masendunud — need on normaalsed tunded reageerimaks igapäevaelu tagasilöökidele ja ebaõnnestumistele, need on tunded meie elust. Vahel ei ole vaja palju, et enda ja teiste päeva päikseliseks muuta.
Kui aga Sinu elus on juhtunud midagi tõeliselt traumeerivat (äkiline surm, tõsine haigestumine vms), siis on kõige tähtsam õigel ajal abi otsida. Hoia ennast!
Otsi abi >>
Meeskonna toetamiseks
Suur osa vaimse tervise probleemidest on ennetatavad ja ravitavad — abi saamisel võivad inimesed täielikult taastuda või oma seisundiga edukalt toime tulla, elada võimalikult täisväärtuslikku elu ja panustada ühiskonna toimimisse.
Alustada tuleks psühhosotsiaalsete ohutegurite kaardistamisest ning mõelda läbi tegevused riskide maandamiseks, sest ennetamine on säästvam inimesele ja nii ühiskonnale kui tööandjale odavam. Uuringud näitavad, et kui vaimse tervisega töökohal eesmärgipäraselt tegeleda võib iga investeeritud euro tuua tagasi kuni 9 eurot. Kasvab töö produktiivsus, näiteks ärevushäirete või depressiooni õigeaegse sekkumise korral võib võita iga töötaja kohta ühe tööpäeva kuus. Kahaneb nii haiguspäevade arv kui ka varakult pensionileminejate hulk. Vaimse tervise väärtustamise tulemuseks on parem tööõhkkond ning personali voolavuse vähenemine. Sobivate tegevuste kavandamiseks on hea koostada, meeskondades läbi arutada ja ellu viia selged vaimse tervise tegevuskavad. Vaimse tervise riskide maandamine meeskonnas on ühe olulise teemana sees ka ettevõtte riskianalüüsi koostamisel.
Hea teada: vaimse tervise otsesed ja kaudsed kulud on Euroopa Liidus 4% ja Eestis 2,8% SKP-st. Kulutusi on aga võimalik vähendada tõenduspõhise ja järjepideva ennetustööga. Vaata ka teemaga seotud uuringuid.
Koostööpartnerid
Vaimse tervise elektrooniline esmaabikapp on valminud Sotsiaalministeeriumi, Eesti Tööandjate Keskliidu, MTÜ Peaasjad, Tervise Arengu Instituudi, Tööinspektsiooni, Töötukassa ja MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE koostöös. Esmaabikapi loomist ja teavitustegevusi toetab Euroopa Sotsiaalfond.
Vaata ka teisi Vaimse tervise esmaabikapi teemalehtesid: