Töölepingu lõppemine poolte kokkuleppel
- Nii tähtajatu kui ka tähtajaluise töölepingu võib poolte kokkuleppel lõpetada.
- Kokkulepe võib olla suuline, kui soovitatav on see kirjalikult vormistada.
- Tööleping ei saa lõppeda kaudse tahteavalduse, vaikimise või tegevusetusega.
Poolte kokkulepe
Töötaja ja tööandja võivad igal ajal lõpetada nii tähtajatu kui ka tähtajalise töölepingu poolte kokkuleppel. Seetõttu ei ole ka oluline, kelle algatusel ja millisel põhjusel tööleping kokkuleppel lõpetatakse. Mõlemad osapooled peavad olema töölepingu lõpetamisega nõus, sealhulgas jõudnud kokkuleppele lõpetamisega seotud tingimustes, näiteks töölepingu lõppemise kuupäev, võimalike hüvitiste maksmine jms.
Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleks töölepingu kokkuleppeline lõpetamine vormistada kirjalikult.
Tööleping ei saa lõppeda kaudse tahteavalduse, vaikimise või tegevusetusega. Töösuhe ei lõppe poolte kokkuleppel, kui töötaja lahkub töölt ning tööandja ei nõua töötajalt tööle asumist. Kuna töölepingu lõppemise eelduseks on ülesütlemisavaldus, ei saa tööleping lõppeda kaudse tahteavaldusega. Töötajale tehtud avaldus, millest nähtub ainult see, et tööandja on töölepingu lõpetanud, ei saa olla töölepingu ülesütlemise avalduseks. Töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest. Tööandja avaldus, millest ei ilmne tööandja tahe vabastada töötaja ja tööandja lepingu edasisest täitmisest, ei ole käsitatav ülesütlemisavaldusena (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-117-11).
Poolte kokkuleppe vaidlustamine
Töölepingu seadus (TLS) ei sisalda eriregulatsiooni töölepingu kokkuleppel lõpetamise vaidlustamiseks. Kui leping lõpeb poolte kokkuleppel, saab töötaja:
1) tühistada oma nõusoleku (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 jj) töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel (kui nõusolek on antud eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul) ning pöörduda töövaidlusorganisse ja nõuda töölepingu täitmist (võlaõigusseaduse (VÕS) § 108) ja tasu maksmist (TLS § 35) või öelda leping üles tööandjapoolse rikkumise tõttu (TLS § 91 lg 2, näiteks tööle mitte lubamine) ja sealhulgas nõuda hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses (TLS § 100 lg 4, töövaidlusorgan võib hüvitise suurust muuta);
2) nõuda töölepingu lõpetamise kokkuleppe tühisuse tuvastamist (TsÜS § 84 jj) töövaidlusorganis (näiteks kokkulepe on heade kommetega vastuolus). Kui tühisus tuvastatakse, siis töötaja saab nõuda samas töövaidlusasjas töölepingu täitmist (VÕS § 108) ja tasu maksmist (TLS § 35) või öelda leping üles tööandjapoolse rikkumise tõttu (TLS § 91 lg 2, näiteks tööle mitte lubamine) ja sealhulgas nõuda hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses (TLS § 100 lg 4, töövaidlusorgan võib hüvitise suurust muuta).
Töölepingu täitmise nõude aegumistähtaeg on neli kuud töölepingu lõppemisest (TLS § 31).
