Töötervishoiu ja tööohutuse korraldus ettevõttes

Töötervishoiu ja tööohutuse juhtimine

Levinud arusaama kohaselt on töötervishoid ja tööohutus üpriski keeruline valdkond, millesse aega ja raha ei taha tööandja üldjuhul kulutada. Ettevõtte ärihuvid on peamiselt seotud kasumi või käibe suurendamise või suurema turuosa saamisega. Aina rohkem ettevõtteid siiski pööravad suuremat tähelepanu töötajate töötingimustele, heaolule ning töökeskkonnale. Nende teemadega süstemaatiliselt tegelemine vähendab tervisekahjustuste toimumise tõenäosust ja tootmisega või teenuse osutamisega seotud katkestusi. Asjatundlik ja eesmärgistatud juhtimine tõstab töötajate tööviljakust, tootlikkust ning ettevõte on jätkusuutlikum oma majandustegevuses.

Üldine raamistik töötajate tööst põhjustatud tervisekahjustuste vältimiseks või vähendamiseks on loodud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ja selle alamaktidega. Tööandja tagada on töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine igas tööga seotud olukorras. Kahjuks on paljudes ettevõtetes seadusest tulenevate nõuete täitmise peamine huvi vältida karistamist tööinspektori poolt ning nõudeid justkui täidetakse vaid seaduse täitmise pärast. Tööandja peab olema valmis silmitsi seisma olukorraga, kus mõne seadusest tuleneva nõude täitmisel ja mõne eiramisel ei pruugi töötaja olla kaitstud tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest. Tervisekahjustuse korral tekib töötajal õigus nõuda suhteliselt suurt hüvitist seaduses sätestatud ulatuses. Kui tööandja tõendab, et ei ole tervisekahju tekitamises süüdi ja järgis hoolsalt nõudeid, siis üldjuhul ta ka ei vastuta kahju tekitamise eest. Nõuete järgimise tõendamine vajab ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse olukorra süstemaatilist ja asjatundlikku jälgimist ning ennetustegevuste kavandamist ja rakendamist vastavalt seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Kirjeldatud tegevused on seadusesse tööandja kohustusena välja toodud kui süstemaatilise töökeskkonna sisekontrolli läbiviimine. Arusaadavam on kasutada töötervishoiu ja tööohutuse juhtimise väljendit.

Rahvusvahelise Tööorganisatsioon (ILO) defineerib töötervishoiu ja tööohutuse juhtimist kui omavahel seotud elementide kogumit töötervishoiu ja tööohutuse ennetuspoliitika ning eesmärkide elluviimiseks. See hõlmab muuhulgas põhimõtteid, kavandamist, kohustusi ja vastutust, teabevahetust, juhendamist ja väljaõpet, riskide ohjamist, jälgimist ja kontrollimist ning korrigeerivaid ja ennetavaid tegevusi. Töötervishoiu ja tööohutus olukorra järjepidev parendamine on üks tähtsamaid elemente eduka juhtimise tagamises. Juhtimissüsteem põhineb tuntud planeeri–teosta–kontrolli–parenda mudelil.

Töötervishoiu ja tööohutuse juhtimisega seotud tegevused peavad olema järjekindlad, korrapärased ning ettevõttele sobivasse süsteemi seatud. Seaduse täitmiseks sobiv ja tõhus süsteem kujuneb igas ettevõttes aja jooksul ning sõltub muuhulgas ettevõtte struktuurist, juhtimisstiilist kui ka vastutavate pädevusest. Süsteemi väljatöötamisel tasub uurida töötervishoiu ja tööohutuse juhtimise (EVS-ISO 45001) standardis olevaid juhiseid kui ka ettevõtte tegevusalal järeleproovitud ja töötavaid lahendusi laiast maailmast. Kusjuures üle ei pea võtma kogu süsteemi vaid oma ettevõttele sobivaid elemente. 

Ennetuspoliitika

Ennetav lähenemisviis on tõenäoliselt edukas üksnes juhul, kui seda toetab juhtkond. Seepärast tasub esimese asjana alustada juhtkonnale töötervishoiu ja tööohutuse olulisuse tutvustamist. Kui juhtkonna jaoks on valdkond oluline, tuleb alustada tööohutuse ja töötervishoiu kui ühe organisatsiooni põhiväärtuse  edastamist töötajatele. Tundes töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, saab töökeskkonnaspetsialist või keegi teine töötaja koordineerida ja välja töötada töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemi. Kindlasti tuleb vältida kitsa ringi inimeste poolt süsteemi väljatöötamist.

Ettevõtte juhatuse liikme või tegevjuhiga koostöös tuleb esmalt sõnastada ühtne ja üldine ennetuspoliitika, mis hõlmab tehnoloogiat, töökorraldust, töötingimusi, sotsiaalsuhteid ja töökeskkonnaga seotud tegurite mõju. Poliitikas on üldjuhul sõnastatud vastutus töötajate, ühiskonna ja keskkonna ees, mis rahuldab töötajaid ning õigusaktides kirjapandut. Igati soovitav on kaasata töötajad ennetuspoliitika väljatöötamisse, siis võtavad nad seda kergemini omaks. Eestis tegutseva üle 20aastase kogemusega ülemaailmsesse kontserni kuuluva ettevõtte keskkonna-, tervishoiu- ja ohutuspoliitika aluseks on austus inimeste ja ümbritseva vastu. Ettevõtte eesmärk on: ei mingeid tööõnnetusi, ei mingeid kutsehaigusi, ei mingeid kasutamata jäätmeid. Töötajad on igapäevaselt pühendunud poliitika ambitsioonikate eesmärkide saavutamisele, järgides järgmisi põhimõtteid:

• seadusekuulekus ja heade haldustavade austamine;
• riskide ohjamine;
• mõõdetavad prioriteedid ja eesmärgid, mis rajanevad kontserni kõige edukamate võrreldavate tehaste töötulemustele;
• poliitika elluviimine ka alltöövõtjate puhul, kes teevad koostööd kontserni tehastega;
• pidev vastutustundlik ja avatud dialoog partneritega (ametiasutused, kliendid, tarnijad jne).

Kavandamine

Töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks ning terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides etappides kavandatakse meetmeid. Praktikas tähendab see tööprotsesside analüüsimist, et tuvastada lühemas ja pikemas perspektiivis tekkida võivad riskid, ning seejärel meetmete võtmist, et riske võimalikult palju vältida või nende mõju vähendada.

Töökeskkonna riskianalüüsi tulemused on aluseks töötervishoiu ja tööohutuse juhtimisega seotud tegevuste kavandamisel. Kui riskanalüüsi tulemused ei kajasta osasid olulisi ohutegureid või mõne töötaja tervisele ja ohutusele antud hinnangutes ei ole arvestatud mõne töökoha, töövahendi kasutamisega või töökorraldusega seotud riske või ei ole need jälgitavad, jäävad osad tegevused tervisekahjustuste ennetamiseks ilmselt kavandamata ja rakendamata. Seepärast on oluline töökeskkonna olukord riskianalüüsi korraldamise käigus kindlaks määrata ja tulemused üksikasjalikult kirjeldada. Riskianalüüsi korraldamisse tuleb kaasata töötajad, kes igapäevaselt puutuvad kokku tööde ja töökeskkonnaga, omavad kogemusi ja teavad üksteise tööharjumusi ja töövõtteid.

Kui riskid on analüüsitud ja hinnatud, siis järgneb analüüs töökohtade riskide ennetusmeetmete sobivuse kohta. Kõiki riskide ennetusmeetmeid puudutavad otsused peavad arvesse võtma asjakohaste õigusaktide nõudeid, mis seavad miinimumi riski kõrvaldamiseks või ohjamiseks. Vastuvõetava meetme sobivuse üle otsustamiseks on vaja teavet kaasnevatest kuludest, erinevate meetmete tõhususest ja usaldusväärsusest. Töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostatud tegevuskava on ettevõtte kõikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel korraldatavate tegevuste dokument. Töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks ettenähtavad tegevused, nende ajakava ja teostajad on tegevuskavasse vajalik kirjeldada.

Meetmete kavandamisel on abiks üldised ennetuspõhimõtted:

1. riskide tekkimise vältimine;
2. vältimatute riskide hindamine;
3. riskide kõrvaldamine nende tekkekohas või kui see ei ole võimalik, nende vähendamine vastuvõetava tasemeni;
4. ohtliku teguri asendamine ohutu või vähem ohtlikuga;
5. töö, töökoha ja töökorralduse kohandamine töötajale võimalikult sobivaks;
6. töövahendite ja -meetodite kohandamine tehnika arengule;
7. ühiskaitsemeetmete ja -vahendite eelistamine isikukaitsevahendite kasutamisele;

Töökohal töötervishoiu ja tööohutusega seotud riskide ennetamise ja juhtimisega tegelevate isikute rollid ja vastutusvaldkonnad tuleb selgelt määratleda ja kavandada ning neid jälgida ennetavalt. Kui mõned tegevused jäävad tegemata või ei toimi need nii nagu soovitakse, tuleb muudatusi teha.  

Teostamine

Igal organisatsioonil on ainulaadne kultuur ning see vormib muuhulgas viisi, kuidas tegeletakse töötervishoiu ja-ohutusega. Tihti räägitakse halvast ohutuskultuurist, viidates töötajate kalduvusele eirata ohutusnõudeid või käituda ohtlikult. Organisatsiooni ohutuskultuur on kogum indiviidide ja grupi väärtushinnangutest, suhtumisest, kompetentsusest ja käitumismudelitest, mis määravad pühendumise, asjatundlikkuse organisatsiooni tervishoiu ja ohutuse juhtimises. Hea ohutuskultuuriga organisatsiooni iseloomustab ühisel usaldusel toimiv suhtlemine, omaks võetud mõistmine ohutuse tähtsusest ja kindlus olemasolevates kaitsemeetmetes. 

Tugev ja nähtav juhtimine ning pühendunud juhid igal juhtimistasandil saavad ennetamist suunata ja sellele kaasa aidata. Töötajatele näitab see, et töötervishoiu ja  tööohutus on ettevõtte jaoks strateegilise tähtsusega küsimus. Juhtkond annab eeskuju ning näitab juhtimise terviklikkust näiteks sellega, et järgib alati kõiki töötervishoiu ja tööohutuse reegleid. Alluvad mõistavad peagi, mida nende ülemused tähtsaks peavad ning käituvad vastavalt. Näitena võib tuua ettevõtte tippjuhi, kelle põhiline osa tööpäevast möödub kontoris. Ta peab oluliseks, et iga kord, kui ta läheb ükskõik kui lühikeseks ajaks tootmisruumidesse, paneb ta jalga turvajalanõud. Nimelt ettevõtte tootmisruumides esinevatest ohtudest tulenevalt on seal kohustuslik kasutada turvajalanõusid. Ehkki ta võib teada, et ta ei lähe tootmisruumis sellisesse kohta, kus on jalavigastuse oht, paneb ta turvajalanõud jalga. Kui töötajatel on selles ruumis turvajalanõude kasutamine kohustuslik, siis teeb seda ka tema. Seesugust käitumist ajendab asjaolu, et tema kui ettevõtte tippjuhi eeskuju on olulisem kui pisike ebamugavus jalanõude vahetamisel.

Tegevuskava elluviimine ja eesmärkide täitmine nõuab järjepidevat tööd. Üksikasjalik tegevuskava aitab tegevusi kergemini ellu viia. Soovitav on igal vastutaval koostada omale üksikasjalikud tegevused tegevuskavast tuleneva tegevuse tähtajaliseks täitmiseks. Vastutaval tuleks mõelda ka eesseisvatele takistustele ning nendega toimetulemisele.

Soovitav on kaasata töötajaid kavandatu elluviimisesse. Näiteks päästetööde tegemise ja töötajate evakueerimise eest vastutavate töötajate või esmaabiandjate määramisel on oluline töötajate eelnev kogemus, isikuomadused ja motiveeritus. Töötajatega suhtlemisel ja väljaõppel nähtuga kujunevad välja sobivad vastutavad. Uue tehnoloogia ja töövahendite valik ja rakendamine saab toimuda töötajatega mõtteid vahetades, kaaludes ettevõtte vajadusi ja töötajate kompetentse. Ilma koostööta ei pruugi  tegevuskavas ettenähtud tegevused saavutada oodatuid tulemusi. Viimased tuleks ka tegevuskavas üksikasjalikult kirjeldada, et vältida vääriti mõistmist.

Jälgimine

Väheste töötajatega väikeettevõttes täidab enamusi töötervishoiu- ja tööohutusalaseid ülesandeid töökeskkonnaspetsialist. Eelkõige jälgib ja kontrollib ta korrapäraselt ettevõtte töötingimusi ja vastavust õigusaktide nõuetele ning võtab tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks. Ka väikeettevõttes tasub võimalusel jälgimis- ja kontrollimiskohustust jagada. Näiteks ehitusettevõttes jagab korraldusi ehitusplatsil tööde korralduse eest vastutav juht ning kontoris viibiv töökeskkonnaspetsialist ei pruugi sagedasti plastil viibida. Seepärast on mõistlik ohutunõuete jälgimise kohustus panna ka objektijuhile, kes korraldab töid. Kui objektijuht on määratud töökeskkonnaspetsialistiks, siis nimetatud jagamist toimuda siiski ei saa.

Üle kümne töötajaga ettevõttes on igati asjakohane kaasata töökeskkonnavolinik ning olemasolul mitu volinikku. Viimased on kohustatud jälgima, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega. Samuti on neil kohustus teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest. Seetõttu oskavad just nemad juhtida tähelepanu nõuete mittetäitmisega seotud kitsaskohtadele. Töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemi üheks võtmetähtsusega elemendiks on just oma kohustusi hoolsalt täitvad töökeskkonnavolinikud ning tööandjal tuleks toetada nende kohustuste täitmist.

Ainuüksi töötajate esindajate kaasamine ei loo eeldusi õigusaktide nõuete täitmiseks. Kaasata tuleb ka töötajate otsesed juhid. Kui otsesed juhid sarnaselt töökeskkonnavolinikule jälgivad, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et töötajad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega, annab see üheselt mõistetava signaali töötajale töötervishoiu ja tööohutuse olulisusest. Sellisel juhul ei domineeri töökorralduste andmisel vaid töökvaliteediga ja tähtaegadega seonduv vaid juhitakse järjepidevalt töötaja tähelepanu ka töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele.

Töötervishoiu ja tööohutuse õigusaktide nõudeid ning ettevõttes kehtestatud juhiseid ja reegleid on üpriski arvukalt. Prioriteetsed riskid peavad selguma töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, kuid tööandja tegevus peaks olema suunatud kõikide nõuete täitmisele. Samuti võib erinevatel aegadel kontrollida erinevate nõuete täitmist. Sellisel juhul ei ole kontrollijad ülekoormatud. Kontrollimist lihtsustavad ka 7-10 punktilised kontrollnimekirjad. Kontrollimisega sama olulised on kontrollimisele järgnevad tegevused. Kohustuslike isikukaitsevahendite mittekasutamise tuvastamisel tuleb nõuda nende kasutamist. Kui rikkumine on korduv, tuleb ka karmimalt käituda. Mõistlik on sätestada tegevusjuhised kontrollijale olukordades, kui töötaja nõudeid ei täida. Siis on üheselt arusaadav, kuidas käituda ning mis rikkumisega kaasneb. Tasub silmas pidada, et töötajal võivad olla täiesti kaalukad põhjused isikukaitsevahendi mittekasutamiseks. See võis ju olla ebamugav, katkine või ei osanud töötaja seda õigesti kasutada. Ka mittekasutamise põhjuseid tasub registreerida ja samalaadsete juhtumite kordumise vältimiseks meetmeid tarvitusele võtta.

Korralduse analüüsimine

Tööandja on kohustatud igal aastal analüüsima töökeskkonna sisekontrolli korralduse tulemusi. Kui korraldusega ei ole tööandja rahul, siis kohandab ta abinõud muutunud olukorrale. See tagab süsteemi pideva parendamise. Näiteks ei pruugi tööandja olla rahul töökeskkonnavolinike või juhtide jälgimiskohustuste täitmisega, sest tema hinnangul registreeritakse ettevõttes mõni üksik isikukaitsevahendi mittekasutamine ja ohuolukord, mis võinuks viia tööõnnetuseni. Muutusena kavandab tööandja laiemat teavitustegevust ohuolukordade märkamise olulisusest, lihtsa registreerimissüsteemi loomist ning isikliku tunnustuse avaldamist ohuolukorda märganud töötajale.

Alahinnata ei saa ka üle 150 töötajaga ettevõttes töökeskkonnanõukogu tööd. Nõukogu ülesanne on muuhulgas analüüsida korrapäraselt ettevõtte töötingimusi, registreerida tekkivad probleemid ja teha tööandjale ettepanekuid nende lahendamiseks ning jälgida vastuvõetud otsuste täitmist. Ka ettevõtte töökeskkonna sisekontrolli tulemustega tutvumine ning vajaduse korral puuduste kõrvaldamiseks ettepanekute tegemine on nõukogu ülesanne. Tööõnnetuste ning kutsehaigestumiste ja muu tööga seotud haigestumiste analüüsimise järgselt saab nõukogu teha ettepanekuid samalaadsete juhtumite vältimiseks tarvitusele võetavate meetmete osas ning ka jälgida, et tööandja rakendab abinõusid nende ennetamiseks. Nõukogu võib moodustada ka alla 150 töötajaga ettevõttes. See on tööandja algatada. 

Aeg-ajalt tasub kaasata ettevõtteväline spetsialist või konsultant hindama töökeskkonna sisekontrolli läbiviimise või töötervishoiu ja tööohutuse juhtimise korraldust. Väljast tulnud inimene märkab olukordasid, mis ettevõtte töötajatele on harjumuspäraseks saanud.