Töölepingu lõppemine

Kuidas tööleping lõpeb?

Tööleping võib lõppeda järgmistel alustel:

• poolte kokkuleppel;
• tähtaja möödumisel;
• töötaja surma tõttu;
• füüsilisest isikust tööandja surma tõttu;
• ülesütlemisel.

Tähtajalise töölepingu lõppemine

Tähtajaline tööleping lõppeb tähtaja möödumisel. Töölepingu lõppemisest pooltel eraldi ette teatada ei ole vaja kui etteteatamises pole eraldi kokku lepitud.

Tähtajaline tööleping võib lõppeda tähtaja saabumisega vaatamata sellele, et töötaja on emapuhkusel või vanemapuhkusel. 

Kui asendajaga on sõlmitud tähtajaline tööleping põhitöötaja asendamise ajaks, siis asendaja tööleping lõpeb automaatselt kui asendatav tagasi tööle tuleb, aga ka siis kui asendatav töölepingu üles ütleb.

Tähtajaliselt sõlmitud tööleping muutub tähtaja möödumisel tähtajatuks kui:

1. töötaja jätkab töö tegemist ka pärast töölepingu tähtaja möödumist ning;
2. tööandja ei avalda teistsugust soovi viie tööpäeva jooksul, arvates ajast, mil ta sai teada, et töötaja jätkab töö tegemist.

Olukorras, kus tähtajaline leping läheb üle tähtajatuks, tuleks hilisemate arusaamatuste vältimiseks tähtajalise lepingu tähtajatuks muutumine kirjalikult fikseerida näiteks töölepingu lisana.

Tulenevalt tähtajalise töölepingu sõlmimise põhimõttest ei ole tähtajalist töölepingut võimalik üles öelda enne tähtaja või tingimuse saabumist. Nii tööandjal kui töötajal on lepingu sõlmimisel tekkinud õiguspärane ootus töö ja tööjõu olemasoluks lepingus kokku lepitud ajal. Seega peab tähtajalise töölepingu ennetähtaegseks ülesütlemiseks olema mõjuv põhjus, mis tähendab, et tähtajalist töölepingut on võimalik nii tööandjal kui töötajal üles öelda erakorraliselt. Tähtajalise töölepingu ülesütlemiseks peab põhjus olema niivõrd mõjuv, et pooltelt ei saa mõistlikult eeldada töösuhte jätkamist kokkulepitud tähtajani. Selleks võib olla näiteks töötajapoolne töökohustuste oluline rikkumine.

Erandina saab tähtajalise töölepingu korraliselt ehk põhjuseta üles öelda töötaja, kui tööleping on sõlmitud teise töötaja asendamiseks. Näiteks vanemapuhkusel oleva töötaja asendaja võib lepingu korraliselt 30 kalendripäevast etteteatamistähtaega järgides üles öelda.

Töölepingu lõppemine töötaja surmaga

Tööleping lõpeb töötaja surmaga. Kuna töötaja täidab töölepingulisi kohustusi isiklikult, siis ei saa töötaja surma korral töölepingust tulenevad töötaja kohustused üle minna töötaja pärijatele ning leping lõppeb automaatselt.

Töölepingu lõpetamisel töötaja surma korral on aluseks surmatõend. Tööandja saab põhjendatud juhtudel ja tasu eest teha päringu surmaandmete kohta rahvastikuregistrist. Surmatõend väljastatakse 30 kalendripäeva jooksul.

Töölepingu kehtivus tööandja surma korral

Füüsilisest isikust tööandja surma korral läheb tööleping üle tööandja pärijatele. Nimetatud juhul võib töötaja tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda kahe nädala jooksul arvates ajast, millal ta sai töölepingu üleminekust teada või pidi teada saama, teatades sellest 30 kalendripäeva ette. Tööandja pärija võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda kahe nädala jooksul arvates ajast, millal ta sai töölepingu üleminekust teada või pidi teada saama, järgides töölepingu seaduse § 97 lõikes 2 nimetatud etteteatamistähtaega. See ei piira töölepingu ülesütlemist muul alusel.

 Tööleping lõpeb füüsilisest isikust tööandja surmaga, kui tööleping on sõlmitud oluliselt tööandja isikut arvestades.

Töösuhte lõpetamine töötamise registris

Tööandja peab töötamise registris töötamise lõpetamise kande tegema kümne päeva jooksul töösuhte lõpetamise päevast arvates.

Töölepingu seaduses on töölepingu lõppemise alused sätestatud ammendavalt. See tähendab, et seaduses sätestamata alustel tööleping lõppeda ei saa. Töölepingu lõppemise alused on töösuhte lõpetamine kokkuleppel, tähtaja möödumine, töötaja surm, füüsilisest isikust tööandja surma, kui tööleping sõlmiti oluliselt tööandja isikut arvestades ja ülesütlemine. Järelikult ainult töötamise registri kande alusel ei saa töösuhet lõpetada. 

N.B! Kuni töövaidluskomisjon või kohus ei ole otsustanud teisiti, on kande tegemise õiguslikuks aluseks töötaja poolt esitatud töölepingu ülesütlemise avaldus koos selles sisalduva õigusliku aluse ehk töölepingu seaduse paragrahviga. Tööandjal on õigus töötaja erakorraliselt ülesütlemisavaldus töövaidluskomisjonis või kohtus vaidlustada, mille tulemusena võidakse töösuhte lõppemise alust muuta. Tööandja seda omaalgatuslikult teha ei saa. 

Loe lähemalt: Töötamise registreerimine.