Puhkuse ajakava

Puhkuse kestus

Töötajal on õigus saada igas kalendriaastas põhipuhkust vähemalt 28 kalendripäeva. Puhkuse kestus ei sõltu sellest, kas töötaja töötab osalise või täistööajaga. Alaealistele ja osalise või puuduva töövõimega töötajatele on seadusega ette nähtud 35 kalendripäeva pikkune puhkus, millest seitse kalendripäeva hüvitab tööandjale Sotsiaalkindlustusamet.

Osalise või puuduva töövõime hindamise aastal on töötajal õigus saada 35 kalendripäeva pikkune põhipuhkus osalise või puuduva töövõime määramise hetkest alates (vähenenud töövõime tuvastatakse tagantjärele taotluse esitamise päeva seisuga, mis tagab osalise/puuduva töövõimega isikute kaitse). Kui töötajale määratakse osaline või puuduv töövõime kalendriaasta keskel, on töötajal kuni selle hetkeni 28 kalendripäeva pikkune põhipuhkus ning edaspidi 35 kalendripäeva pikkune põhipuhkus. Näiteks, kui töötajal hinnatakse osaline töövõime 1. juulil, siis sel aastal on tal 30. juunini 28 kalendripäeva pikkune põhipuhkus ning alates 1. juulist 35 kalendripäevane põhipuhkus. Samamoodi arvestatakse ka alaealise töötaja põhipuhkust. Kui töötaja saab 1. juulil 18aastaseks, on kuni 30. juunini tema põhipuhkus 35 kalendripäeva pikkune, alates 1. juulist on põhipuhkus 28 kalendripäeva pikkune.

Riik hüvitab tööandjale osalise ja puuduva töövõimega ning alaealise töötaja 35kalendripäevasest põhipuhkusest 7 kalendripäeva. Rohkem infot hüvitamise kohta leiab Sotsiaalkindlustusameti veebilehelt.

Haridustöötajate põhipuhkuse kestus on 35−56 kalendripäeva sõltuvalt ametikohast. Lisaks võib puhkuse pikkus olla pikem sõltuvalt kohaldatavast kollektiivlepingust või pooltevahelisest kokkuleppest.

Põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi. Näide: puhkuse ajakavas on märgitud töötaja puhkuseks 21-27.06.2021, mil on ka 2 riigipüha. Töötaja viibib töölt eemal 7 kalendripäeva, kuid põhipuhkust kasutab 5 kalendripäeva. 

Puhkuse kasutamine

Tööandja saab töötajate puhkuse kasutamise aega määrata igal aastal esimese kvartali jooksul, kui koostab puhkuste ajakava. Ajakava koostamine võimaldab tööandjal tööd paremini kavandada, selgitada välja asendamise vajaduse ning vältida olukorda, kus kõik töötajad näiteks suvekuudel üheaegselt puhkusele jäävad. Puhkuste ajakava koostamisel ei ole tööandja kohustatud rahuldama kõigi töötajate soove ega võimaldama puhkust just sel ajal, kui töötaja tahab, vaid ta arvestab eelkõige seadusega ettenähtud soodustatud isikute soovidega ning kui seejärel veel võimalik, siis ülejäänud töötajate soovidega, aga vaid juhul, kui see on kooskõlas ettevõtte huvidega.

Puhkuse ajakava eesmärgiks on anda nii töötajale kui ka tööandjale võimalus tööd ja puhkust ette planeerida. Puhkuse ajakava ehk plaan, millal töötajad puhkavad, tehakse töötajatele teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Tööandjal tuleb puhkuse ajakavasse märkida põhipuhkus ja kasutamata puhkus, kuid sinna võib lisada ka muid puhkuseid, näiteks isapuhkus, lapsepuhkus, õppepuhkus. Tööandja peab arvestama, et töötajal oleks võimalik puhkus ära kasutada enne selle aegumist, so kahe aasta jooksul.

Kui tööandja 31. märtsiks puhkuste ajakava koostanud ega teatavaks teinud ei ole, siis võib iga töötaja jääda puhkusele enda poolt soovitud ajal, teatades sellest 14 kalendripäeva ette töölepingu seaduse § 69 lõike 3 järgi. Tööandja jaoks võib see tähendada seda, et kõik töötajad lähevadki näiteks juulikuus puhkama, kusjuures tööandjal pole sellises olukorras midagi teha, kuna on jätnud ise võimaluse puhkusi korraldada kasutamata.

Puhkuse ajakava koostamine

Tööandjal on õigus kehtestada ühepoolselt puhkus, võttes sealjuures arvesse töötaja mõistlikke soove. Kui tööandja määrab ise puhkuste ajakava, peab puhkuse pikkus olema järjestikused 28 kalendripäeva. Kui töötaja soovib puhkust võtta välja osade kaupa, tuleb see eelnevalt tööandjaga kokku leppida. Tööandjal on õigus kehtestada ka kollektiivpuhkus. Näiteks talvisel perioodil, kui ettevõttel on kõige madalam töökoormus ning  suvel omakorda ei puhka intensiivse koormuse tõttu keegi vmt. Kollektiivpuhkuse määramiseks ei pea ettevõttel olema kollektiivlepingut.

Puhkuste ajakava koostamine toimub järgmiselt:

1. tööandja palub töötajatelt informatsiooni, millal nad soovivad põhipuhkust kasutada, selgitades, et juhul, kui töötajad soovivad puhkust jaotada osadeks, siis peab olema vähemalt ühe osa kestus 14 kalendripäeva. Ülejäänud osade kasutamist võib tööandja piirata 7 kalendripäevaga;
2. tööandja on kohustatud ajakava koostamisel arvestama kindlasti soodustatud isikute soovidega. Neile tuleb tagada puhkuse kasutamine neile sobival ajal;
3. tööandja koostab puhkuste ajakava arvestades töötaja soove ja ettevõtte vajadusi;
4. kui tööandja, pärast soodustatud isikute õiguste realiseerimist, ei saa kõigi töötajate soovidega arvestada, siis ta:

a) määrab ise puhkuse aja, võimaldades töötajal põhipuhkuse kasutamise täies ulatuses tööandjale sobival ajal;

b) asub töötajatega läbirääkimistesse ja sõlmib kokkuleppe puhkuse osadeks jaotamise kohta ning kasutamises pooltele sobival ajal;

5. Kinnitab puhkuse ajakava ja teeb selle hiljemalt 31. märtsil töötajatele teatavaks. Tööandjale on soovitatav hilisemate vaidluste vältimiseks saada töötajalt kinnitus ajakavaga tutvumise kohta.

Puhkust neile sobival ajal on õigus nõuda alljärgnevatel isikutel:

• naisel vahetult enne ja pärast emapuhkust ning teisel vanemal naise emapuhkuse ajal;
• vanemal vahetult pärast vanemapuhkust;
• vanemal, kes kasvatab kuni 7-aastast last;
• vanemal, kes kasvatab 7-10-aastast last (lapse koolivaheajal);
• koolikohustuslikul alaealisel (koolivaheajal).

Nii puhkuse nõudmise kui ka kasutamise ajal peab töötaja kuuluma vastavasse sihtgruppi. Näide: töötaja laps saab 7-aastaseks 01.07.2021. Töötaja soovib põhipuhkust kasutada 02.09-30.09.2021. Puhkuse ajakava koostamise ajal (veebruar 2021) on küll töötaja laps 6-aastane, kuid puhkuse kasutamise ajal saab 7-aastaseks. Järelikult saab töötaja 2021. aastal nõuda põhipuhkust ainult lapse koolivaheajal, mitte igal tema valitud ajal. Seega kuna töötaja soovib kasutada puhkust koolivaheaja välisel ajal ja tema laps on 7-aastane, siis ei saa töötaja nõuda, et tööandja tema eelisõigusega arvestaks.

Puhkuste ajakavas näidatakse põhipuhkuse ajaline kestus alguse ja lõpu kuupäevadega. Kui töötajal on eelmisest kalendriaastast jäänud puhkusepäevi kasutamata, näidatakse puhkuste ajakavas ära needki.

Põhipuhkuse võib poolte kokkuleppel jagada osadeks. Sellisel juhul peab vähemalt ühe puhkuseosa pikkuseks olema 14 järjestikust kalendripäeva. Antud sätte mõte seisneb, et töötaja saaks puhkuse osadeks jagamisel siiski kasvõi ühte osa sellest sellises ulatuses, et taastada oma tervist ja võimeid. Ka riigipühal tööülesandeid mitte täites saab töötaja puhata. Seega töölepingu seaduse eesmärgiga on kooskõlas, kui töötaja kasutab tööst keeldumise õigust 14-päevasel perioodi jooksul, kusjuures on sellest näiteks 12 kalendripäeva põhipuhkust ning 2 päeva riigipüha. Tööandja võib keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevasteks osadeks, kuid kokkuleppel on lühem kui seitsmepäevane põhipuhkus siiski lubatud.

Puhkusi saab töötaja kasutada vastavalt puhkuse ajakavasse märgitule. Kui tööandja ei ole ajakava koostanud, tuleb töötajal ise hoolitseda enda puhkuse kasutamise eest ning teavitada tööandjat 14 kalendripäeva varem kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Emapuhkusele, isapuhkusele, vanemapuhkusele ja lapsendajapuhkusele jäämisel tuleb tööandjat ette teavitada vähemalt 30 kalendripäeva, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Samuti kehtib 30-kalendripäevane etteteatamistähtaeg lapsepuhkusele jäämisel, kui töötaja soovib kasutada rohkem kui 15 kalendripäeva lapsepuhkust järjest. Pooled võivad kokku leppida teisiti.

Kuna ajakavasse märkimata puhkuse kasutamise etteteatamise tähtaeg on suhteliselt lühike, oleks tööandjal mõistlik puhkuse ajakava koostada ja töötajatele teatavaks teha võimalikult aasta alguses. Ajakavasse kirja pandud puhkusi saab muuta vaid poolte kokkuleppel.

Tööandjal ei ole keelatud töötajale anda puhkust ka ette ehk töötamata aja eest. Näiteks kasutab töötaja kalendriaasta puhkuse ära täies ulatuses suvel.

Enne puhkuste ajakava koostamist on töötajal võimalik esimese kvartali jooksul puhkusele jääda vaid poolte kokkuleppel. Töötaja ei saa väita, et puhkuse ajakava on koostamata enne esimese kvartali möödumist ehk enne 1. aprilli. Seega ei ole varem võimalik ka nõuda puhkust 14-kalendripäevase etteteatamistähtajaga. See on lubatud vaid nendele isikutele, kellel on seadusest tulenev õigus nõuda puhkust neile sobival ajal. Küll aga võib töötaja kasutada enne puhkuste ajakava kinnitamist muid puhkusi (nt õppepuhkus, lapsepuhkus).