Mida ma pean teadma töökeskkonnast?

Noore töötaja meelespea

• Sul on tööõnnetuse risk suurem kui kogenud töötajal.
• Rumalaid küsimusi ei ole. Julge küsida, kui on selgusetu, kuidas ohutult töötada.
• Kasuta isikukaitsevahendeid, kui töökeskkond seda nõuab.
• Räägi tööandjale, kui sinu kasutada olevad töövahendid või isikukaitsevahendid sulle ei sobi.
• Pööra tähelepanu oma tervisele.

Juhendamine ja väljaõpe

Igale uuele töötajale peab tööandja korraldama juhendamise ja väljaõppe. Selleks et need tulemuslikud oleksid, on tähtis tööandja ja töötaja koostöö. Tööandja koostab juhendid ja määrab pädeva juhendaja, töötaja loeb või kuulab juhendamist tähelepanelikult ning väljaõppe käigus õpib korralikult uut tööd. Maksimaalse kasu nimel tuleb juhendamisse ja väljaõppesse suhtuda tõsiselt. Juhendid tuleb kindlasti põhjalikult läbi lugeda ja kui midagi jääb arusaamatuks, siis juhendajalt üle küsida.

Juhendamise ja väljaõppe mõte on selles, et töötaja suudaks oma tööd teha ohutult nii enda kui ka kolleegide suhtes. Juhul kui töötaja hiljem tunneb, et ei mäleta täpselt kõike, mis juhendis kirjas, tuleb küsida juhendamise kordamist.

Juhendamine ja väljaõpe on suunatud uue töötaja õpetamisele. Eesmärk on täidetud, kui noor oskab oma tööd teha ohutult. Väga palju tööõnnetusi juhtub just puuduliku juhendamise ja väljaõppe tõttu: töötaja ei oska vältida ohtu, mille olemasolust ta teadlik ei ole.

Väljaõppe käigus on tähtis noore töötaja ja juhendaja koostöö – üks pool tahab õpetada ja teine pool tahab õppida. Kui töötaja tunneb, et tema väljaõpetamiseks määratud kogenud töötaja ei täida oma rolli, tuleb sellest kindlasti vahetule juhile teada anda. Juhul kui väljaõppe tempo on liiga kiire ja töötaja ei ole suutnud ühte tööd enne järgmise juurde liikumist omandada, tuleb ka sellest kindlasti teada anda.

Noorel töötajal peab olema julgust küsida lisaselgitusi või -õpetusi, kui ta ei saanud selgitustest aru. Näiteks kui töötaja täpselt ei mõistnud, kuidas tuleb filtriga näomaski pähe panna, peab paluma juhendajal seda uuesti näidata. Juhendajal tuleb veenduda, et noor töötaja oskab isikukaitsevahendit õigesti kasutada. Valesti paigaldatud isikukaitsevahend ei taga kaitset, mida töötaja vajab, ning tagajärjeks võib olla töötaja tervisekahjustus.

Juhul kui noorele töötajale väljastatakse isikukaitsevahend, mis talle mingil põhjusel ei sobi, tuleb sellest tööandjale teada anda. Isikukaitsevahendi sobivus on väga individuaalne ning tööandjal ei ole võimalik ilma töötaja infota selle ebasobivusest teada saada.

Kõikidest juhendamise, väljaõppe, isikukaitsevahendite sobivuse ja kasutamise probleemidest või arusaamatustest tuleb tööandjale teada anda, et probleemi oleks võimalik lahendada. Tööandja ei saa lahendada probleemi, millest ta teadlik ei ole.

Kõik küsimused, mis noorel töötajal juhendamise või väljaõppe käigus tekivad, on õigustatud ja neid ei tohi karta esitada.

Juhendamise ja väljaõppe käigus tuleb tähelepanu pöörata mitte ainult sellele, mida töötaja tegema peab hakkama, vaid ka sellele, mida teha ei tohi, näiteks millised seadmed ja ruumid või territooriumiosad on eriti ohtlikud, nii et neid võivad kasutada ainult eriväljaõppe saanud töötajad. Mõistetav on noore entusiasm ja tahtmine kõike teha ning teisi aidata, kuid sellega peab olema ettevaatlik, sest omamata teadmisi tööprotsessist, võib tulemuseks olla tervisekahjustus noorel endal või tema kolleegil.

Isikukaitsevahendid

Kui töötaja töös esineb ohutegureid, mille kaitseks on tööandja kohustanud töötajaid kandma isikukaitsevahendeid, tuleb neid ka kasutada. Kohustus kanda isikukaitsevahendeid ei ole mõeldud töötajate kiusamiseks, vaid nende tervise kaitsmiseks. Isikukaitsevahendi kasutamata jätmine ei saa kunagi olla uhkuse asi.

Isikukaitsevahendite kasutamine võib mõnel juhul tunduda mõttetuna, sest võimalik tervisekahjustus ei teki kohe, pärast ühekordset isikukaitsevahendi kasutamata jätmist, vaid kujuneb välja pika aja jooksul. Näiteks kuulmiskahjustus tekib 5–10 aasta jooksul ja seetõttu võib töötajale jääda mulje, et kui ta kõrvaklappe või -troppe ei kasuta, ei juhtu temaga midagi. Ega juhtugi – täna ei juhtu ja homme ei juhtu, ka aasta pärast ei juhtu. Aga kui kuulmiskahjustus juba välja kujuneb, on see pöördumatu ja tänapäeva meditsiin ei suuda viga parandada.

Mõnes töös ja töökeskkonnas kasutatavad isikukaitsevahendid on ette nähtud inimese elu päästmiseks. Sellise isikukaitsevahendi kasutamata jätmine võib suure tõenäosusega lõppeda surma või väga raske ja pöördumatu tervisekahjustusega. Näiteks kõrgustest kukkumise vältimiseks on ette nähtud kukkumiskaitsevahendid (turvarakmed). Nende kasutamata jätmise peamine põhjendus on see, et nende kasutamine on ebamugav. Siinkohal tasuks tõsiselt mõelda, mis on ebamugavam – kas kasutada kukkumiskaitsevahendit ja õhtul tervena koju minna või kukkuda näiteks viie meetri kõrguselt katuselt alla?

Kui tööandja on töötajatele kukkumiskaitsevahendid väljastanud, tuleb töötajatele kindlasti korraldada ka väljaõpe. Tegu on väga spetsiifiliste vahenditega ja nende vale kasutamine töötajat ei kaitse. Kui tööandja ei korralda koolitust või kui koolitus on väga üldsõnaline ja piirdub töötajale isikukaitsevahendi kasutusjuhendi andmisega, ei ole kindlasti tegu piisava koolitusega ning töötaja peaks tööandjalt küsima koolitust või lisajuhendamist.

Märka ohtu

Töökogemusest võib noorel palju kasu olla, sest see pakub suurepärast võimalust omandada olulisi tööoskusi, kuid töötamist alustava noorena oled rohkem ohus kui sinu vanemad töökaaslased. Töökogemus peab aga kujunema ohutuks ega tohi kahjustada tervist.

Nii töö kui ka töökoht on sinu jaoks uued, sul ei ole kogemusi ning töö või töökeskkond võib olla ohtlik. Sul on õigus ohutule ja tervislikule tööle, sealhulgas õigus saada vajalikku väljaõpet ja juhendamist, küsida küsimusi ja teatada asjadest, mis tunduvad sulle ohtlikud.

• Kui oled alaealine, keelab õigusakt sul teha teatud ohtlikke töid. Piirangud tehtavale tööle on kirjas Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruses nr 94 „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud”. Näiteks on piiranguks müratase. Kui müratase töökeskkonnas ületab 85 dB, peavad täiskasvanud töötajad kasutama kuulmiskaitsevahendeid. Alaealised ei tohi aga töötada töökeskkonnas, kus müratase ületab 80 dB.
• Alaealistele on keelatud töö, mis on seotud kõrgusest kukkumise ohuga, ning töö mehaanilise lõikuri, ketas- või lintsae, metallifreesi ja keevitusseadmega või suruõhu abil töötava seadmega. Määruses on toodud ka ohuklasside ja ohukategooriate loetelu ohtlikest kemikaalidest, millega kokkupuude peab alaealistel olema välistatud.
• Ka sotsiaalministri 27.02.2001 määrusest nr 26 „Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” tuleneb erinõue alaealiste tööle: kui teisaldustöö moodustab põhiosa töötaja tööajast, võib 5 kg massiga ja raskemate esemete käsitsi teisaldamisel rakendada töötajat alates 18. eluaastast. Alla 16aastasel on selline teisaldustöö keelatud.

Piirangute põhjuseks on alaealiste suutmatus tajuda ohtu kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu ning asjaolu, et nad ei oska pöörata ohutusele piisavalt tähelepanu.

NB! Noore inimesena on sul õigus väljendada kahtlust asjade suhtes, mis tunduvad ohtlikud. Paraku tunnevad noored end tihti liiga ebakindlalt, et oma kahtlusest rääkida, või lepivad olukorraga, sest tahavad tõestada tööandjale ja töökaaslastele, et saavad ise kõigega hakkama ega karda. See on aga mäng eluga! Sinu eluga!

• Kui noorel töötajal tekib kahtlus oma töö ükskõik milliste aspektide ohutuse ja töökorralduse kohta, on tal õigus ja kohustus sellest oma juhendajale teatada, samuti on tal õigus ohtliku töö tegemisest keelduda. Noor ei ole kohustatud tegema midagi ohtlikku lihtsalt sellepärast, et seda teeb tema ülemus või töökaaslane.
• Kui sinu ettevõttes on töötajad valinud töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes endale esindaja – töökeskkonnavoliniku –, siis kõnele oma probleemist ka temaga.
• Mõistlik on rääkida oma töötingimustest sõpradele ja vanematele ning mõnele täiskasvanule, keda usaldad. Nemad on ilmselt puutunud töötervishoiu ja tööohutusega kokku praegusel või eelmistel töökohtadel ning oskavad anda nõu, mil moel hoiduda probleemidest, mis neil endil on tulnud läbi elada. 
• Kui sa ei saa abi või ei leia lahendust oma probleemile ettevõtte sees, on sul võimalus pöörduda abi saamiseks Tööinspektsiooni.
• Lisaks enda turvalisuse eest hoolitsemisele on vaja teada, kuidas töötada nii, et sa töökaaslasi ohtu ei seaks. Mõtle, mis tunne sul oleks, kui midagi juhtuks mõne teise töötajaga sinu tegevuse või tegevusetuse tõttu, isegi kui selles poleks otseselt sinu süüd. Seepärast ongi vaja teada, mida peab sinu kaitsmiseks tegema tööandja, mida pead sa tegema ise ja millised on sinu õigused.

Veendu töökoha ohutuses

Noore töötajana peaksid vähemalt mõnda aega pärast tööleasumist viibima ainult alal, mis tööandja on sulle tööülesannete täitmiseks määranud. Esmalt tutvu oma töötamiskohaga, et tunneksid end seal turvaliselt.

• Töökaaslaste töötamiskohtadesse, kus sa tööülesandeid täitma ei pea, ei ole sul soovitatav minna, sest sa ei taju seal tehtava töö eripära ja sellest tulenevaid ohtusid. See võib küll tunduda huvitav ja võid soovida saada ülevaadet kogu ettevõtte tegevusest, aga sellega võid ohtu seada nii iseenda kui ka need töökaaslased, kelle töötamiskohtadele omaalgatuslikult lähed. 
• Väljaspool sinu töökohta võib peituda ohte, mida sa ei tea, näiteks liikuvad töövahendid, tõsteseadmetega teisaldatavad lastid, libedad põrandad või ohtlikud kemikaalid.
• Püüa seada töökoht endale ergonoomiliselt sobivaks. Töötaja, kes töötas samal töökohal enne sind, võis olla hoopis teist kasvu ning seetõttu ei ole tema jaoks kohandatud töökoht sulle sobiv. Paljudel juhtudel saab töötasapindade ja töötoolide kõrgust muuta. Näiteks on vaja töötasapinda tõsta pikemat kasvu töötajal, et ta ei peaks töötama küürakil.
• Ka sellise tervisele pealtnäha ohutu töötamise viisi puhul nagu kuvariga töötamine on oluline kujundada töötamiskoht ergonoomiliselt õigesti. Selle tegematajätmisel ei lase luu- ja lihaskonnavaevused end kaua oodata. Kui sul endal puuduvad selleks vajalikud oskused või kui tunned end töötamiskohal pärast enda tehtud sobitamist ikkagi ebamugavalt, küsi abi oma juhendajalt, töökeskkonnaspetsialistilt või töökeskkonnavolinikult.
• Umbes veerandi kõigist tööõnnetustest moodustavad libisemised ja komistamised samal tasapinnal. Seetõttu on oluline töötamiskoht korras hoida. Ära jäta midagi liikumisteedele vedelema ning ära aseta sinna esemeid. Kui sul on vaja paigaldada töövahendite toiteks kaableid või voolikuid, tee seda nii, et need ei takistaks ei sinu ega töökaaslaste liikumist.
• Suur osa tööõnnetustest ei juhtu mitte masinatel ja seadmetel tavatöötamise ajal, vaid hoopis siis, kui neid hooldatakse, remonditakse või kui tekkinud tõrget kõrvaldatakse. Sa pead andma endale aru, et võid teha ainult seda tööd, milleks oled pädev. Kui hooldust ja remonti on määratud tegema tehnik, ei tohi sa töövahendi kasutajana seda ise teha, vaid pead sellise töö vajadusest teavitama.

Tervisekontroll

Samamoodi nagu kõikide teiste töötajate puhul on tööandjal kohustus korraldada tervisekontroll ka alaealisele töötajale. Tervisekontrolli aluseks on töökeskkonna riskianalüüs ning tervisekontroll tuleb korraldada tööajal ja tööandja kulul. Esmane tervisekontroll tuleb korraldada tööle asumisest nelja kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, alaealise töötaja puhul mitte harvem kui üks kord aasta jooksul.

Enamasti on alaealiste puhul erisuseks see, et alaealine töötab reeglina lühikest aega (näiteks paar nädalat malevas). Peale selle ei puutu alaealine töötaja kokku enamuse nende ohuteguritega, mille esinemisel tervisekontrolli korraldamine on vajalik, sest alaealistele on keelatud töötada kokkupuutes paljude niisuguste ohuteguritega.

Näiteks tuleb tööajatele korraldada tervisekontroll juhul, kui nad puutuvad kokku tamme- või pöögi tolmuga (kantserogeenne toime). Alaealisel töötajal on aga keelatud töötada kokkupuutes kantserogeensete ainetega ja selle tõttu pole tervisekontrolli korraldamine vajalik.

Kuid tähelepanu tuleb pöörata sellele, et alaealistele ei ole keelatud kokkupuude kõikide ohuteguritega, mis tingivad tervisekontrolli vajaduse. Tervisekontroll tuleb korraldada alaealisele töötajale, kes töötab:

• üle poole tööajast kuvariga;
• kokkupuutes tolmuga (nt metallitolm, puidutolm väljaarvatud kokkupuude kõva puidu, nt pöögi või tamme töötlemisel tekkiva tolmuga, mis on kantserogeenne ning millega kokkupuude on alaealisele keelatud, jahutolm);
• kokkupuutes biotsiididega;
• kokkupuutes 2. ohurühma bioloogilise ohuteguriga (näiteks on laste mänguväljakul liivakastide koristamisel võimalus kokku puutuda toksoplasmoosi tekitajaga või haljasalal riisudes puugiga, mis on puukborrelioosi kandjaks).

Samuti tuleb tervisekontroll korraldada alaealisele, kes teeb sama tüüpi liigutuste kordumisega ning üleväsimust põhjustavate sundasendite ja – liigutustega seotud töid (töötamine  pidevalt püsti seistes või istudes) või teeb alaealine pidevaid korduvaid liigutusi kätele (näiteks värvimine, eeldusel, et konkreetse värvi kasutamine ei ole alaealisele keelatud).

Kas alaealisele töötajale on vaja tervisekontroll korraldada selgub töökeskkonna riskianalüüsi käigus, mis tuleb alaealise töötamise puhul läbi viia samamoodi nagu tavalise töötaja tervisekontrolli vajaduse üle otsustamiseks.

Töövahend

Paljude noorte töötajate tegevus töökohal on seotud masinate ja seadmete kasutamisega. Ohtlikke seadmeid ei kasutata ainult tootmisettevõtetes, vaid ka näiteks toitlustusettevõtete köökides. Kasutatavad töövahendid peavad olema ohutud, kuid nende oskamatu käsitsemisega võivad mõjule pääseda riskid, mis on neis üldjuhul maandatud. Seetõttu on tähtis, et kasutaksid üksnes neid masinaid ja seadmeid, mille kasutamiseks on sind juhendatud ja välja õpetatud.

Töövahendist tulenevate riskide vähendamiseks on töövahenditele paigaldatud kaitsepiirded ja ohutusseadised. Nende eesmärk on tagada kasutajate ohutus ning seetõttu on kaitsepiirete ja ohutusseadiste eemaldamine või mittenõuetekohane seadistamine lubamatu, ehkki esmapilgul võib pärast muudatusi tunduda töö tegemine mugavam ja kiirem.

Suur osa tööõnnetustest ei juhtu mitte masinatel ja seadmetel tavatöötamise ajal, vaid hoopis siis, kui neid hooldatakse, remonditakse või kui tekkinud tõrget kõrvaldatakse. Sa pead andma endale aru, et võid teha ainult seda tööd, milleks oled pädev. Kui hooldust ja remonti on määratud tegema tehnik, ei tohi sa töövahendi kasutajana seda ise teha, vaid pead sellise töö vajadusest teavitama.

Tööõnnetus

Kui oled tööd tehes saanud tervisekahjustuse (st sinuga on toimunud tööõnnetus), pead sellest kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule. Neile tuleb teatada ka õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust ning tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest. Pöördudes arsti poole tööõnnetuse käigus tekkinud tervisekahjustusega, maini kindlasti, et vigastus saadi tööd tehes. Kui juhtunu jääb esialgu tööõnnetusena fikseerimata, on hiljem seda hoopis keerulisem tõestada. Kohe pärast tööõnnetust ei pruugi olla selge, kui tõsine vigastus on ja kuidas kulgeb paranemine.

Töökeskkonna käsiraamat

Töötervishoid ja tööohutus tähendab hoolitsemist tervise ja ohutuse eest praegusel hetkel ja tulevikus, et ennetada võimalikult suurel hulgal riske töötaja tervisele. Terviklik lähenemine töötervishoiu ja tööohutuse teemade tutvustamisele peab alguse saama juba koolist.

Töökeskkonna käsiraamat on mõeldud õppevahendiks nii noortele õppijatele kutseõppeasutustes, töökeskkonna õpetajatele kui ka juhendajatele ettevõtetes, kus viiakse läbi praktikaid. Noored töötajad peavad tööle asudes oskama ära tunda ja hinnata riske end ümbritsevas töökeskkonnas.

Käsiraamatu algselt väljaantud versioon on koostatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ja Rootsi Tööstuse Ohutustehnika Nõukogu ühistöö tulemusena, mida 2012. aastal on Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium kohandanud vastavalt Eesti seadustele. Käsiraamatu koostamisel oleme kasutanud teabematerjale Euroopa Töötervishoiu- ja Tööohutuse Agentuurilt, Euroopa Komisjonilt ning teadusartikleid, mis aitavad mõista ja rakendada Eestis kehtivast töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevaid nõudeid.

Euroopa Ühenduste Nõukogu poolt välja antud direktiivis töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta on sätestatud, et eriti tundlikke riskirühmi tuleb kaitsta neid ähvardavate ohtude eest. Lapsed ja noorukid kuuluvad eespool nimetatud riskirühma ning vajalik on rakendada meetmeid nende ohutuse ja tervise tagamiseks. Tööandjad, haridustöötajad, töötervishoiu ja tööohutuse eest vastutajad ettevõttes, poliitikakujundajad ja noored ise – kõikidel on kohustus tagada noorte ohutus ja tervis töökohal ning kohustus teavitada noori võimalikest ohtudest ning kõikidest ohutuse ja tervise kaitseks võetud meetmetest.

Euroopa statistika kohaselt on 18–24-aastaste noorte tööõnnetustesse sattumise risk 50% kõrgem kui teistes vanusekategooriates. Õnnetuse tagajärjed võivad põhjustada kannatusi kogu ülejäänud eluks. Euroopa Liidu iga liikmesriigi kohuseks on kaitsta noori ohtude eest, mis tulenevad nende kogenematusest, teadmatusest olemasolevate või võimalike ohtude suhtes või hoopiski ebaküpsusest.

Varajane riskiennetuskultuuri levitamine noorte seas aitab tagada nende ohutuse kogu tööelu jooksul.

Laadi alla Töökeskkonna käsiraamat